Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SISSEJUHATUS<br />
7<br />
Need muudavad ka olulisel määral koolituslubade väl<strong>ja</strong>stamise, kõrgkoolidele õpetamisõiguse<br />
andmise ning diplomite tunnustamise reegleid.<br />
Pikk loetelu seadusandlikest muudatustest ei anna paraku veel põhjust loorberitele puhkama<br />
jääda. Endiselt on ka olulisi valdkondi, kus edasiliikumine on olnud ainult marginaalne.<br />
Üheks selliseks on sotsiaalne dimensioon kõrghariduses. 2007. a Londoni haridusministrite<br />
konverentsil vastu võetud kommünikees on sõnastatud soovolukord: üliõpilaskonna koosseis<br />
peaks õppima asumisel, õppimise a<strong>ja</strong>l ning lõpetamisel peegeldama ühiskonna koosseisu.<br />
Kommünikees rõhutatakse, et ühiskonna kõigil liikmetel peab olema võimalus oma võimete<br />
realiseerimiseks, vaatamata sotsiaalma<strong>ja</strong>nduslikele takistustele. Arvestades 46 riigi kodanike<br />
väga erinevat maksukoormust <strong>ja</strong> ühiskonna rikkuse taset, on selle eesmärgi täitmine tõsine<br />
väl<strong>ja</strong>kutse. Teine oluline, kuid piisava tähelepanuta jäänud teema on üliõpilaste siseriiklik<br />
mobiilsus. 3+2 õppesüsteemile ülemineku ettevalmistamisel nähti uue süsteemi üht olulist<br />
eelist selles, et üldisema bakalaureuseõppe järel toimub spetsialiseerumine magistriõppes<br />
ning eri kõrgkoolide poolt pakutavad teise astme õppeprogrammid on erineva profiiliga.<br />
Kahjuks ei ole akadeemilisest töö<strong>ja</strong>otusest <strong>ja</strong> kõrgkoolide eristuvate profiilide arendamisest<br />
rääkimine populaarne. Tõdeda tuleb ka seda, et kuna üliõpilased peavad sageli töötama,<br />
on elu- <strong>ja</strong> õppimiskoha ajutine muutmine, olgu selleks siis mõni teine Eesti linn või välisriik,<br />
väga suurte raskustega seotud. <strong>Haridus</strong>poliitika toimimine eeldab kompleksseid lahendusi.<br />
Kolmandaks tuleks nimekir<strong>ja</strong> lisada vähene tähelepanu doktoriõppele, millest rääkimisel on<br />
Euroopa kõrgharidusruumis olulised ennekõike järgmised märksõnad: doktoriõppe õppekavade<br />
reform, mis arvestaks, et ühiskond va<strong>ja</strong>b tipptasemel kraadiga inimesi ka väl<strong>ja</strong>spool<br />
ülikoole <strong>ja</strong> teadusasutusi, sotsiaalsete tagatiste loomine doktorantidele ning töörände võimaldamiseks<br />
viisade, töölubade, pensionide jm saamisel takistuste kõrvaldamine.<br />
2008 +<br />
<strong>Bologna</strong> <strong>protsess</strong>i on seni juhitud iga kahe aasta tagant toimuval ministrite kohtumisel, mis<br />
annab hinnangu senitehtule ning kiidab heaks tegevussuunad järgnevateks aastateks. Käesoleva<br />
kogumiku ülesehitusest on näha, kuidas Euroopa kõrgharidusruumi algmõttele on lisandunud<br />
ühe uusi ambitsioonikaid teemasid 2 . Lähenemas on 2010. aasta, mis algselt kuulutati<br />
ministrite poolt väl<strong>ja</strong> kui ühise kõrgharidusruumi kujundamise tähtaeg. Seniste arengute hindamisel<br />
on Euroopas oldud üsna kriitilised, oluliselt positiivsem tagasiside on tulnud teiste<br />
kontinentide akadeemilise kogukonna liikmetelt: oma „<strong>Bologna</strong> <strong>protsess</strong>i” on käivitanud<br />
Austraalia, kasvava tähelepanuga jälgivad Euroopa arenguid Ameerika ning Aasia kolleegid.<br />
See kõik kinnitab, et valitud teed tuleb jätkata.<br />
Eesti <strong>ja</strong>oks pole Euroopa kõrgharidusruumis osalemisele alternatiive. Vaba Eesti riigi kodanik<br />
tahab, et tema kvalifikatsiooni <strong>ja</strong> diplomit tunnustataks kõik<strong>ja</strong>l Euroopas <strong>ja</strong> selleks tuleb haridusbürokraatlikud<br />
tõkked kõrvaldada. Küll on paljuski meie valikutest sõltuv, kas alates 2002. aastast<br />
läbi viidud muutused aitavad kaasa selle, et siia tuldaks, muuhulgas ka kvaliteetse kõrghariduse<br />
tõttu, selle asemel, et siit lahkuda paremate ra<strong>ja</strong>taguste õppimisvõimaluste pärast. Seetõttu jäävad<br />
Euroopa kõrgharidusruumi teemad otseselt <strong>ja</strong> kaudselt mõjutama ka Eesti kõrghariduspoliitikat.<br />
Tooksin siinkohal väl<strong>ja</strong> kolm põhiteemat, mis va<strong>ja</strong>ksid laiemat ühiskondlikku arutelu.<br />
2<br />
1999. aastal allkir<strong>ja</strong>statud <strong>Bologna</strong> deklaratsioonis sõnastati kuus eesmärki Euroopa kõrgharidusruumi loomisel, Praha kommünikeega<br />
2001. a. lisandus veel kolm <strong>ja</strong> Berliini kommünikeega 2003. a. üks eesmärk. Käesoleva kogumiku kümme peatükki vastavad<br />
neile kümnele eesmärgile <strong>ja</strong> on toodud teemade lisandumise järjekorras.
Change language