Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
24 ÕPIRÄNDE EDENDAMINE<br />
<strong>Bologna</strong> <strong>protsess</strong>i valguses ei ole sugugi tähtsusetu, et Euroopas on viimastel aastatel õppekorralduse<br />
muutuste tulemusel nihkunud üliõpilasvahetus magistriõpingute aega ning bakalaureusetaseme<br />
õppekavad ei jäta välisõpinguteks enam alati ruumi. <strong>Eestis</strong> rõhutatakse siiski<br />
jätkuvalt üliõpilasvahetuse olulisust kõikidel õppeastmetel ning siin on ka Erasmuses osale<strong>ja</strong>teks<br />
endiselt eeskätt kõrghariduse esimesel astmel õppi<strong>ja</strong>d.<br />
Soodsa arenguna tuleb kindlasti väl<strong>ja</strong> tuua, et 2008. aastal on meie üliõpilasvahetus tasakaalustumas.<br />
Neli aastat tagasi tuli <strong>Eestis</strong>se õppima poole vähem vahetusüliõpilasi kui me<br />
ise väl<strong>ja</strong> saatsime ning tasakaalu saavutamine näis võõrkeelsete õppekavade vähesuse tõttu<br />
ilmvõimatu. Tasakaalu saavutamisel on tähelepanuväärne, et ehkki võõrkeelsete õppekavade<br />
hulgalt jääb Eesti paljudele uutele liikmesriikidele alla, ei ole riiki saabuvate vahetusüliõpilaste<br />
arvu kasv olnud mu<strong>ja</strong>l samaväärne kui <strong>Eestis</strong> (andmed põhinevad Erasmus programmi<br />
statistikal). Loodetavasti on järgnevatel aastatel seda fenomeni võimalik täpsemalt uurida,<br />
sest täisa<strong>ja</strong>ga välisüliõpilaste vastuvõtmisel pole Eesti kõrgkoolid nii edukad olnud ning üliõpilasvahetuse<br />
edust saab kindlasti mõndagi õppida.<br />
Vaadeldaval perioodil käivitati ka Krist<strong>ja</strong>n Jaagu riiklik stipendiumiprogramm, mille kaudu on<br />
enam kui 43 miljoni krooniga toetatud magistrantide <strong>ja</strong> doktorantide ning noorte õppejõudude<br />
õpirännet. Riigieelarvelised vahendid on akadeemilise järelkasvu tekitamiseks suunatud<br />
ennekõike õpirände toetuseks doktoriõppe tasemel. Kokku on viie tegutsemisaasta jooksul<br />
Krist<strong>ja</strong>n Jaagu programmi raames toetatud 540 doktorandi õpinguid. Pikemas perspektiivis<br />
on eesmärgiks, et igal doktorandil oleks võimalus end ka välisriigis täiendada. 2007. aastal<br />
käivitatud vastuvõtuskeeme külalisdoktorantidele ei ole kahjuks sama edukalt omaks võetud.<br />
Eestit tervikuna vaadates tuleb tõdeda, et õpiränne arenes aastatel 2004–2008 kiiresti <strong>ja</strong><br />
muutus kättesaadavaks suurele osale üliõpilaskonnast (vt ka joonis 1 <strong>ja</strong> tabel 1). Õpingutest<br />
ühe osa läbimine välisriigis ei ole täna enam elitaarne alternatiiv, vaid võimalus igale motiveeritud<br />
tudengile. Ometi ei ole kõik sugugi ideaalne, sest õpirändekultuur pole jõudnud veel<br />
igasse teaduskonda <strong>ja</strong> instituuti. Ka praegu on Eesti kõrgkoolides teadlasi <strong>ja</strong> õppejõude, kes<br />
peavad omaenda õpetust ainuõigeks ega soovigi oma üliõpilastele teist võimalust anda. Liiga<br />
vähe näeme veel keskselt läbimõeldud strateegilist lähenemist õpirände korraldusele, partnerülikoolide<br />
valikule <strong>ja</strong> prioriteetidele. Kuid võib-olla olekski liiga palju kõike korraga tahta ning<br />
õpirände kvaliteedi teadlik arendamine oleks järgmine loogiline samm edasi?<br />
Joonis 1. Euroopa Liidu <strong>ja</strong> riigieelarve vahenditest rahastatud üliõpilasvahetuses osalenute<br />
arv 2003–2008 (vähemalt 3 kuud kestnud lähetused, sh Erasmus, Krist<strong>ja</strong>n Jaak jt)
Change language