Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium

3+2 SÜSTEEM
15
Joonis 2. Üliõpilaste ja õppekavade arv 2002/2003 ja 2007/2008 õppevaldkondade lõikes.
Allikas: EHIS; HAR – haridus; HUM – humanitaaria ja kunstid, SOTS – sotsiaalteadused, ärindus ja õigus; LOOD – loodus- ja täppisteadused;
TEHN – tehnika, tootmine ja ehitus; PÕL – põllumajandus; TERV – tervis ja heaolu; TEEN – teenindus.
Rahulolematus reformidega
Erinevalt paljudest riikidest, kus varasemalt toimis üheastmeline süsteem spetsialistiks saamisel,
tuli Eestis 3+2 õppekavadele üle minna samuti kaheastmeliselt 4+2 õppekavade süsteemilt
6 . Sellest tulenevalt on Eesti ülikoolide õppejõudude jaoks olnud õppekavade reform
keeruline ning oma hinnangutes uue süsteemi otstarbekusele ollakse keskmiselt kriitilisemad.
Eurobaromeetri uuring näitab, et Saksamaa järel on Eesti õppejõud enim (46 %) nõus väitega,
et oleks olnud parem, kui vana (üheastmeline) süsteem oleks säilinud (Eurobarometer,
2007). Eestis tehtud õppekavade toimimise uuring (Kährik, 2007) tõi välja, et nii üliõpilased
kui õppejõud kogevad reformi ülevalt poolt peale surutuna ja formaalsena.
„Ükskõik milliste kolleegidega räägime – keegi pole 3+2 süsteemiga rahul ja ometi kõik teevad.” (õppejõu
kommentaar).
„Me püüame siin vastu tõrkuda, aga elu sunnib peale. Lamestama, ma kasutaks sellist väljendust, haridust.”
(õppejõu kommentaar).
Näib, et uuele 3-aastasele bakalaureuseõppele omistatakse vana bakalaureuseõppe nõudeid
ning üritatakse jätkata samade ainete õpetamist kokkusurutud vormis. Sageli puudub koostöö
eri ainete õppejõudude vahel.
„Õppejõud ei ole tegelikult kursis, mida meile on õpetatud ja mida meile peaks õpetama. Nad tihtipeale
loodavad, et meile on seda õpetatud või samas jälle vastupidi, et hakkavad jälle algusest peale rääkima
sama asja” (üliõpilase kommentaar).
6 Eesti 4+2 süsteem oli omanäoline ses osa, et spetsialistiks saadi juba ühe astmega, 4 aastat kestvate bakalaureuseõpingute järel.
Sama kvalifikatsiooni saamiseks peab uues süsteemis õppima 5 a. Samas tõlgendatakse uut süsteemi sageli kui õpingute üheaastast
lühendamist, mitte pikendamist.Teadus- ja kutsemagistrikraadile uues süsteemis analoogi ei ole. Vt ka kvalifikatsioonide võrdlust
käesoleva kogumiku 4. peatükis.