Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KÕRGHARIDUSE ATRAKTIIVSUS<br />
45<br />
9. Euroopa kõrgharidusruumi<br />
atraktiivsuse edendamine<br />
Mariann Lugus<br />
Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse tõstmine maailmas on enamiku <strong>Bologna</strong> <strong>protsess</strong>i tegevuste<br />
otsene või kaudne eesmärk. Eraldi sihina sai see selgelt nimetatud 2001. aastal Praha<br />
kommünikees, milles tuuakse väl<strong>ja</strong>, et eriti peaks atraktiivsust <strong>ja</strong> konkurentsivõimet toetama<br />
kõrghariduse <strong>ja</strong> teaduse kvaliteedi tagamine, aga ka lihtsasti mõistetavad <strong>ja</strong> võrreldavad kraadid.<br />
Võib öelda, et Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsus, mille otseseks mõõdikuks on siia<br />
mu<strong>ja</strong>lt maailmast õppima tulnud välistudengite hulk, on viimastel aastatel kujunenud olulisemakski<br />
eesmärgiks kui Euroopa-sisene integratsioon. Viimast võib pigem näha kui vahendit<br />
välise atraktiivsuse suurendamiseks.<br />
Välisüliõpilaste arv <strong>Eestis</strong> <strong>ja</strong> mu<strong>ja</strong>l<br />
Viimase 30 aasta jooksul on väl<strong>ja</strong>spool kodumaad kõrgharidust omandanud inimeste arv maailmas<br />
neli korda kasvanud, 2005. aastal oli see 2,73 miljonit. Mõnes OECD riigis on kõrghariduse<br />
ekspordist saanud oluline ma<strong>ja</strong>ndusharu, näiteks moodustas 2005. aastal välistudengite<br />
osakaal tudengite koguarvust Austraalias 17,3%, Uus-Meremaal 17% <strong>ja</strong> Suurbritannias<br />
13,9%. Euroopa väiksemates <strong>ja</strong> Eestiga ehk paremini võrreldavates riikides olid vastavad näita<strong>ja</strong>d<br />
Hollandis 5,6%, Rootsis 4,4% <strong>ja</strong> Soomes 2,8% (OECD, 2007). Võrreldes 2000. aastaga<br />
oli 2005.a välistudengite üldarvu juurdekasv 50%, kusjuures üle poole välistudengitest õppis<br />
Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias <strong>ja</strong> Ameerika Ühendriikides.<br />
Kahjuks tuleb tõdeda, et samal perioodil (2000–2005) kasvas välistudengite arv <strong>Eestis</strong> vaid<br />
3% (OECD, 2007). Viimastel aastatel on kasvutempo küll suurenenud 8–9%ni aastas. Eesti<br />
kõrghariduse atraktiivsus on meie väiksust arvestades väga keeruline <strong>ja</strong> samas ka väga oluline<br />
teema, millele keskendub ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006–2015<br />
(HTM, 2007). Selle eesmärgiks on parandada regioonis Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet,<br />
muuta meie kõrgkoolid nähtavamaks ning luua õiguslik <strong>ja</strong> institutsionaalne keskkond,<br />
mis toetab rahvusvahelistumist selle kõigis aspektides. Sama dokument näeb ette, et aastal
Change language