hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht
hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht
hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4<br />
apple<br />
Säästmine<br />
‡<br />
Iga uue (ja ka senise) kliendiga<br />
täidab Jana riskitaluvuse küsimustiku.<br />
Seda praktiseeritakse<br />
Hansapangas alates möödunud<br />
aasta novembrist.<br />
«Koosneb see 16 küsimusest ja<br />
on minu meelest väga vajalik –<br />
iga investeering on ju seotud riskidega,»<br />
ütleb Jana. «Ning valmidus<br />
riske võtta on igal inimesel<br />
väga erinev!»<br />
Küsimustikust selgub, et minu<br />
riskitaluvus on keskmine.<br />
«Eks varasem investeerimiskogemus<br />
annab ka väga palju juurde,»<br />
nendib konsultant.<br />
Paraku pole minu näol tegemist<br />
praegu just väga õnneliku<br />
investoriga. Mullu mais sai sõlmitud<br />
Hansa Fondiplaani leping<br />
ning fondiks valitud Fondifond<br />
100. Fondifond 100 osakutesse investeerituna<br />
on kogutud väärtus<br />
kõigest 8500 <strong>krooni</strong>, samal ajal<br />
teisele arvelduskontole kantuna<br />
moodustaksid igakuised<br />
1000<strong>krooni</strong>sed sissemaksed juba<br />
11 000 <strong>krooni</strong>.<br />
Mida teha? Kuidas oma raha<br />
päästa?<br />
Pehmenda langust<br />
– vaheta fondi<br />
Kuidas<br />
säästa, kui<br />
majandus<br />
kukub, aga<br />
elada tahaks?<br />
«Kaaluge varade ümberpaigutamist,» ütleb<br />
Hansapanga investeerimiskonsultant Jana<br />
Loor. «Igal juhul pole mõtet jätta oma vaba<br />
raha lihtsalt arvelduskontole seisma, sest<br />
investeeritud raha võimaldab teenida vähemalt<br />
inflatsiooni tagasi.»<br />
«Pole saladus, et väärtpaberiturud<br />
üle maailma on viimase poole<br />
aasta jooksul olnud languses<br />
ning sellega seoses ka kõikide<br />
pankade poolt aktsiatesse investeerivad<br />
fondid. Nii on teie valitud<br />
fondi – Fondifond 100 – osakud<br />
langenud kahe kuuga 11,5%.<br />
Pikaajalises perspektiivis osutuvad<br />
need küll kasumlikuks, kuid<br />
hetkel, kui antud olukord teid väga<br />
muretsema paneb, siis oleks<br />
teil mõttekas kaaluda varade ümberpaigutamist,»<br />
ütleb Jana.<br />
«Sellised ajutised langused on<br />
tegelikult väga tervitatavad, sest<br />
kui investeerida regulaarselt, siis<br />
ostate te ju languse hetkel osakuid<br />
odavama hinnaga ning saate<br />
sama raha eest rohkem osakuid,<br />
majanduskasvu momendil<br />
teenite lühema ajaga suuremat<br />
kasumit,» lisab ta.<br />
Otsustame ühiselt minu suure<br />
languse läbi teinud Fondifond<br />
100 aktsiad vahetada Fondifond<br />
30 vastu.<br />
«Selles fondis on võlakirju<br />
rohkem ja aktsiaid vähem – vastavalt<br />
70 ja 30%. Fondifond 30 pole<br />
raha kasvatamise seisukohalt<br />
just eriti atraktiivne, fond on<br />
mõeldud eelkõige kaitsma oma<br />
raha inflatsiooni vastu ning alates<br />
aasta algusest on osakute<br />
väärtus langenud vaid 3,5%.<br />
2006. aasta tulusus oli sel fondil<br />
6,7%, mis on samuti suurem kui<br />
inflatsioon,» ütleb ta.<br />
Ühest fondist teise liikumine<br />
väärtpaberikontol maksab Hansapangas<br />
kõigest 75 <strong>krooni</strong>.<br />
«Mingisuguseid sisenemis- ega<br />
väljumistasusid maksta ei tule,»<br />
ütleb Jana.<br />
Ehk oleks kasulikum minu<br />
fondiplaanis igakuised sissemaksed<br />
üldse peatada? Seda mõtet Jana<br />
heaks ei kiida.<br />
«Igakuised sissemaksed saab<br />
küll mingiks perioodiks peatada,<br />
kuid osakute väärtuse langust<br />
see ju ei peata. Reserv väheneb –<br />
pank võtab ju haldustasusid niikuinii.»<br />
Peatamine on mõttekas ainult<br />
siis, kui mingil põhjusel ei ole<br />
võimalik mõnd aega raha iga kuu<br />
fondi paigutada. Näiteks, kui<br />
hakkate remonti tegema ning rahad<br />
lähevad selle finantseerimiseks.<br />
Jana ei soovita mul praegu<br />
oma Fondifondi aktsiaid ka<br />
müüa. «Müüa võiks neid tõepoolest<br />
ainult siis, kui on tõsine rahavajadus,<br />
sest müügi korral<br />
müüte kahjumiga. Lähtuvalt fondiplaani<br />
eesmärgist, mis on ikkagi<br />
pikaajaline, pole kindlasti vaja<br />
esimeste languste järel müüma<br />
asuda. Pealegi maksab fondiplaani<br />
katkestamine enne viie aasta<br />
möödumist 300 <strong>krooni</strong>.»<br />
Tähtajaline või<br />
investeerimishoius?<br />
Kuid kuidas investeerida vaba<br />
30 000 <strong>krooni</strong>?<br />
Jana soovitab mul valida tähtajalise<br />
või investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />
vahel. Mina pole viimasest kuulnudki.<br />
«Kuni 7. aprillini sai meil<br />
investeerida investeerimis<strong>hoiuse</strong>sse<br />
Kallinev Toidukorv, kus<br />
UBS Bloomberg Food Indexi kaudu<br />
investeeritakse toiduainetetööstusesse.<br />
Kellel on võimalik oma vaba<br />
raha kaheks aastaks investeerida,<br />
siis soovitaksin küll seda teha.»<br />
Investeerimis<strong>hoiuse</strong> puhul on<br />
<strong>hoiuse</strong> turvalisus liidetud võimalusega<br />
teenida aktsiate väärtuse<br />
muutustelt. Aktsiahindade kallinemise<br />
korral on võimalus teenida<br />
investeerimis<strong>hoiuse</strong>lt kõrget<br />
intressi nii nagu aktsiatesse investeerides.<br />
Investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />
intress võib oluliselt ületada tavalise<br />
tähtajalise <strong>hoiuse</strong> intressi.<br />
Hoiuse põhi<strong>summa</strong> säilimine on<br />
alati 100% garanteeritud.<br />
Riskipreemia on lepingus<br />
kokkulepitud protsent hoiu<strong>summa</strong>st<br />
(tavaliselt 10%), mida hoiustaja<br />
tagasi ei saa, kuid see võimaldab<br />
teenida riskipreemiata investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />
omast märksa<br />
suuremat intressi.<br />
Arutlen, et ehk panna raha<br />
hoopis tähtajalisele <strong>hoiuse</strong>le…<br />
«Hansapangas on aastase<br />
tähtajalise <strong>hoiuse</strong> intress 5,3%.<br />
Võib ka sõlmida pooleaastase<br />
tähtajaga <strong>hoiuse</strong> automaatse pikendusega<br />
ning kui <strong>hoiuse</strong> intress<br />
on vahepeal tõusnud, siis<br />
järgmine periood ehk antud näites<br />
poolaasta on juba uue intressiga.<br />
Neljakuuse, aga ka pooleaastase<br />
tähtajaga <strong>hoiuse</strong> intress<br />
on hetkel 5,1 protsenti.»<br />
«Kes aga soovib igas kuus veidike<br />
kõrvale panna ning ei soovi<br />
investeerida fondidesse, võiks<br />
kaaluda traditsioonilist kogumishoiust,»<br />
ütleb Jana.<br />
Jana sõnul ongi praegu klientide<br />
seas väga populaarsed nii investeerimis<strong>hoiuse</strong>d<br />
kui ka tähtajalised<br />
<strong>hoiuse</strong>d.<br />
≤ KAIRE KENK<br />
kaire.kenk@sloleht.ee<br />
Marianne Loorents<br />
Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />
Kuidas<br />
investeerida<br />
edukalt<br />
Koosta investeerimisplaan ja<br />
järgi seda. Otsusta investeerimisperioodi<br />
pikkus. Pikkusest<br />
sõltub investeerimisobjektide<br />
valik. Kui investeerid lühikeseks<br />
ajaks, ei tasu valida kõige riskantsemaid<br />
tooteid nagu näiteks<br />
arenevate turgude fondid.<br />
Otsusta oma riskivalmidus.<br />
Suurem tootlus tähendab suuremat<br />
riski. Sajaprotsendise<br />
kapitaligarantiiga hoiuste või<br />
investeerimistoodetega on riskid<br />
minimaalsed. Väikese riskiga<br />
on ka võlakirjafondid, mille<br />
tootlus on samuti minimaalne<br />
– keskmiselt 2–5% aastas, samas<br />
kui aktsiafondide ajalooliselt<br />
keskmiseks aastatootluseks<br />
peetakse 10%.<br />
Hinda oma võimeid realistlikult.<br />
Fondid võrdlevad oma<br />
tootluseid teatud võrdlusindeksitega.<br />
Näiteks Venemaa fondid<br />
võrdlevad oma tootlust Venemaa<br />
RTS-indeksi tootlusega,<br />
Baltikumi investeerivad fondid<br />
aga sageli OMX Baltikumi üldindeksiga.<br />
Fakt on see, et 70%<br />
USA investeerimisfondidest, mida<br />
juhivad absoluutsed professionaalid,<br />
ei suuda ületada turu<br />
ehk võrdlusindeksi tootlust.<br />
Hajuta riske. Mitte-elukutselise<br />
investori juhis on «hajuta-hajuta-hajuta»<br />
ning seda nii ajaliselt<br />
kui ka regionaalselt ja tooteliselt.<br />
Vanade investeerimistraditsioonidega<br />
maades nagu<br />
Soomes on tavaline ja elementaarne<br />
nn aktsiasäästmine ehk<br />
iga kuu suunatakse teatud protsent<br />
oma sissetulekutest investeeringutesse.<br />
Kuidas see jaguneb,<br />
otsustatakse kas ise oma<br />
investeerimisplaani alusel; või<br />
veel parem on teha mõnes pangas<br />
investeerimisnõustaja abiga<br />
investeerimisplaan. Investeerimisplaani<br />
saab valida nii fonde<br />
kui ka aktsiaid. Isegi ilma plaanita<br />
oleks mõistlik jaotada investeeringud<br />
erinevate toodete<br />
ja ajaperioodide vahel.<br />
Tee investeerimisotsused ratsionaalsel<br />
baasil. Enamik fonde<br />
märgib oma ülevaadete viimastel<br />
ridadel väikeses trükis:<br />
«Mineviku tootlus ei garanteeri<br />
sarnase tootluse kordumist tulevikus.»<br />
Märge ei ole sümboolne,<br />
vaid äärmiselt reaalne ja<br />
vajalik. Tihti võib suur tõus tähendada<br />
hoopis nn mulli ehk<br />
buumi ja sa võid sattuda just<br />
sellele n-ö mulli lõhkemise<br />
hetkele. Suured tõusud vahelduvad<br />
tavaliselt ka languseperioodidega.<br />
Vali hoolikalt investeerimisteenuse<br />
pakkujat. Oma raha<br />
paigutamine fondi või mõnesse<br />
investeerimistootesse on pikaajalise<br />
usalduse küsimus. Fondiosakuga<br />
kaasa tulev meepurk<br />
või DVD-mängija ei tohiks fondi<br />
valikul olla peamiseks põhjuseks.<br />
Valides ootustele mittevastava<br />
toote, võite kaotada või<br />
teenimata jätta oluliselt rohkem<br />
raha kui võidetud meepurgi<br />
võrra. Defineeri oma soovid ja<br />
ootused, käi investeerimiskonsultantide<br />
juures ja võta piisavalt<br />
aega valiku langetamiseks.<br />
Fonde saate otsida ja omavahel võrrelda<br />
investeerimisportaalis<br />
www.investoriteliit.ee
Change language