Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ELUKESTEV ÕPE 37<br />
7. Keskendumine elukestvale õppele<br />
Aune Valk<br />
Elukestev õpe on üks kolmest <strong>Bologna</strong> <strong>protsess</strong>ile 2001. aastal lisandunud teemast. „Elukestev<br />
õpe on Euroopa Kõrgharidusruumi olemuslik osa. Teadmistepõhisel ühiskonnal <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndusel<br />
ra<strong>ja</strong>nevas tuleviku-Euroopas on elukestva õppe strateegiad va<strong>ja</strong>likud selleks, et seista<br />
vastu võistluslikkuse <strong>ja</strong> uute tehnoloogiate poolt esitatud väl<strong>ja</strong>kutsetele ning parandada sotsiaalset<br />
sidusust, võrdseid võimalusi <strong>ja</strong> elukvaliteeti“, seisab Praha Kommünikees (2001, lk 2).<br />
See julgustas riike <strong>ja</strong> ülikoole keskenduma elukestvale õppele. Samas tunnistavad nii raportid<br />
Trends III (Reichert, Tauch, 2003) kui Trends IV (Reichert, Tauch, 2005), mis ilmusid vastavalt 2<br />
<strong>ja</strong> 4 aastat hiljem, et elukestev õpe on <strong>Bologna</strong> diskussioonidest suuresti kõrvale jäänud.<br />
Nagu Euroopa dimensiooni puhul, on ka elukestva õppe üheks probleemiks mõiste kõikehõlmavus.<br />
See on hea aruteluteema, kuid selle rakendamine takerdub kõrgkoolide missioonide<br />
(tippteadus <strong>ja</strong> konkurentsivõime ühelt poolt ning sotsiaalne kaasatus <strong>ja</strong> ühiskonna teenimine<br />
teiselt poolt) vastandlikkusesse. Sealjuures võib ka elukestev õpe teenida erinevaid eesmärke:<br />
see võib olla kas osa kõrgkooli sotsiaalsest missioonist, võimalus teenida lisaraha või säilitada<br />
üliõpilaskonda olukorras, kui noorte arv ühiskonnas väheneb.<br />
Nii erinevate missioonide täitmine on võimalik tänu elukestva õppe eesmärkide <strong>ja</strong> tegevuste<br />
laiaulatuslikkusele. Siia kuulub ühelt poolt ma<strong>ja</strong>nduslik konkurentsivõime, mille parimaks<br />
näiteks on ettevõtetele pakutavad täienduskoolitused, mis on reeglina suunatud kõrgharidusega<br />
spetsialistidele. Teiselt poolt aga sotsiaalne kaasatus, mis rõhutab paindlikku ligipääsu<br />
ülikooliõppele ning eri ühiskonnagruppide kaasatust (widening access), mis omakorda on suunatud<br />
ühiskonna vähem priviligeeritud osale. Lisaks eelnimetatud tegevustele võib ülikoolide<br />
elukestva õppe alla liigitada ka töötavatele täiskasvanud üliõpilastele sobivad paindlikud õpiviisid<br />
<strong>ja</strong> –a<strong>ja</strong>d: e-õpe, osa-a<strong>ja</strong>ga õpe, ülikooliväline - õppi<strong>ja</strong>le lähemal toimuv õpe, sessiooniline<br />
<strong>ja</strong> õhtune õpe. Siia kuuluvad ka ülikooli personalikoolitus, üldhariduskoolide õpilastele<br />
suunatud koolitused, laiale avalikkusele mõeldud vabahariduskoolitused ning nn individuaalsed<br />
õpiteed (individual pathways), mis reeglina võimaldavad oma õppekava rohkem või vähem<br />
ise kujundada, arvestades sealjuures õppi<strong>ja</strong> varasemaid oskusi <strong>ja</strong> teadmisi ning õppimise<br />
eesmärke. <strong>Eestis</strong> on kõik need tegevused üsna hästi enda alla koondanud avatud ülikoolid.<br />
Allpool on mõnest ülalmainitud tegevussuunast täpsem ülevaade aastatest 2003–2007, võimalusel<br />
2008. aastaga võrreldes.
Change language