Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KÕRGHARIDUSE KVALITEET<br />
31<br />
ühinenud õppeasutuste õppekavade, antud kraadide ning valitud õppejõudude vastavusest<br />
kvaliteedileppes sätestatud nõuetele. Viimaste aastate analüüs näitas, et väiksemaid kvaliteediprobleeme<br />
on kõigil leppega ühinenud ülikoolidel, samas on selline vabatahtlik tagasiside saanud<br />
heaks motivaatoriks, et ergutada koole kvaliteediküsimustesse tõsiselt panustama.<br />
Rahvusvahelises võrdluses võib Eesti kõrghariduse välishindamise praegu toimivat süsteemi<br />
pidada heaks. OECD raportis märgitakse Eesti kõrghariduse kvaliteedikindlustuse kohta järgmist:<br />
„Võime öelda, et praeguse akrediteerimissüsteemi põhimõtted vastavad ENQA kehtestatud<br />
rahvusvahelistele standarditele … Õppe<strong>protsess</strong>i <strong>ja</strong> asutuste juhtimise regulaarselt<br />
välist hindamist peetakse akadeemilise kultuuri osaks <strong>ja</strong> see on hästi vastu võetud.” (OECD,<br />
2007: 187). Eesti murekohaks on toimiva sisehindamise süsteemi väl<strong>ja</strong>kujundamine <strong>ja</strong> töölerakendamine<br />
õppeasutuste endi poolt. Vaatamata mitmele seda tegevust innustavale ettevõtmisele<br />
(näit rektorite nõukogu kvaliteedikäsiraamatu projekt jm), on kvaliteeditöö enamikus<br />
Eesti kõrgkoolides mõeldud rohkem akrediteerimiskomisjoni rõõmustamiseks, selmet<br />
olla igapäevase akadeemilise elu rutiinne element. Tegelikult on nn sisemine kvaliteedikultuur<br />
keskseks murekohaks kogu Euroopas, EUA 2007. aasta analüüs väidab, et siiani on Euroopas<br />
vaid üksikud õppeasutused, mida iseloomustab „holistlik lähenemine kvaliteediedendusele”<br />
(Crosier, Purser, Smidt, 2007: 9).<br />
Tulevikuperspektiivid<br />
Vaatamata ühiselt kokku lepitud raamtingimustele jääb Euroopa kõrghariduse kvaliteedikindlustus<br />
ka lähikümnenditel tugevalt rahvusliku värvinguga – iga riik annab ühistele põhimõtetele<br />
<strong>ja</strong> protseduuridele oma traditsioonist <strong>ja</strong> arengustaadiumist tuleneva sisu. 2008. aasta<br />
juunis kiitis Eesti Vabariigi Riigikogu heaks ülikooliseaduse parandused, mis senist kvaliteeditöö<br />
praktikat oluliselt muudavad. Põhimõtteliselt uueneb välishindamise süsteem, mis hakkab<br />
koosnema kolmest osast:<br />
Õiguse andmine õpetamiseks. Selleks, et kõrghariduses õpetada, peab õppeasutus taotlema<br />
vabariigi valitsuse luba. Valitsus, toetudes haridus- <strong>ja</strong> teadusministeeriumi seisukohale ning<br />
loodava kvaliteediagentuuri hinnangule, annab õppeasutusele kindlas õppekavagrupis õpetamiseks<br />
loa, millega kaasneb ka õigus väl<strong>ja</strong>stada riiklikke diplomeid. Luba peavad taotlema<br />
kõik õppeasutused kõigile juba käigusolevatele või ka tulevikus kavandatavatele õppkavarühmadele.<br />
Õpetamisluba võib olla kas tähta<strong>ja</strong>tu või tähta<strong>ja</strong>line, samuti võib valitsus taotluse<br />
tagasi lükata.<br />
Institutsionaalne akrediteerimine. Alates 2010. aastast läbivad kõik kõrgkoolid institutsionaalse<br />
akrediteerimise, mille käigus hinnatakse nende sisemise kvaliteedikindlustuse süsteemi toimimist<br />
<strong>ja</strong> jätkusuutlikkust (juhtimise kvaliteet <strong>ja</strong> ressurssid). Institutsionaalne akrediteerimine<br />
toimub regulaarselt iga 7-aasta järel. Institutsionaalse akrediteerimise käigus ilmnevate<br />
tõsiste probleemide korral võib HTM algatada õppeasutuselt õppetöö läbiviimise õiguse äravõtmise.<br />
Õppekavagrupi kvaliteedihindamine. Kõrgkoolides, mis on saanud valitsuselt õpetamiseks loa,<br />
hakkab edasine kvaliteedihindamine toimuma õppekavagruppide regulaarse välishindamise<br />
teel. Senise akrediteerimisega võrreldes on tegu märksa rohkem tagasiside saamisele <strong>ja</strong> eneseparandusele<br />
suunatud protseduuriga, millel puuduvad fataalsed (sh õppe lõpetamist nõudvad)<br />
tagajärjed.
Change language