Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
46<br />
KÕRGHARIDUSE ATRAKTIIVSUS<br />
2015 peaks <strong>Eestis</strong> õppima vähemalt 2000 täiskoormusega välistudengit (sh ühisõppekavadel<br />
õppivad tudengid), rõhuga just magistritasemel õppi<strong>ja</strong>tel. Käesoleval, 2007/2008. õppeaastal<br />
on Eesti <strong>Haridus</strong>e Infosüsteemi (EHIS) andmetel Eesti kõrgkoolides immatrikuleeritud<br />
1032 välistudengit (vt tabel 1), mis on 1,5% kõikidest <strong>Eestis</strong> kõrgharidust omandavatest inimestest<br />
(vt tabel 2).<br />
Eesti ülikoolid pakuvad 2009-2010 õppeaastal üle sa<strong>ja</strong> inglisekeelse akrediteeritud õppekava.<br />
Võrdlusena on meie põh<strong>ja</strong>naabrite tutvustavates mater<strong>ja</strong>lides inglisekeelseid õppekavasid üle<br />
nel<strong>ja</strong> korra enam <strong>ja</strong> lõunanaabritel üle 60 võõrkeeltes õpetatava õppekava. Hollandi kõrgkoolid<br />
pakuvad sel aastal aga ligi 1400 inglisekeelse õppekava.<br />
Tabel 1. Tasemeõppes õppivate välisüliõpilaste arv <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>otuvus erinevate õppeastmete vahel<br />
2005–2007<br />
2005 2006 2007<br />
õppetase arv % arv % arv %<br />
rakenduslik kh 29 3% 41 4% 62 6%<br />
bakalaureuseõpe 443 51% 523 55% 556 54%<br />
Integreeritud õpe 192 22% 174 18% 185 18%<br />
magistriõpe 154 18% 138 15% 150 15%<br />
doktoriõpe 54 6% 68 7% 79 8%<br />
KOKKU 872 100% 944 100% 1032 100%<br />
% kõigist tudengitest 1,3% 1,4% 1,5%<br />
Allikas: EHIS<br />
Välistudengite päritolu<br />
Tihti on proportsionaalselt suuremad grupid vastavas riigis õppivatest välistudengitest pärit<br />
selle lähiriikidest. Näiteks oli 28% 2006/2007. õppeaastal Hollandis õppivatest välistudengitest<br />
pärit Saksamaalt (NUFFIC, 2008). Eurostati andmetel oli 2004. aastal Soomes õppivatest<br />
välistudengitest 14% pärit Venemaalt, üle 7% <strong>Eestis</strong>t, Poolas moodustasid suurima osa<br />
– 23% aga Ukrainast pärit välistudengid.<br />
<strong>Eestis</strong> on saat<strong>ja</strong>riikide osas kindel liider Soome, esikolmikusse kuuluvad ka teised naabrid –<br />
Venemaa <strong>ja</strong> Läti (vt tabel 2). Saat<strong>ja</strong>riikide nimistu on aastati erinev <strong>ja</strong> koosneb reeglina 30–40<br />
erinevast riigist. Tuleks analüüsida, millised oleksid Eesti <strong>ja</strong>oks suurema potentsiaaliga saat<strong>ja</strong>riigid<br />
ning pöörata nendele riikidele teavitustöös suuremat tähelepanu.
Change language