hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht

ohtuleht.ee

hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht

minuraha

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Kolmapäev, 16. aprill 2008

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡


2

Anname

jõudu juurde

Kuni 30.06 on tähtajalise

10%

hoiuse intress uuele erakliendile

Krediidipangas eriti soodne:

✓ intress ülejäänud perioodiks 6%

hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni

✓ tähtaeg 6 kuud

www.krediidipank.ee/pakkumised

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

Sisukord‡

apple 3

Laenata või mitte laenata

Janek Mäggi kirjutab, et kuigi laenamine on tänapäeval igapäevane

nähtus, on laenamine suhteliselt kallis lõbu.

4

Kuidas säästa, kui majandus kukub

Kaire Kenk käis Hansapangas investeerimiskonsultandi juures ja

uuris, kuidas oma sääste kasvatada.

10

Esimene miljon

Lauri Birkan palus rikastel eestlastel meenutada, kuidas nad teenisid

oma esimese miljoni.

12

Pere-eelarve koostamise võlu ja valu

Perekonna eelarve koostamine ja järgimine aitab kuludel kontrolli

all püsida.

14

Kes on maailma kõige rikkamad

Triin Tael vaatles, et kes on maailma rikkamad inimesed ja kas

enneolematus edujoovastuses on nad jäänud tavalisteks kodanikeks.

Säästuaeg

Selles, et käes on keerulised ajad, pole enam kahtlust.

Iga inimene võib muretut rõõmuvõru ümber

suu venitada nii pikaks kui tahab, aga olukorda see paremaks

ei tee. Eesti majanduses on kriis, surutis või

jahtumine. Igaüks valib endale ise sobiva olukirjelduse.

Liiga palju ei tasu kuulata ega uskuda, mida räägib

peaminister või mõni teine poliitiline pea. Vaadake parem,

mis ümberringi toimub. Inimesed ostavad vähem.

Rahvas priiskab vähem. Paljud on mures oma töökoha

pärast. On asutud säästma. Kui varem leiti, et parim

viis säästmiseks on kinnisvarainvesteering, siis

nüüd usaldatakse fonde, aktsiaid jne. Tõsi, seda teevad

need, kel iga kuu natukenegi raha üle jääb. Aga

üks on selge – raha tuleb taskusse varasemast raskemalt.

Ja raskelt tulnud raha ei tormata enam pimesi ja

ükskõikselt kulutama.

Lehes, mida käes hoiad, püüame natuke avada maailma,

kus igaüks tahaks olla võitja. Jutt on börsist, aktsiatest,

fondidest, investeerimisest, miljonitest kroonidest

jne. Aga igaüks võitja olla ei saa. Keegi peab ka

kaotama. a. Püüame üheskoos

leida tee, kuidas olla

võitja, kasvõi osaliselt-

ki.

≤ URMO SOONVALD

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Arhiiv

minuraha

Toimetaja: Urmo Soonvald | Reklaami projektijuht: Andrus Lahe » 614 4048

Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre

Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress



3

apple

Corbis/Scanpix | arhiiv

Laenud

Laenata või mitte laenata –

selles on tänapäeval küsimus!

Ajal, kui pankade laenuportfellid paisusid

rekordmahtu, ei mõelnud vist keegi, et laenamine

on suhteliselt kallis lõbu ning et alati

ei too laen laenuvõtjale kasu ja rikkust.

Seni, kuni kinnisvara hinnad

mühinal kerkisid, muutus iga

laenukroon paugupealt kullaks.

Nüüd, kus intressid suurenevad

ja sissetulekud ei kasva enam nii

kiiresti, haarab paljusid õigustatud

mure – kas ja kuidas üldse

võlgu olla?

Asja kurbloolisus: kui kinnisvara

hinnad kukuvad, muutub

iga laenukroon mullaks – inimesed

võivad olla pangale võlgu palju

rohkem kui nende ostetud kinnisvara

turul väärt on. Selliseid

inimesi Eestis juba on. Ja tõenäoliselt

tuleb juurde.

Kukkuvate hindade puhul tähendab

laen samasugust sureva

hobuse maksmist nagu seda on

autoliising. Paljud arvestavad autoliisingusumma

samasuguseks

püsikuluks nagu korteriüür ning

ei mõtlegi, et see on mingil moel

ka investeering.

Ostad auto, siis

väärtus haihtub õhku

Autoliisingut või -laenu võttes

mõtlevad vähesed, et tegelikult

tuleb intress auto hinnale otsa arvutada.

Ei torka kohe pähegi, et

liising-laen teevad ostu oluliselt

kallimaks.

Näiteks kui osta 300 000-kroonine

auto, mille liisinguintress

viie aasta jooksul on 5% (ilma

sissemakseta ja jääkväärtusega

0 krooni), lisandub auto hinnale

Hansapanga kodulehel oleva autoliisingu

kalkulaatori arvutuse

kohaselt 40 000 krooni ehk üle

10% auto ostuhinnast.

Seega, auto eest, mis viie aasta

pärast maksab võib-olla 70 000

krooni, tuleb maksta 270 000

krooni «õhku» – see on peaaegu

kogu auto hind. Sõitmise eest tuleb

aastas maksta 54 000 krooni

ehk 4500 krooni kuus.

Päris valus. Tean inimesi, kes

sõidavad pigem taksoga ja on

võrreldes autoomamisega ikka

plussis. Tõsi, ka taksosõit on viimasel

ajal päris kallis, aga vähemalt

ei küsita teilt täiendavalt

bensiini- ja remondiraha.

Odav laenuraha!

Kas ikka on?

Laenu odavus on müüt ka eluasemelaenu

puhul. Näiteks 15aastasest

laenust, mille intress Eesti

suuremates pankades on plussmiinus

5%, kulub esimestel aastatel

umbes pool tagasimaksest

intresside tasumiseks.

Viieprotsendine intress tundub

väga väike, eriti nüüd, kui

alatasa räägitakse, et inflatsioon

(üldine hinnataseme tõus, mida

põhjustavad kasvanud tootmiskulud

või liignõudlus antud pakkumistaseme

suhtes) on väga

suur ja suundus kohati 10% tasemele.

Kuid seda viit protsenti võib

olla päris palju, kui intressi tuleb

tasuda annuiteedi (püsiva suurusega

maksete lõplik jada) alusel

ning kinnisvara hind ei kasva järjest

pikki aastaid. Saksamaal näiteks

on kinnisvara hind viimase

10 aastaga (sic!) kukkunud 4%,

Jaapanis koguni 44%, kinnitab

äriajakirja BusinessWeek möödunud

aastal tehtud ülevaade.

Seepärast eelistavad sakslased

korterit üürida – alati saab kolida

sobivamale pinnale, kui selleks

tekib tuju või vajadus.

Kinnisvara hindade langus tekitab

teisegi lumepalliefekti –

JANEK MÄGGI


ENDINE PANKUR

raskustesse sattunud inimesed

jäävad oma kodust ilma. SEB teatas

küll, et pakub laenukindlustust,

mis aitab laenumakseid tasuda

ka siis, kui inimene jääb pikaks

ajaks töötuks.

Ent risk jääb ikka suureks.

Sest siiani võis inimene, kui sattus

raskusse, müüa oma kinnisvara

maha ning pärast laenu tagasimaksmist

jäi raha üle – muutunud

keskkonnas aga ei pruugi

kinnisvara müügist saadud rahast

piisata isegi laenu tagasimaksmiseks.

Müüd kodu maha

ja oled ikka veel pangale võlgu.

Päris jube lugu.

Laenamine on moodsa

aja pärisorjus

Laenamine on igivana moodus

osta väärtusi, mida ise luua pole

suutnud. Juba vanatestamentlik

õpetussõna ütleb, et laenaja on

laenuandja ori. Laenu kõige suurem

häda ongi selles, et see tuleb

ka tagasi maksta. Maksku mis

maksab.

Ükski pank ei anna raha laenajale

niisama – ikka rammusa

protsendi eest ja seepärast, et ei

suuda seda ise muul viisil paremini

teenima panna. Jutt, et laenuraha

on odav, on pehmelt öeldes

vastutustundetu ja rumal.

jõudsid

ameeriklased tänu pankade ahnusele.

’’Kinnisvarakrahhini

Ameerika Ühendriigid, millest

on räägitud kui võlgu elamise

musternäidisest, on oma hättasattunud

võlgnikega püsti hädas.

Kinnisvarakrahhini jõudsid

ameeriklased tänu pankade ahnusele

(kõik, kes laenu tahtsid,

seda ka said – tagasimaksevõimet

ja tausta peaaegu ei kontrollitud)

ning inimeste vastutustundetusele

(kes ei tahaks elada ilusamat

elu, mis sest, et võõra rahaga).

Süüdi on reeglina mõlemad

pooled.

Laenu tasub võtta vaid niipalju,

kui hädapärast vaja, ja mitte

sentigi rohkem. Päris ilma laenuta

ei pruugi hakkama saada. Paljud

meist peaksid parema eluaseme

soetamiseks aastaid raha koguma.

Ja kui raha lõpuks koos,

võib selguda, et ka elu on mööda

läinud…

Ei maksa unustada sedagi, et

vahel õnnestub laenurahaga teha

kasulikke tehinguid – võib osta

midagi palju väärtuslikumat, kui

on raha väärtus konkreetsel ajal.

Näiteks magusa krundi või korteri,

mille hind kasvab. Seetõttu

võib laenuotsus olla vahel vägagi

arukas.

Sissetulekuid peab

suurendama niikuinii

Ometi on endale parema elu lubamiseks

kõige mõistlikum suurendada

hoopis sissetulekuid.

Lihtne öelda, raske teha? Tõsi,

kuid laenu tagasimaksmiseks tuleb

oma sissetulekuid nii ehk nii

suurendada. Kui ei taha pankrotti

minna.

Seega on tee ainult ühesuunaline.

Laen on raha ostmine. Laen

loob mulje, et meil on raha, auto

ja maja. Kuid kui me laenu tagasi

ei maksa, jääme kõigist neist

väärtustest kiiresti ilma.

Eestis on viimase aasta jooksul

väga populaarseks saanud

erinevad tarbimis- ja SMS-laenud.

Kui toksida Google’i otsingumootorisse

sõna «laen», tuleb

vastuseks hunnitu kogus moodsaid

laenukontoreid, kus 1000

krooni laenamisel on kuuintress

20%!

Tule taevas appi! Ent inimesed

on nõus võtma laenu, mille

aastaintress on 240% või rohkem.

Sellist laenu reklaamitakse sõnadega

«kasulik ja turvaline»-. Inimene

peab olema küll väga-väga

hädas või väga-väga rumal, kui

hakkab oma kogutud natukest

sellisel moel raiskama. Tasub endale

aru anda, et megaprotsendiga

kiirlaen ei vii kedagi soovitud

tulemusele (õnn ja rikkus!) lähemale.

Pigem teenigu raha

sind, kui sina raha

Tark inimene maksab oma laenud

esimesel võimalusel tagasi.

Targem on olla ise panga poolel

ja raha välja laenata. Lihtsaim

moodus selleks on deposiit.

Praegu on tähtajaliste deposiitide

intressid samuti 5% piirimail

või isegi üle selle.

Intressimäär (mis sõltub otseselt

raha pakkumisest rahaturul)

ei pruugi nii kõrgeks jääda, ent

teenitav intress võib pikemas perspektiivis

päris arvestatav olla.

Euribori (Euro Interbank Offered

Rate, iga päev kell 11 avaldatav 4500

Euroopa kommertspanga keskmine

rahaturu instrumendi (peamiselt

laenud) intress) tõusud ja langused

mõjutavad Eesti majandust

ja inimesi rohkem kui Toompealt

tulevad maksuotsused.

Iga laenuotsust tasub tõsiselt

kaaluda: mida me selle rahaga

teeme, kui kiiresti see meie käte

vahel sulab ning kuidas me kavatseme

laenu tagasi maksta.

Tagasimaksmist kavandades

ei tasu unustada ka seda, et sageli

nõuavad pangad kliendilt, kui

tagastada raha enne tähtaega,

saamata jäänud intresside eest

trahvi. Võimalusel tasub laenulepingusse

sisse suruda punkt, et

laenu (või laenuosa) enneaegne

tagastamine oleks tasuta. Vaba

raha tekkides tasub laenud tagasi

maksta – hoiab palju raha kokku.

Kuigi pank käsitleb sarnast

tegu vaat et kuriteona, ei maksa

sellest heituda. Säästmist nad ju

õpetavad.


4

apple

Säästmine


Iga uue (ja ka senise) kliendiga

täidab Jana riskitaluvuse küsimustiku.

Seda praktiseeritakse

Hansapangas alates möödunud

aasta novembrist.

«Koosneb see 16 küsimusest ja

on minu meelest väga vajalik –

iga investeering on ju seotud riskidega,»

ütleb Jana. «Ning valmidus

riske võtta on igal inimesel

väga erinev!»

Küsimustikust selgub, et minu

riskitaluvus on keskmine.

«Eks varasem investeerimiskogemus

annab ka väga palju juurde,»

nendib konsultant.

Paraku pole minu näol tegemist

praegu just väga õnneliku

investoriga. Mullu mais sai sõlmitud

Hansa Fondiplaani leping

ning fondiks valitud Fondifond

100. Fondifond 100 osakutesse investeerituna

on kogutud väärtus

kõigest 8500 krooni, samal ajal

teisele arvelduskontole kantuna

moodustaksid igakuised

1000kroonised sissemaksed juba

11 000 krooni.

Mida teha? Kuidas oma raha

päästa?

Pehmenda langust

– vaheta fondi

Kuidas

säästa, kui

majandus

kukub, aga

elada tahaks?

«Kaaluge varade ümberpaigutamist,» ütleb

Hansapanga investeerimiskonsultant Jana

Loor. «Igal juhul pole mõtet jätta oma vaba

raha lihtsalt arvelduskontole seisma, sest

investeeritud raha võimaldab teenida vähemalt

inflatsiooni tagasi.»

«Pole saladus, et väärtpaberiturud

üle maailma on viimase poole

aasta jooksul olnud languses

ning sellega seoses ka kõikide

pankade poolt aktsiatesse investeerivad

fondid. Nii on teie valitud

fondi – Fondifond 100 – osakud

langenud kahe kuuga 11,5%.

Pikaajalises perspektiivis osutuvad

need küll kasumlikuks, kuid

hetkel, kui antud olukord teid väga

muretsema paneb, siis oleks

teil mõttekas kaaluda varade ümberpaigutamist,»

ütleb Jana.

«Sellised ajutised langused on

tegelikult väga tervitatavad, sest

kui investeerida regulaarselt, siis

ostate te ju languse hetkel osakuid

odavama hinnaga ning saate

sama raha eest rohkem osakuid,

majanduskasvu momendil

teenite lühema ajaga suuremat

kasumit,» lisab ta.

Otsustame ühiselt minu suure

languse läbi teinud Fondifond

100 aktsiad vahetada Fondifond

30 vastu.

«Selles fondis on võlakirju

rohkem ja aktsiaid vähem – vastavalt

70 ja 30%. Fondifond 30 pole

raha kasvatamise seisukohalt

just eriti atraktiivne, fond on

mõeldud eelkõige kaitsma oma

raha inflatsiooni vastu ning alates

aasta algusest on osakute

väärtus langenud vaid 3,5%.

2006. aasta tulusus oli sel fondil

6,7%, mis on samuti suurem kui

inflatsioon,» ütleb ta.

Ühest fondist teise liikumine

väärtpaberikontol maksab Hansapangas

kõigest 75 krooni.

«Mingisuguseid sisenemis- ega

väljumistasusid maksta ei tule,»

ütleb Jana.

Ehk oleks kasulikum minu

fondiplaanis igakuised sissemaksed

üldse peatada? Seda mõtet Jana

heaks ei kiida.

«Igakuised sissemaksed saab

küll mingiks perioodiks peatada,

kuid osakute väärtuse langust

see ju ei peata. Reserv väheneb –

pank võtab ju haldustasusid niikuinii.»

Peatamine on mõttekas ainult

siis, kui mingil põhjusel ei ole

võimalik mõnd aega raha iga kuu

fondi paigutada. Näiteks, kui

hakkate remonti tegema ning rahad

lähevad selle finantseerimiseks.

Jana ei soovita mul praegu

oma Fondifondi aktsiaid ka

müüa. «Müüa võiks neid tõepoolest

ainult siis, kui on tõsine rahavajadus,

sest müügi korral

müüte kahjumiga. Lähtuvalt fondiplaani

eesmärgist, mis on ikkagi

pikaajaline, pole kindlasti vaja

esimeste languste järel müüma

asuda. Pealegi maksab fondiplaani

katkestamine enne viie aasta

möödumist 300 krooni

Tähtajaline või

investeerimishoius?

Kuid kuidas investeerida vaba

30 000 krooni?

Jana soovitab mul valida tähtajalise

või investeerimishoiuse

vahel. Mina pole viimasest kuulnudki.

«Kuni 7. aprillini sai meil

investeerida investeerimishoiusesse

Kallinev Toidukorv, kus

UBS Bloomberg Food Indexi kaudu

investeeritakse toiduainetetööstusesse.

Kellel on võimalik oma vaba

raha kaheks aastaks investeerida,

siis soovitaksin küll seda teha.»

Investeerimishoiuse puhul on

hoiuse turvalisus liidetud võimalusega

teenida aktsiate väärtuse

muutustelt. Aktsiahindade kallinemise

korral on võimalus teenida

investeerimishoiuselt kõrget

intressi nii nagu aktsiatesse investeerides.

Investeerimishoiuse

intress võib oluliselt ületada tavalise

tähtajalise hoiuse intressi.

Hoiuse põhisumma säilimine on

alati 100% garanteeritud.

Riskipreemia on lepingus

kokkulepitud protsent hoiusummast

(tavaliselt 10%), mida hoiustaja

tagasi ei saa, kuid see võimaldab

teenida riskipreemiata investeerimishoiuse

omast märksa

suuremat intressi.

Arutlen, et ehk panna raha

hoopis tähtajalisele hoiusele…

«Hansapangas on aastase

tähtajalise hoiuse intress 5,3%.

Võib ka sõlmida pooleaastase

tähtajaga hoiuse automaatse pikendusega

ning kui hoiuse intress

on vahepeal tõusnud, siis

järgmine periood ehk antud näites

poolaasta on juba uue intressiga.

Neljakuuse, aga ka pooleaastase

tähtajaga hoiuse intress

on hetkel 5,1 protsenti.»

«Kes aga soovib igas kuus veidike

kõrvale panna ning ei soovi

investeerida fondidesse, võiks

kaaluda traditsioonilist kogumishoiust,»

ütleb Jana.

Jana sõnul ongi praegu klientide

seas väga populaarsed nii investeerimishoiused

kui ka tähtajalised

hoiused.

≤ KAIRE KENK

kaire.kenk@sloleht.ee

Marianne Loorents

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

Kuidas

investeerida

edukalt

Koosta investeerimisplaan ja

järgi seda. Otsusta investeerimisperioodi

pikkus. Pikkusest

sõltub investeerimisobjektide

valik. Kui investeerid lühikeseks

ajaks, ei tasu valida kõige riskantsemaid

tooteid nagu näiteks

arenevate turgude fondid.

Otsusta oma riskivalmidus.

Suurem tootlus tähendab suuremat

riski. Sajaprotsendise

kapitaligarantiiga hoiuste või

investeerimistoodetega on riskid

minimaalsed. Väikese riskiga

on ka võlakirjafondid, mille

tootlus on samuti minimaalne

– keskmiselt 2–5% aastas, samas

kui aktsiafondide ajalooliselt

keskmiseks aastatootluseks

peetakse 10%.

Hinda oma võimeid realistlikult.

Fondid võrdlevad oma

tootluseid teatud võrdlusindeksitega.

Näiteks Venemaa fondid

võrdlevad oma tootlust Venemaa

RTS-indeksi tootlusega,

Baltikumi investeerivad fondid

aga sageli OMX Baltikumi üldindeksiga.

Fakt on see, et 70%

USA investeerimisfondidest, mida

juhivad absoluutsed professionaalid,

ei suuda ületada turu

ehk võrdlusindeksi tootlust.

Hajuta riske. Mitte-elukutselise

investori juhis on «hajuta-hajuta-hajuta»

ning seda nii ajaliselt

kui ka regionaalselt ja tooteliselt.

Vanade investeerimistraditsioonidega

maades nagu

Soomes on tavaline ja elementaarne

nn aktsiasäästmine ehk

iga kuu suunatakse teatud protsent

oma sissetulekutest investeeringutesse.

Kuidas see jaguneb,

otsustatakse kas ise oma

investeerimisplaani alusel; või

veel parem on teha mõnes pangas

investeerimisnõustaja abiga

investeerimisplaan. Investeerimisplaani

saab valida nii fonde

kui ka aktsiaid. Isegi ilma plaanita

oleks mõistlik jaotada investeeringud

erinevate toodete

ja ajaperioodide vahel.

Tee investeerimisotsused ratsionaalsel

baasil. Enamik fonde

märgib oma ülevaadete viimastel

ridadel väikeses trükis:

«Mineviku tootlus ei garanteeri

sarnase tootluse kordumist tulevikus.»

Märge ei ole sümboolne,

vaid äärmiselt reaalne ja

vajalik. Tihti võib suur tõus tähendada

hoopis nn mulli ehk

buumi ja sa võid sattuda just

sellele n-ö mulli lõhkemise

hetkele. Suured tõusud vahelduvad

tavaliselt ka languseperioodidega.

Vali hoolikalt investeerimisteenuse

pakkujat. Oma raha

paigutamine fondi või mõnesse

investeerimistootesse on pikaajalise

usalduse küsimus. Fondiosakuga

kaasa tulev meepurk

või DVD-mängija ei tohiks fondi

valikul olla peamiseks põhjuseks.

Valides ootustele mittevastava

toote, võite kaotada või

teenimata jätta oluliselt rohkem

raha kui võidetud meepurgi

võrra. Defineeri oma soovid ja

ootused, käi investeerimiskonsultantide

juures ja võta piisavalt

aega valiku langetamiseks.

Fonde saate otsida ja omavahel võrrelda

investeerimisportaalis

www.investoriteliit.ee


minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008

5


6

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha


apple

≤ DNB

Kogumine


MARIS HEINARU

NORD PANGA TURUNDUS-

JA TOOTEJUHT

Kergem on raha koguda,

kui pidevalt kokku hoida

Raha väärtust kasvama pannes

võetakse endale teatud risk. Mida

vähem soovitakse riskida, seda

tagasihoidlikum on ka teenitav

intress. Raha hoiustamine on

üks madalama riskiga investeerimisvõimalusi.

Hoiustamise võimalusi on

mitmeid. Pankade reklaamitavate

hoiuseintresside taga peituvad

sageli tooted, millel on erinev risk

– seetõttu oleks vale neid ühele

pulgale asetada ja samadel alustel

võrrelda.

Kaaluge oma riskijulgust

Kõige väiksema riskiga on

tähtajaline hoius, millele pangad

pakuvad intressi vahemikus

4,85–6,5%. Selle intressi teenimine

ja algse investeeringu säilimine

on sisuliselt riskivaba. Väiksemad

pangad pakuvad üldjuhul

Kuidas raha hoiusel kasvab

Hoiustatav summa /

Hoiuseperioodil teenitud intress Periood

6 kuud 5,75% 9 kuud 6% 12 kuud 6%

5000 krooni 142 224 300

10 000 krooni 286 448 600

50 000 krooni 1436 2249 3000

100 000 krooni 2875 4498 6000

200 000 krooni 5749 8999 12 000

Corbis/Scanpix | erakogu

Järjepidevalt kas või väikest summat tuleviku

kindlustamiseks kõrvale pannes saab vähendada

probleeme, mis ootamatute kuludega

tekkida võivad. Lihtsaim ja turvalisim

võimalus raha koguda on hoiustada.

suurpankadest soodsamaid intresse,

sest neil on kallim kapital

ning seega suurem huvi hoiuseid

ligi meelitada. Kui hoiustatav

summa ületab juba näiteks

100 000 krooni, ei tuleks juhinduda

ainult kõrgemast intressist,

vaid valida panka, kus hoiustada,

ka usaldusväärsuse, grupi ja

emapankade järgi.

Mida pikemaks ajaks raha

hoiule anda, seda kõrgem

on pakutav hoiuseintress. Sageli

pakuvad pangad suuremate

hoiustatud summade puhul ka

tavahinnakirjast märksa atraktiivsemat

hoiuseintressi.

Pangad korrigeerivad hoiuste

intresse jooksvalt. Kes kardab, et

kui täna raha tähtajalisele hoiusele

panna, võib pank vahepeal

hoiuseintresse tõsta ja inimene

intressitulus kaotada, võiks kuulda

võtta soovitust hoiustada pigem

lühemaks perioodiks, näiteks

kuni aastaks. Ent tasub meeles

pidada, et võib minna ka vastupidi:

kui pank peaks vahepeal

hoiuseintresse langetama, on inimesele

garanteeritud intress, millega

hoius avati.

Tegelikkuses ei võimalda tähtajaline

hoius raha otseselt kasvatada,

vaid raha väärtust enamvähem

hoida. Nimelt on Eestis

inflatsioon mõnevõrra suurem

kui pankade pakutav intress –

2008. aastaks prognoositakse ligikaudu

7,4protsendilist inflatsiooni.

Sukasääres raha ei kasva

Ometi võib olla kindel, et sukasääres

hoitavat raha sööb inflatsioon

veel kiiremini kui näiteks

seda, mis kogub intresse tähtajalise

hoiuse kontol. Tavalise arvelduskonto

intress on enamasti ainult

ca 0,25%. Seega pole mõtet

suuremaid summasid niisama

arvelduskontol hoida.

Tähtajalise hoiuse kõrval on

võimalik avada ka kogumishoius.

Selle intress on tavaliselt

küll mõnevõrra madalam, aga samas

on see hea võimalus panna

iga kuu kõrvale kas või väike

summa ja seda aja jooksul riskivabalt

kasvatada.

Neile, kes on suurema tulu nimel

valmis oma rahaga natuke

rohkem riskima, pakuvad osa

panku võimalust, kus teatud osa

hoiustatud summast paigutatakse

fondi. Kui räägitakse suurema,

nt 10–15% suuruse hoiuseintressi

teenimise võimalusest, on tegemist

juba investeerimishoiusega.

Erinevalt tähtajalisest hoiusest

kaasneb investeerimishoiusega

oluliselt suurem risk. Üldjuhul

garanteeritakse investeerimishoiuse

puhul algsumma, aga

pank ei saa kliendile tagada intressi

nagu tähtajalise hoiuse puhul.

Võib juhtuda, et investeerimishoius

võimaldab teenida nt

kuni 15% tulu ja teisalt võib juhtuda,

et jäädakse ilma ka sellest

6% tulust, mille oleks kindlustanud

tähtajaline hoius. See sõltub

suuresti investeerimishoiuse tingimustest,

mis võivad pankades

erineda. Ühtlasi tuleb investeerimishoiuse

puhul arvestada, et

sellist liiki hoiuse periood on tavaliselt

mitu aastat.

Aeg soosib säästmist

Millist hoiustamise liiki valida?

See sõltub eelkõige inimesest –

milline on tema eesmärk raha

väärtuse kasvatamisel ja kui suurelt

on ta valmis riskima. Kes soovib

saada suuremat tulu ja on valmis

rohkem riske võtma, võiks

paigutada raha investeerimishoiusele.

Samas tuleb investeerimisel

teenitud tulu pealt üldjuhul

makse maksta, tähtajaliste ja investeerimishoiuste

puhul seda

teha ei tule.

Kui inimese eesmärk on oma

raha eelkõige hoida ja kindlat riskivaba

tulu saada, on tähtajaline

hoius igati mõistlik valik. Rahakogumiseks

on hoius üks paremaid

lahendusi ka selle poolest,

et hoiustamisel pole kulusid.

Ükskõik, millise hoiustamisvõimaluse

kasuks te ka ei otsusta,

on see siiski esimene samm

raha säästmise suunas. Eesti

praegust majandusolukorda arvestades

on see kahtlemata vajalik.

7

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡


8


Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

apple

Aktsiad

Miks

osta

aktsiaid?

Rahateenimiseks on palju võimalusi:

minna tööle; saada pärandus või

lotovõit; investeerida ja teenida selle

pealt, et me anname oma raha

kellelegi teisele kasutada.


JANEK MÄGGI

ENDINE PANKUR

Pangas töötanud Janek Mäggi rõhutab, et pelgalt aktsiate

Viimane võimalus on ühest küljest

kõige vähem pingutustnõudev,

kuid samas ka kõige riskantsem.

Lisaks sellele, et võib palju

teenida, võib ka palju kaotada.

Kui vaadata Eesti börsimiljonäride

edetabeleid, võib jääda

mulje, et investeerides on võimalik

saada väga kiiresti püsti rikkaks.

Ühest küljest on see tõsi.

Ainus võimalus väga palju raha

teeninda on ettevõtlus. Mitte

ühelegi palgatöötajale ei maksta

rohkem raha kui ettevõtte omanikule.

Olgu see omanik siis nii

väike kui tahes. Olgu tal kas või

ainult üks aktsia.

Aktsiate hinnad ongi seepärast

reeglina väga kallid, et aktsia

annab õiguse saada ettevõtte

kasumist oma osa ning selle kasvupotentsiaal

võib olla meeletult

suur. Isegi nii peadpööritav, et see

ületab ka kõige suuremate optimistide

ootused.

Näiteks Microsofti aktsiat on

läbi ajaloo peetud väga kalliks ja

ülehinnatuks, kuid ettevõtte suutis

15 aastat järjest kasvada enam

kui 50% aastas. Iga kord, kui

Microsoft oma majandustulemused

avalikustas, tundus Microsofti

aktsia pööraselt odav ja sööstis

raketina üles. Aktsiate rikkalikke

potentsiaale pakkuv omadus on,

et nende hind võib kasvada igal

aastal mitu korda, erandjuhtudel

ka 10 või 100 korda.

Ajalugu õpetab, et

keskmine tootlus on 12%

Alati muidugi elu nii ilus ei ole.

Ettevõtteid, mis on erakordse tulevikuperspektiiviga,

tuleb siiski

tikutulega taga otsida ning tuleb

osata neid tulevikuperspektiive

näha ja ette tunnetada.

Ajaloos on aktsiate pikaajaline

keskmine tootlus olnud 12%

ümber, mis on oluliselt enam kui

deposiidi intress, kuid ei midagi

väga erilist. Investeerides 100 000

krooni, on aasta möödudes selle

portfelli väärtus tõenäoliselt

112 000 krooni. Vahel on mõnusam

see raha eluks vajalikele asjadele

ära kulutada kui oodata, et

saaks veel rohkem kulutada.

Selleks, et saada absoluutnumbrites

märkimisväärset võitu,

on vaja investeerida suuri summasid.

Või investeerida ettevõtetesse,

mis teevad läbi meeletu kasvu. Paraku

on algajal investoril suurte

summade investeerimisvõimaluseks

vaat et ainus võimalus laenu

võtta. Kuid see on väga riskantne.

Teisalt: leida üles ning ära tunda

ettevõtted, mis on nõus oma tulevikupotentsiaali

odavalt ära andma,

on samuti keerukas. Sellistele

firmadele ei pääse lihtsalt ligi.

Kui rääkida aktsiatesse investeerimisest,

siis kuldreegel on, et

aktsiatesse võib paigutada raha,

mille täies ulatuses kaotamine ei

ole ülemäära suur tragöödia.

Maailmas on palju juhtumeid,

kus näiliselt edukad ettevõtted

on lõpetanud pankrotiga ja viinud

kaasa kogu aktsionäride vara.

Ameerika energeetikafirma

Enron näiteks. Võrreldes füüsi-

Kui oled otsustanud oma raha enda eest tööle panna või

seda inflatsiooni vastu kaitsta ning kui investeeritav summa

algab 50 000 kroonist, siis tule

LHV uude investeerimiskeskusesse

personaalsele

nõustamisele.

Sinu Raha

info@lhv.ee

tel +372 6 800 400

fax +372 6 800 402

tartu mnt 2, 10145 tallinn, estonia

www.lhv.ee

> Isiklik investeerimiskonsultant

> Tasuta nõustamisel koostatav investeerimisportfell

> Analüüsi- ja nõuandekeskkond, mis pakub

investeerimis- ja kauplemisideid

> On-line portfelli jälgimise võimalus

> Balti aktsiate tasuta hoidmine investeerimiskontol

> Investeerimisfoorumid – nõuanded ja soovitused

> LHV meeskonnalt ning teistelt kasutajatelt

Küsi kindlasti lisa ja lepi kokku aeg konsultatsiooniks,

helistades 6 800 400 või saates e-kirja info@lhv.ee.

www.lhv.ee

PARIM TÖÖKOHT

SINU RAHALE


minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008

9

Corbis/Scanpix | arhiiv

ostmine ei tähenda rikkust

lisest isikust ettevõtjaga, kes vastutab

äri tehes kogu oma varaga,

on aktsionäril muidugi eelis – ta

võib kaotada halvimal juhul kogu

sissepandud omakapitali.

Riskiga, et börsil võib aktsiatega

kaotada kogu tehtud investeeringu,

peab iga investor arvestama.

Enamasti nii hullult ei lähe,

kuid üle poole investeeritud

raha kaotamine on suhteliselt tavaline

isegi Eestis.

Hajuta riski, sest

igal rindel ei vea

Investeerida on mõtet ka väiksemaid

summasid, kui eesmärk ei

ole rikkaks saamine, vaid oma vaba

raha mõistlik paigutamine. Sest

pangakontol seisev raha mitte ainult

ei teeni midagi, vaid ka kaotab

oma väärtust. Inflatsioon sööb iga

krooni nagu näljane rott. Aktsiapaigutused

seisavad reeglina

päris hästi inflatsioonile vastu.

Üksikute aktsiate riskantsusest

tulenevalt on mitu võimalust,

kuidas riski hajutada. Üks

võimalus on koostada aktsiaportfell

ja osta mitte ainult ühe, vaid

mitme ettevõtte aktsiaid. Eestis

näiteks Eesti Telekomi aktsiate

kõrval ka Tallinki või Tallinna

Kaubamaja omi.

Lisaks ettevõtte riski hajutamisele

saab osta ka erinevate riikide

ja piirkondade aktsiaid.

Enamasti ei satu ettevõtted ja riigid

kunagi kõik korraga raskustesse

või ei lähe pankrotti ning

isegi kui üks ettevõte saab kõvasti

kannatada, ei ole rahakaotus

hajutatud portfelli korral proportsionaalselt

kuigi suur.

Börsiaktsiate eelis on see, et

neid saab vabalt ja suvalisel ajal

müüa ning juurde osta. Kui nt kuu

lõpus selgub, et osa palgast jäi järele

ja selle võiks kuhugi paigutada,

võib alati selle aktsiatesse paigutada.

Kuid aktsiatega, mis ei ole

börsil, on tehingute tegemine väga

keeruline ja aeganõudev. Mitte

ainult ostmine, vaid ka müümine.

Nad ei ole likviidsed.

vaadata Eesti börsimiljonäride

edetabeleid, võib jääda mulje, et

’’Kui

investeerides on võimalik saada

väga kiiresti püsti rikkaks.

Neil, kes ise aktsiaturgude liikumisse

väga süveneda ei viitsi,

on sobiv investeerida fondidesse.

Fondides koostavad portfelli professionaalid,

kes püüavad kokku

panna erinevatest aktsiatest kõige

suurema tootlusega koosluse.

Ainus miinus seejuures on asjaolu,

et fondihaldurid võtavad selle

töö eest ka tasu. Kes arvab, et

suudab ise nutikam olla, hoiab

selle raha kokku.

Aktsia väärtus

sõltub tulevikust

Aktsiatesse investeerimisel tuleb

hoolega järgida trende, mis majanduses

toimuvad. Kui majandus

tõuseb, tõusevad ka aktsiad. Kui

majandus langeb, langevad ka aktsiad.

See ei ole muidugi alati kõikide

aktsiatega nii, aga see on üldine

trend, millega tasub arvestada.

Aktsiahinnad on väga sõltuvad

turul valitsevatest meeleoludest.

Eestis on kaks kogumust,

mil turgude meeleolu on väga

muutunud. 1997. aastal tundus

meile, et aktsiad on väga ülehinnatud

ja usk aktsiatesse kadus.

Hinnad kukkusid kordades.

Nüüd teame, et juba mõne aasta

möödudes turg stabiliseerus ning

hinnad tegid kohati suurema ralli

üles kui oli langemine.

Praegu on sarnane olukord

kinnisvarasektoris. Usk on ära

kadunud. Praegu on kinnisvarasektori

aktsia hinnad väga odavad

ning sinna investeerida on riskantne

– võivad kukkuda veelgi.

Samas, kindlasti muutub ka

see meeleolu ja juba mõne aasta

möödudes on olukord paika loksunud.

Nagu 1997. aasta kriisist

võitsid kõige rohkem need, kes

oskasid turu trende ette näha või

vähemalt tunnetada, läheb see nii

ka nüüd.

Investeerimine on usk helgesse

homsesse. Aktsia puhul ei osta

me mitte konkreetset ettevõtet

ja selle suurt minevikku, vaid usku

selle helgesse tulevikku. Nick

Leeson lasi kontrollimatu kauplemisega

kolinal põhja Inglismaa

ühe vanema panga – Barings

panga. Väärikas ajalugu ei ole

aktsiaostuotsuse puhul argument,

loeb vaid võimas tulevik.

Alati tuleb uurida

ka hinda

Investeeringute tulevikku suunatust

rõhutab asjaolu, et enamik

kiiresti väärtust kasvatavaid

valdkondi on n-ö tulevikualad.

Kui tuua mõni eeskuju, siis väga

võimsalt tuli börsile Google, mis

on tuttav küllap ka peaaegu kõigile

eestlastele. Kui ettevõte tuli

börsile, arvasid kõik, et aktsia

hind on väga kallis, kuid sellest

hoolimata on see kasvanud mõne

aastaga kordades.

Revolutsioonilised valdkonnad

on need, kus turg ei suuda

kasvupotentsiaali ette aimata.

See on põhjus, miks Skype õnnestus

väga kõrge hinnaga maha

müüa. Rahvusvahelised suurfirmad

püüavad alati alla neelata

firmasid, mis nende turuväärtust

oluliselt kasvatavad.

Ainult perspektiivist muidugi

ei piisa. Enamasti püüavad ju kõik

investorid osta ainult selliseid aktsiaid,

mis kasvavad meeletu kiirusega.

Siis juhtub tihti, et turg

loob ettevõttest popstaari, kes aga

ei suuda oma fännide ootusi täita.

Siis sünnivad uudised nagu

«Nokia kasum jäi oodatule alla»,

kuigi ettevõte teenis rohkem kasumit,

kui oli lubanud – analüütikud

aga eeldasid veel rohkem.

Seepärast võib vahel õnnestuda

ka traditsioonilistes valdkondades

päris hästi teenida. Maailma

rikkaim mees ja esiinvestor

Warren Buffett on öelnud, et tema

püüab osta just neid aktsiaid,

mis on mingil põhjusel alahinnatud,

kuid millel võiks olla hea tulevikuperspektiiv.

Edukaks investoriks saavad

reeglina need, kes käituvad isepäiselt

ja kellel on õnne. Sest enamiku

kuldsete aktsiate väärtus

on mingil hetkel väga madal, see

hetk aga tuleb ära tabada. Ja sageli

on seda hetke peaaegu võimatu

teada. See on sisetunde ja

õnne küsimus.


10


Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

Oleg Gross: «Minule tuli esim

apple

Miljon

Eesti rikaste arvates peab

miljonäriks püüdleja töötama

suurepalgalisel töökohal, tal

peab olema hea haridus, tugev

töötahe ja ta peab oskama

näha maailmas toimuvat.

LAURI BIRKAN

≤ LAURI.BIRKAN@SLOLEHT.EE

SL Õhtuleht otsustas uurida, mis

viisil teenisid Eesti rikkad esimese

miljoni. Ehkki paljudele väljavalituist

polnud teema meeltmööda,

leidus siiski inimesi, kellele

ei olnud ärimineviku meenutamine

mingi probleem.

Grossi toidukaupade ettevõtet

juhtiv Oleg Gross tunnistab, et tal

pole oma esimese miljoni teenimises

midagi häbeneda.

«Minul tuli esimene miljon

nõukogude aja lõpus, kui ma kasvatasin

kanu ja sigu. See on ajal,

mil eraettevõtlus polnud võib-olla

veel seadustega lubatud, kuid

selle eest enam ei karistatud,»

räägib Gross, kel oli juba rublaajal

15 000 broilerit, 100 siga ning

tänu sellele ka väike algkapital.

«Seejärel tõin ja müüsin Venemaalt

toodud autosid. Nii et tugev

miljon oli mulle tekkinud juba

enne, kui Eesti vabariiki sisse

astusin,» märgib ta.

Kuid krooni tulekuga võeti ju

nulle kõvasti vähemaks?

«Aga autode müük käis tol

ajal juba kõik valuutas, siis enam

Vene rublade eest selliseid asju ei

müüdud,» teatab Gross, kelle arvates

andis just see paljudele tol

ajal äri alustanutele selge eelise.

Küll aga usub ta, et keegi ei

pea arvet, millal konkreetselt esimene

miljon täis saab. Samuti

oleks vale loota, et sellega kaasneb

suuri emotsioone, kuna põhiline

aeg kulub tööle.

«Emotsioonid tekivad võib-olla

alles siis, kui sa ühel hetkel

saad tõesti raha lugema hakata –

kui pensionile lähed, ärist kõrvale

astud või midagi maha müüd,»

tõdeb Gross. Ta kahtleb nende

inimeste terves mõistuses, kes

pelgalt rahast ja selle ülelugemisest

rõõmu tunnevad.

Esimene äri juba

perestroika ajal

«Arvan, et rõõmu tuntakse ikka

võimalustest, mida raha annab,»

ütleb Gross, kuid märgib, et suurem

raha hulk tähendab kindlasti

rohkem vaeva ja muret. Ja kui

juba selleni jõutakse, võib raha

tema sõnul kiiresti ära kuluda –

kui hakata mõtlema, mida kõike

selle eest saab...

«Soove on alati rahast rohkem,»

nendib ta.

Gross möönab, et nägi algul

kindlasti palju enam vaeva kui

nüüd. «Sest kui oli aastaid vähem,

oli ka energiat rohkem,» sõnab

ta ja toob näiteid kunagistest

autode toomise retkedest, kui Venemaal

sai ära käidud koguni Kemorovo

oblastis ja Krasnojarskis.

«Siis pidi olema kuus-seitse

päeva pidevalt roolis koos kõigi

riskidega, mis Venemaal kaasnevad,

kuid vastutada tuli ainult

enda eest,» seletab Gross.

Kuid mida olete pidanud oma

suurimaks eesmärgiks?

«Ärilist vaistu oli mul juba

lapsest peale, kuid peamine eesmärk

oli alati iseendaga hakkama

saada,» ütleb Gross. Küll aga

tõdeb ta, et kogu sotsialismiaeg

tundus talle, et viibib vales ühiskonnas,

kus puuduvad soovitud

võimalused.

«Tol ajal oli inimesel võimatu

kuskil erafirmas töötada. Seda nimetati

ühe inimese ekspluateerimiseks

teise poolt,» meenutab

Gross, kes ise võttis endale esimesed

palgatöölised juba 1986. aastal.

«Siis tekkis juba selline väljund,

et sai riigitöö kõrvalt ka midagi

loovat teha ja Eesti vabariigi

sündides tundsin end nagu kala

vette lastuna,» lisab ta. «Selleks

ajaks olid kõik ärilised põhimõtted

juba niipalju selged, et päris

mõnus oli oma asja edasi ajada.»

Virumaa ettevõtja Oleg Gross on rahul, et sukeldus ärisse juba ENSV


minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008

11

ene miljon nõukogude aja lõpus.»

sed elamiskulud neelavad kogu

palga, on see kõik vähe tõenäoline.

«Kui aga sammhaaval oma tulusid

suurendada, pole miski võimatu,»

usub Meerits.

Mitte ainult keevitajad

ja õpetajad

ajal, sestap tundis end Eesti vabariigis nagu vettelastud kala.

Saladuslik

avamiljon

Sugugi mitte kõik Eesti

rikkad polnud nii helded

oma äriajaloost pajatama.

SL Õhtuleht püüdis sihikindlalt

ühendust saada

30 nimeka ettevõtjaga,

neist enamik aga ei vaevunud

telefonile ega e-kirjale

vastama.

Tähelepanu väärib ka

legendaarse autokaupmehe

Viktor Siilatsi vastus:

«Tere, võib-olla ei ole

siiski ajal, kus paljud inimesed

kaotavad oma ainsaid

sissetulekuid ja eluasemeid,

päris õige kellegi

ärisaavutustest pajatada.»

Mida soovitate neile, kes soovivad

käia sama rada?

«Tänapäeval on hoopis teised

võimalused. Me näeme, kuidas

paljud noored inimesed teenivad

arvutivaldkonnas kümneid ja

võib-olla isegi sadu miljoneid,»

sõnab Gross, kelle arvates hakkab

kõik pihta eelkõige korralikust

haridusest, heast erialast ja

palgatööst. Pangalaenuga ta eraettevõtet

rajada ei soovita, kuna

koos riigipoolse 10 000-kroonise

toetusega oleks see tema sõnul läbikukkunud

üritus.

«Täna pole enam see olukord,

mis oli üheksakümne teisel, kui

kõik oli riiklikult kokku kukkunud

ja kõik valdkonnad konkurentsivabad,»

ütleb Gross. «Ma

arvan, et kui keegi hakkab nüüd

omale mingit väikest kohvikut

või restorani tegema, et sealt miljoneid

teenida, siis see oleks lapsik

ja naeruväärne.» Küll aga

avaldab ta lootust, et esimene

miljon tuleks ka tulusa palgatööga.

«Võib-olla tuleb riigitööle ronida

– seal on näha, et makstakse

väga kõvasti,» pakub Gross

väikese irooniaga.

Meerits esimest

miljonit ei mäleta

Üks Hansapanga asutajaid Heldur

Meerits, kelle varandust hinnati

viimases Äripäeva rikaste

top-500 edetabelis enam kui miljardile

kroonile, ei oskagi enese

sõnul enam öelda, millal pangakontole

esimest korda seitsmekohaline

summa tekkis.

«Ei tea, kes nii vanu aegu enam

mäletab, aga võiks öelda, et tööd

oli kogu aeg nii palju, et ei märganudki,

millal see tuli,» ütleb ta.

Aga kuidas see miljon ikka tuli?

Mida te selleks tegema pidite?

«See oli osa Hansapangast ja

siis, kui me hakkasime väärtusi

kokku lugema, selgus, et neid

miljoneid oli juba mitu,» seletab

ta ja lisab, et kogu vahepealne aeg

kulus pangategemisele ja selle

käigus ei olnud lihtsalt mahti

oma vara kokku lugeda.

Meerits peab end õnnelikuks,

kuna ta ei pidanud miljonite nimel

millestki loobuma. Töö oli

huvitav ja meeldiv ning just seetõttu

pole tal ka tagantjärele millegi

üle kurta. Ta tunnistab, et on

aastatega muutunud ka valivamaks

ning igale poole oma nina

enam toppida ei soovi.

«Võib ju mõned võimalused

ka mööda lasta – igas projektis ei

pea osalema,» põhjendab mees.

Meeritsa sõnul ei maksaks ühtegi

tööd ette võtta mõttega, et sellega

saab miljonäriks. «Inimesed

võiksid endale valida ikka sellise

töö, mis neile meeldib,» arvab ta.

«On üks hea soovitus: sa elad õiget

elu, kui sa tahad hommikul

tööle ja õhtul koju minna.»

Aga samas kõik need meeldivad

asjad ei too ju sellist raha sisse?

«Loomulikult on ettevõtlus

üks otsesemaid teid rikkaks saada,

kuid pikaajalisem võimalus

on ka säästa ja investeerida. See

ei anna võib-olla nii kiiret tulemust,

aga pikemas plaanis on see

väiksemate riskidega seotud,»

ütleb Meerits.

Riigitööst rääkides arvab ta, et

inimene saab vajadusel liikuda

edasi ametitesse, kus makstakse

rohkem palka ja millest on ka lihtsam

säästa – sedasi polevat sugugi

võimatu miljonäriks saada. Samuti

on ta nõus, et kui igapäeva-

Tairo Lutter (Virumaa Teataja)

Toomas Sildmäe, kel samuti panus

Hansapanga sünnis ning juba

aastakümnete pikkune kogemus

hotelliäris, tunnistab, et sai

miljonäriks, kuna tegi õigel ajal

õiget tööd. Mis see õige töö oli,

mees ei täpsusta. Ta ütleb vaid, et

1990. aastate algul oli paljudel

võrdseid võimalusi ja kes oskas

need ära kasutada, sai ka väärilise

tasu.

«Kindlasti ei olnud see eesmärk

omaette, vaid üks asi paljudest

ja ühel hetkel lihtsalt tõdesin,

et nüüd on jõutud niikaugele

ja ega sel puhul mingit pidu

küll peetud,» meenutab Sildmäe.

Tema sõnul kuulub esimese

miljoni retsepti rohke õppimine

ning oskus aru saada, mis maailmas

toimub.

«Kindlasti peab ka palju tööd

tegema ja eks ta siis tulebki,» väidab

Sildmäe.

Õpetajad teevad ka väga palju

tööd, aga neil on ju vähe lootust

miljonäriks saada. Kas riigitöölisena

on üldse võimalik niikaugele

jõuda?

«Hea libe küsimus… Ma arvan,

et riigiametnikuna küll. Aga

ükski ühiskond ei koosne ainult

miljonäridest nagu ka keevitajatest

või õpetajatest,» nendib Sildmäe.

Äripäeva rikaste edetabelis

Meeritsast eespool on ehitusettevõtte

TTP nõukogu esimees Tiit

Aava, kes ütleb, et tema esimene

miljon tuli raskelt.

«Tegelikult isegi liiga raskelt

ja väga pika aja jooksul,» ütleb ta.

Konkreetsemat selgitust ta oma

sõnul ajanappuse tõttu aga anda

ei jõua ning lisab vaid, et vaatamata

raskustele polnud see summa

eesmärk omaette.

«Äriliseks eesmärgiks pole

minu jaoks miljardite tagaajamine,

vaid konkreetsete asjade ärategemine.

Nendeni on veel pikk

maa minna...» lõpetab Aava enesekriitiliselt.


12

apple

Minu raha



IMBI KASEMAA

LEHT@SLOLEHT.EE

Meie leibkonda kuulub neli inimest:

mina ja kolm teismelist last. Kuna

teismeliste kulud on samasugused

kui täiskasvanutel, siis finantsilisest

vaatevinklist pean oma palgast ülal

ka kolme armsat sõpra.

Pere tuludeks on minu palk ja

muu teenistus mitmesuguste lisatööde

eest, riiklik lastetoetus ning

kord aastas tagastatav tulumaks

(laste pealt, eluasemelaenu ja õppelaenu

intressidelt). Vanematevahelise

kokkuleppe alusel isa elatisraha

ei maksa, sest lahutuse järel jäi korter

(koos laenukohustusega) mulle

ja lastele. Pere kogutulu aastal 2006

oli 370 000 krooni ja 2007. aastal

400 000 krooni.

Tulude poolele võib kaudselt lisada

ka selle, et kasutan tööandja

autot ja limiidiga kütusekaarti ning

mu spordiarved makstakse suuremas

osas kinni.

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

Pere-eelarve kui elustiilis

Perekonna eelarve koostamisel

on raske kellelegi

nõu anda: erinevad ei ole

ainult sissetulekud, vaid

ka inimeste eelistused.

Minu pere näide illustreerib

elustiili, kus kitsikust

ja pidevat rahalugemist

ei ole, kuid vabaduse ja

mugavuse hindamise

tõttu ka üle midagi ei jää.

Püsikulud tuludest maha,

toiduraha samuti

Kuidas käib pere-eelarve planeerimine?

Kõigepealt on teada kaks asja:

kuus saadav tulu ja kindlad püsikulud

(laen, muud korteriga seotud

maksed, laste huvialaringid, kindlustused

jms). Kui need on maha arvutatud,

tuleb veel eraldada toidukulude

osa, samuti kanname iga kuu teatud

summa reservi ootamatute kulutuste

või tulevaste suuremate väljaminekute

– koolialgus, jõulud, sünnipäevad,

remont jms – tarbeks. Ülejäänu

arvel saab siis muid ja mitte nii hädavajalikke

kulutusi tegema hakata.

Tuleb kohe öelda, et tagantjärele

arvestajana olen ma parem

kui kokkuhoidliku planeerija või

eelarvejärgijana. Minus on kaduma

läinud briljantne raamatupidaja,

kes suudab kõik tehtud kulutused

dokumenteerida, süstematiseerida ja

analüüsida. Paraku olen ma samavõrra

hedonist etteplaneerimisel:

mulle meeldib kulutada pigem mugavusele

nüüd ja kohe, kui et hoida

kokku tuleviku tarbeks. Sellepärast

kasutamegi kogu teenitu aasta lõikes

ära, nii et minu investeering tulevikku

on ainult teine pensionisammas

ja lastel kogumiskindlustused.

Pere-eelarve vajab

pearaamatut

Tagantjärele raamatupidamine on tänu

kaardimaksetele ja internetipangas

tehtud ülekannetele imelihtne.

Iga kuu lõpus vaatan üle oma pangakonto

väljavõtte ning jaotan tehtud

kulutused Exceli tabelisse, mida olen

Paljud perekonnad, kes alustavad pere-eelarve talletamisega avastavad, et kulusid on kärpida võimalik küll.

Corbis/Scanpix


minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008

13

valikute tegemise koht

pidanud juba aastaid. Suurima

osa moodustavad kulutused supermarketites

(toit, hügieenivahendid

jms). Kui tuleb peale suurem

raamatupidamishoog, hoian

alles kõik ostutšekid (nende jaoks

on köögisahtlis üks karp) ning

löön kuu lõpus teise tabelisse ka

supermarketis tehtud kulutuste

struktuuri.

Mõnigi kord ilmneb väga üllatavaid

asju. Näiteks kui Tallinnas

keelati alkoholimüük pärast kella

kaheksat õhtul, suurenesid minu

kulud lahjale alkoholile hüppeliselt:

kuna sageli satun poodi

alles hilisõhtul, hakkasin oma

lemmiksiidrit ja -õlut koju varuks

ostma. Aga kui miski on kodus,

saab see suure tõenäosusega

ka ära tarbitud ja tuleb jälle

varuma hakata… Panin varuksostmisele

pidurit.

Kuu lõikes mäletan kaarditehinguid

vaadates ka seda, mida

ja kellele sai ostetud mõnes riidevõi

jalatsipoes ning mis põhjusel

on automaadist välja võetud sularaha.

Samuti on selge lugu otsekorraldustega.

Omaenda pangaülekannetes

aga püüan selgitusereal

võimalikult täpselt kirjeldada

makse põhjuse.

Tark säästab ka

kõhu kõrvalt

Kui on vaja kokku hoida, teeme

seda eelkõige argistelt toidukuludelt.

Olen sage ostleja Säästumarketis,

varudes sealt igapäevaseid

põhikaupu (piim, leib, suhkur, jahu

jms). Jälgin supermarketite

hinnakampaaniaid ning kuna

Selver, Rimi ja Prisma on mu kodust

enam-vähem võrdsel kaugusel,

valin ostukoha sageli ka

kampaaniate järgi. Muide, supermarketite

hinnasoodustuste ajal

on mõnigi kord kaubad seal odavamad

kui Säästumarketis.

Kuna mu vanematel on maal

majapidamine, on kartulid ja

juurviljad meie perel tasuta käes.

Samuti korjame suvel marju

(omatehtud moosideks) ning sügisel

seeni. Kõik see, eriti kartul,

annab arvestatava toidukulude

kokkuhoiu.

Samas aga, mis seal salata, kulutan

säästetud raha mõnel kiirel

õhtul valmistoidu ostmisele (pitsa

ja grillitud kanakoivad on põhilised).

Nädalavahetustel toome

koju hiina toitu ning veel sagedamini

ostame mõtlematult midagi

head. Olen pigem valmis nn igavatelt

kuludelt maksimaalselt

kokku hoidma, kui nendest mõnusatest

loobuma!

Kindlasti tahaksin rohkem

reisida, nii koos lastega kui ka ilma.

Ent näiteks tänavu kevadel,

kui korraga olid käes nii preemia

kui ka tagastatud tulumaks, lisaks

veel eelmise aasta jooksul

säästetud raha… valisime soojamaareisi

asemel hoopis korteri

akende vahetuse. See oli lihtsalt

vältimatuks muutunud.

Kumba valida:

väärtust või prestiiži?

@

Teismelised kulutavad

nagu täiskasvanud

Meie leibkonda kuulub neli inimest: mina ja kolm teismelist

last. Kuna teismeliste kulud on samasugused kui täiskasvanutel,

siis finantsilisest vaatevinklist pean oma palgast ülal

ka kolme armsat sõpra.

Pere tuludeks on minu palk ja muu teenistus mitmesuguste

lisatööde eest, riiklik lastetoetus ning kord aastas tagastatav tulumaks

(laste pealt, eluasemelaenu ja õppelaenu intressidelt).

Vanematevahelise kokkuleppe alusel isa elatisraha ei maksa,

sest lahutuse järel jäi korter (koos laenukohustusega) mulle ja

lastele. Pere kogutulu aastal 2006 oli 370 000 krooni ja 2007.

aastal 400 000 krooni.

Tulude poolele võib kaudselt lisada ka selle, et kasutan tööandja

autot ja limiidiga kütusekaarti ning mu spordiarved makstakse

suuremas osas kinni.

Neljaliikmelise perekonna

eelarve kasvab kui tainas

Kululiik

Korterilaen

Laste mobiilid

3 tk

Kaabel-TV

(Starman)

2006

33 285

3265

1428

33 853

22 845

5112

4280

1620

2007

Kommunaalmaksed

21 055

Elekter 5158

Internet ja 3502 3515

lauatelefon (Elion)

Kodukindlustus

Kulutused

2240

113 150

2731

127 385

supermarketis

Lastekulud 147 240 153 840

-46

+1015

+192

+13

+491

+14 235

+6600

Kommentaar

+568 Intresside tõus

+1790 Vee- ja küttehinnatõus

Elektri hind tõusis, kuid kuna

vanaema elas suurema osa ajast

mujal, oli tema tuba valgustamata.

Kõnehinnad langesid, kuid mida

suuremad lapsed, seda enam on

neil telefoni teel asju ajada.

Kuumakse tõus.

Kuumakse tõus.

Hind sama, kasutus sama (lauatelefonilt

helistamise arv).

Vist kinnisvarahindade tõusu tõttu

kasvas ka kindlustuse hind.

Toiduainete hinnatõus, ehkki

olen enam hindu jälgima hakanud.

Vanim laps lõpetas kooli

(nn lõpetamiskulud),

ka väike hinnatõus asjadel.

Reis(id) 18 000 22 000 +4000 Suvine autoreis viis kaugemale

ja oli seetõttu kallim.

Ema kulud 17 100 19 560 +2460 Asjade kallinemine või

rohkem/kallimaid oste?

KOKKU 365 423 396 741 +31 318

GRAAFIKA: INGVAR MEEN

Väga individuaalne valik, aga mina

ei taha kokku hoida riietelt ja

jalanõudelt. Ostan endale asju pigem

harva, aga selliseid, mis

meeldivad ja milles end hästi tunnen.

Paraku on need enamasti ka

kallid. Sama kehtib lastele ostetava

kohta, ehkki kasvueas võib

selle kallis-aga-hea-strateegiaga

mõnigi kord näppu lõigata.

Pojale ostsin näiteks ühel aastal

kolmed tossud! Iga paar maksis

spordipoes ligi tuhat krooni,

aga ma ei kujuta ette, et oleksime

soetanud talle nende asemel paarisajakroonised

tont teab mis

firma jalatsid. Eriti, kuna tal on

kerge kalduvus lampjalgsusele ja

hea jalanõu ülioluline.

Jällegi maitseasi, aga teiste asjade

puhul on mulle oluline pigem

tarbimisväärtus kui prestiiž.

Kasutame kodus näiteks nõukogude

ajast pärinevaid lauanõusid,

sest roosidega taldrikud ning

valgete plastpeadega noad-kahvlid

on ju terved ja kasutuskõlblikud.

Ehkki mitte tänapäevased ja

tõtt-öelda mitte ka ilusad. Aga ma

lihtsalt ei näe mõtet uusi osta, kui

vanad veel küllalt käivad! Sama

kehtib ka mööbli ja muude püsikaupade

kohta: ostame uue alles

siis, kui vana on täiesti katki või

kasutuskõlbmatu, mitte lihtsalt

sellepärast, et kodu sisustus vajaks

kaasajastamist.

Kõik külalised naeravad näiteks

meie 17 aastat vana telekakobakat,

aga kuni selle pilt on korralik,

ei hakka ma moodsamat ja nägusamat

LCDd soetama.

Laenuga ei maksta

kinni hetketarbimist

Lastele olen püüdnud rahaasjades

õpetada seda, et laenuga tuleb

osta ainult neid asju, mille

väärtus ajas kasvab või mis on

parajasti hädavajalikud. Kasvava

väärtusega on kinnisvara ja haridus;

hädavajalik näiteks töö tegemiseks

tarvilik arvuti või muu

töövahend, kodune pliit ja pesumasin

või elementaarne mööbel

(laud, voodi, tool), sõltuvalt elustiilist

ka auto. Ja et kindlasti ei

tohi laenuga osta meelelahutust

või hetketarbimist.

Lapsed on päris väiksest peale

saanud taskuraha, mis suureneb

koos laste ja nende vastutusvõime

kasvuga. Selle kulutamisest

ei pea nad aru andma, kuid

enne kuu lõppu juurde ei saa.

Kindlasti ei nõustu meie pere

kokku hoidma elamustelt ja

emotsioonidelt – teater, kontserdid,

muuseumipiletid, rahvasport

ja muud üritused. Iga pileti

hind või osavõtutasu tuleb aga

korrutada neljaga ning isegi kui

õpilastele pakutakse soodustusi,

tuleb pere peale kokku alati päris

hirmuäratav summa. Näiteks

ainuüksi roheliste rattaretke osalustasu

on tänavu meie perel 1820

krooni! Loobuda aga ei raatsi

kuidagi.

Raske valik: lisaraha

või vaba aeg

Kui silmapiiril on pingutamist

nõudev eesmärk, püüame loomulikult

kokku hoida: loobume impulssostudest

toidupoes ning

lükkame edasi mitte nii hädavajalike

riiete-jalanõude oste.

Kuid efektiivsemaks mooduseks

meie peres on osutunud see,

et võtan pigem lisatööd ja teenin

juurde.

Kui tavaliselt eelistan lisarahale

vaba aega ning lükkan pakkumised

pigem tagasi, siis ekstrakulutuste

finantseerimiseks

võtan kõik pakkumised vastu.

Näiteks ka selle loo honorar läheb

talvise soojamaareisi fondi.

ESIMENE NÕUANNE: Tee

selgeks oma võimalused, analüüsi

põhjalikult seniseid kulusid

ning vaata selle põhjal,

kust saad vajadusel kokku

hoida.

TEINE NÕUANNE: Arvesta,

et ei maksa säästa põhimõttel

«kust saab säästa». Pead arvestama

ka isiklike eelistustega.

Kui piirad kulutusi valdkonnas,

mis on sulle oluline,

muutub elu pigem piinaks, mida

isegi kõrgema eesmärgi nimel

kaua välja ei kannata.


14

apple

1

Ülirikkurid


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Maailma kümme rikkaimat inimest

WARREN BUFFETT – 62

MILJARDIT DOLLARIT

Vanus: 77

Varandus: ise kogutud

Allikas: Berkshire Hathaway

Kodakondsus: USA

Elukoht: Omaha, Nebraska osariik

Valdkond: investeeringud

Perekonnaseis: lesk, 3 last, uuesti

abiellunud lätlanna Astrid Menksiga

Haridus: Nebraska Lincolni ülikool,

Colombia ülikool

Ameerika armastatuim investor

on nüüd ametlikult maailma

rikkaim mees. Buffetti tõstis esikohale

Berkshire Hathaway aktsiate

25protsendine tõus võrreldes

eelmise aasta juuliga. Nebraska

poliitiku poeg teenis koolipõlves

raha ajalehtede kojukandega. Esimese

tuludeklaratsiooni tegi

13aastaselt, nõudes 35 dollarit tagasiarvestust

jalgratta eest. Õppis

Colombias legendaarse USA majandusteadlase

ja investori Benjamin

Grahami käe all. Võttis 1965

üle tekstiilifirma Berkshire Hathaway.

Tänapäeval on see holding-firma,

mis on investeerinud

kindlustusse, ehetesse, energiasse

ja toitu.

Omaha Oraaklina tuntud Buffett

esitas Forbesi edetabeli liikmetele

oktoobris väljakutse, lubades annetada

miljard dollarit heategevusele,

kui Ameerika rikkaimate inimeste

rühmitus tunnistab, et nad maksavad

protsentuaalselt vähem

makse kui nende sekretärid. On

ammu lubanud oma varanduse pärast

surma ära anda. 2006. aastal

annetas suurema osa oma

Berkshire’i aktsiatest heategevusele,

enamjaolt Bill ja Melinda Gatesi

Fondi. Väljakuulutamisel hinnati

annetus 31 miljardile dollarile, ent

kui Berkshire’i aktsiad jätkavad

tõusuteed, ületab annetus esialgse

summa päris vägevalt.

Buffett kukutas Gatesi maailma

esimiljardäride troonilt

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

Kullast kemmergupott? Häh!

Miljardär, kes sõidab eralennukiga, kannab

Gucci ja Prada riideid ning ostab endale kas

või puhtast kullast kempsupoti? Normaalne!

Miljardär, kes lõikab ise enda juukseid, sõidab

jalgrattaga ja soetab riideid säästuketist?

Leidub selliseidki!

Ajakiri Forbes toob säästlike

miljardäride näiteks britt John

Caudwelli, kes alustas autoremonditöökoja

omanikuna, kuid

teenis oma rikkuse mobiiltelefoniäriga.

Müünud 2005. aastal 85protsendise

osaluse mobiilifirmas

Caudwell Group, on Caudwell

oma varanduse praeguseks kasvatanud

2,2 miljardile dollarile.

62

MILJARDIT

Pärast 13 aastat tipus pole Bill

Gates enam maailma rikkaim

mees. See au kuulub nüüd tema

investeerimispankurist

sõbrale ning bridžipartnerile

Warren Buffettile, kelle varandust

hinnatakse 62 miljardile

dollarile.

USA majandusajakirja Forbes

andmeil on maailmas praegu

1125 inimest, kelle varandus

on vähemalt miljard USA dollarit

ehk umbes 10 miljardit Eesti

krooni. Aastaga kasvas dollarimiljardäride

arv 946-lt 1125-le.

Rikkurite esikümnesse kuuluvad

kaks ameeriklast, mehhiklane,

neli hindut, rootslane, venelane

ja sakslane. Esisajasse pääseb

8,9 miljardi dollariga. Aasta tagasi

oli selleks vaja 7,3 miljardit.

1125 dollarimiljardäri seast

leiab 99 naist. Neist kõrgeimal,

17. positsioonil on prantslanna

Liliane Bettencourt (85). Forbesi

hinnangul on L’Oreali kosmeetikaimpeeriumi

omanikul 22,9

miljardit dollarit. Bettencourt

oli ka aasta eest rikkaim naine.

Siis asus ta 20,7 miljardi dollariga

12. kohal.

Dollarimiljardäride keskmine

vanus on praegu 61 aastat. Mullu

oli see 62 ja tunamullu 64

aastat. Noorim miljardär on sotsiaalse

internetivõrgustiku

Facebook looja ameeriklane

Mark Zuckerberg (23). 1,5 miljardi

dollariga jagab ta

785.–842. kohta.

Enim dollarimiljardäre – 469

– elab Ameerika Ühendriikides.

Vägevalt on tõusnud Venemaa

rikkurid. Neid leiab nimekirjast

87 mulluse 53 vastu. Selle näitajaga

möödus Venemaa Saksamaast.

Sakslasi on edetabelis

59, neli rohkem kui mullu.

Moskvas elab praegu 74 dollarimiljardäri.

Järgnevad New York

71 ja London 36 miljardäriga.

≤ SLÕL

Kuid kokkuhoidlikumat rikkurit

annab otsida. Kirgliku spordimehena

väntas Caudwell iga päev 22

kilomeetrit rattaga tööle. Ta lõikab

ise enda juukseid, sest peab

juuksuritöökojas käimist ajaraiskamiseks.

Guccit ja Pradat tema seljas juba

ei näe, otse keha järgi õmmeldud

ülikondadest rääkimata.

55aastane miljardär ostab riideid

60

MILJARDIT

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

CARLOS SLIM HELU

WILLIAM GATES III – LAKSHMI MITTAL MUKESH AMBANI 3

4

5

ANI – 43

JA TEMA PEREKOND –

MILJARDIT DOLLARIT

MILJARDIT DOLLARIT

MILJARDIT DOLLARIT

60 MILJARDIT DOLLARIT

Vanus: 68

Varandus: ise kogutud

Allikas: telekommunikatsioon

Kodakondsus: Mehhiko

Elukoht: Mexico City

Valdkond: kommunikatsioonid

Perekonnaseis: lesk, 6 last

Haridus: Mehhiko Riiklik Autonoomne

Ülikool

Carlos Slim Helu on tänu tugevale

Mehhiko aktsiaturule ning

oma mobiilifirma America Movil

edule tõusnud miljardäride edetabelis

hõbedakohale. Liibanoni

immigrandi poeg teenis esimese

varanduse 1990, ostes privatiseerimisel

telefonioperaatori Telefonos

de Mexico. Detsembris

sõlmis America Movil lepingu Yahooga,

et varustada veebiteenusega

16 Ladina-Ameerika ning

Kariibi mere maad. Slim on kirglik

pesapallifänn ja kunstikollektsionäär.

Oma kunstikogu hoiab ta

Mexico City Museo Soumayas,

Vanus: 52

Varandus: ise kogutud

Allikas: Microsoft

Kodakondsus: USA

Elukoht: Medina, Washingtoni osariik

Valdkond: tarkvara

Perekonnaseis: abielus, 3 last

Haridus: lõpetamata kõrgharidus

Harvardi ülikooli kuulsaim poolelijätnu

ning Microsofti visionäär

pole enam maailma rikkaim mees.

Süüdistage selles Yahood: Microsofti

aktsiad on langenud 15%

sestsaadik, kui firma üritas julgelt

ühineda otsingumootorihiiglasega,

et ühiselt võidelda Google’i domineerimisele

internetis. Nüüd plaanib

Gates taanduda 33 aastat tagasi

kaasasutatud firma igapäevasest

juhtimisest, et pühenduda filantroopiale.

Tema ja ta abikaasa Melinda

heategevusfond, mille väärtuseks

hinnatakse 38,7 miljardit dollarit,

annetab raha vaeste varustamiseks

finantsvahenditega, aidsi,

Vanus: 57

Varandus: päritud ja kasvab

Allikas: teras

Kodakondsus: India

Elukoht: London

Valdkond: tootmine

Perekonnaseis: abielus, 2 last

Haridus: St Xavieri kolledž,

Calcutta

Juhib maailma suurimat terasefirmat

ArcelorMittal, kus valmib

10% maailma toorterasest.

Hiljuti saadeti tehasest 580 tonni

New Yorki Maailma Kaubanduskeskuse

memoriaali ehitamiseks.

Mittal on oma 44 protsendiga firma

suurim aktsionär. Staažika

londonlasena on ta Euroopa rikkaim

elanik.

Vanus: 50

Varandus: päritud ja kasvab

Allikas: naftakeemiatooted

Kodakondsus: India

Elukoht: Mumbai, India

Valdkond: tootmine

Perekonnaseis: abielus, 3 last

Haridus: Bombay ülikool, Stanfordi

ülikool

Aasia rikkaim elanik Ambani juhib

naftakemikaalihiiglast Reliance Industries,

mis on turukapitali poolest

India väärtuslikem firma. Mullusega

võrreldes on Ambani varandus kasvanud

22,9 miljardit, mis tõstab ta dollaritulude

poolest teisele kohale maailmas.

Kõige rohkem kogus mullu Ambani

vend Anil, Forbesi edetabeli

kuues. Pojad pärisid varanduse kadunud

isalt, mainekalt tööstushiiult Dhirubhai

Ambanilt. Ent vennaksed pöörasid

tülli. 2005. aastal jagas Ambanide

ema pere varanduse osadeks. Mukesh

kasutab osa sellest endale

27korruselise kodu ehitamiseks.

millele ta andis nime oma kadunud

abikaasa järgi. Viimastel nide väljatöötamiseks ning kehve-

Vanus: 88

poe ning kasvatasid sellest

malaaria ning tuberkuloosi vaktsii-

KARL ALBRECT – 27 MILJARDIT DOLLARIT

10

aastatel on Slim annetanud ligi 7

miljardit dollarit sularahas ja

aktsiates haridus- ja terviseprojektide

toetuseks, aga ka Mexico

City ajaloolise kesklinna restaureerimiseksmate

USA keskkoolide turgutamiseks.

Gates müüb igas kvartalis 20

miljonit Microsofti aktsiat, paigutades

tulud erainvesteeringufirmasse

Cascade. Nüüdseks asub rohkem

kui pool Gatesi varandusest väljaspool

Microsofti. Arvutivisionäär on

veendunud, et järgmised kümme

aastat tulevad tarkvaraarenduse

ajaloo huvitavaimad.

Varandus: ise kogutud

Allikas: Aldi

Kodakondsus: Saksamaa

Elukoht: Mulheim an der Ruhr

Valdkond: jaekaubandus

Perekonnaseis: abielus, 2 last

Haridus: keskharidus

Saksamaa rikkaim mees. Pärast

Teist maailmasõda võtsid Karl ja tema

noorem vend Theo üle oma ema toidu-

säästusupermarketite keti

Aldi, millel on nüüdseks

üle 8000 poe. Viimaks jagasid ven-

nad keti kaheks: Karl sai tulusamaks usamaks

osutunud Lõuna-Saksamaa haru juhiks.

Pensionipõlve pidav Karl on oma

privaatsust nii hoolikalt valvanud, et

kahe lapse olemasolu on väheseid

fakte, mida temast teatakse. Kumbki

võsuke Aldi tegevuses ei osalevat.

Rikkuse teine esikümme käsutab kümneid miljardeid

11. LI KA-SHING – 26,5 mld.

Hongkongi rikkaim mees, arvukad

firmad.

12. SHELDON ADELSON –

26 mld. Hotelli- ja kasiinoomanik.

13. BERNARD ARNAULT –

25,5 mld. Luksuskaupade

impeeriumi LVMH omanik.

Briti kaubamajaketist Marks &

Spencer nagu miljonid harilikud

britid. «Mulle pole vaja Saville

Row’ ülikondi,» ütleb Caudwell, lisades,

et tihtipeale on ka äärmiselt

kallis margivein puhas raharaiskamine.

«Ma ei pea oma enesehinnangu

tõstmiseks raha laristama.»

Tõsi, omad nõrkused

Caudwellil siiski on. Tema autopargis

on olemas nii Ferrari kui

ka Bentley.

IKEA looja käib

soodusmüükidel

Wal-Marti säästukaubamajade

keti ja ühtlasi USA suurima korporatsiooni

pärija Jim C. Walton

kuulub Ameerika rikkaimasse

58

MILJARDIT

45

MILJARDIT

perekonda. Oma isalt Samilt päris

ta lisaks rikkustele ka tarbimisharjumused.

Mees, kelle varandust

hinnatakse 16,4 miljardile

dollarile, eelistab luksuslikele

sportautodele kastiautosid. Ta on

truuks jäänud oma vanale heale

Dodge Dakotale, mis on teda teeninud

15 aastat.

Maailmakuulsa Rootsi mööblifirma

IKEA asutaja Ingvar

Kamprad on kogunud 31 miljardi

dollari suuruse varanduse,

müües massidele taskukohaseid

laudu-toole-riiuleid. Juba 22 aastat

elab ta Šveitsis.

Ent nullist alustanud Rootsi

ärigeenius istub 32 aastat vanal

kirjutuslauatoolil, sõidab 15 aastat

vana Volvoga, eelistab lennukis

turistiklassi, üritab võimalusel

ülikonda mitte kanda ning einestab

tihtipeale mõõduka hinnatasemega

restoranides – vahel

isegi IKEA sööklas.

Sahistatakse, et 82aastane

Kamprad, kes on Euroopas rikkuselt

teine ja maailmas seitsmes,

ostab jõulupaberit ja -kinke pühadejärgsetelt

soodusmüükidelt

ning sõidab rongis pensionäri

sooduspiletiga. Oma firma töötajaid

on ta manitsenud kasutama

kirjutuspaberi mõlemat poolt.

Käivad aga ka jutud, et Kamprad

pole nii kokkuhoidlik, kui ta

laseb välja paista. Tal on lisaks

Šveitsi villale tohutu maamaja

Rootsis ning viinamarjaistandus

Prantsusmaal Provence’is. Kuulu

järgi sõitis IKEA asutaja mitu

aastat Porschega.

43

MILJARDIT

27

MILJARDIT

14. LAWRENCE ELLISON –

25 mld. Oracle’i asutaja, tarkvaragigant.

15. ROMAN ABRAMOVITŠ –

23,5 mld. Vene suurärimees.

16. THEO ALBRECHT – 23 mld.

Saksa poeketi Aldi kaasasutaja.

17. LILIANE BETTENCOURT

(pildil) – 22,9 mld. L’Oreali asutaja

tütar.

18. ALEKSEI MORDAŠOV –

21,2 mld. Terasefirma Severstal

omanik.

19. PRINTS ALWALEED – 21

mld. Saudi Araabia investeerimispankur.

20. MIHHAIL FRIDMAN – 20,8

mld. Vene kütuse- ja pangaärimees.


minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008

15

Hoopis korduvkasutusega teekott

India miljardär Azim Premji

kogus 17,1 miljardi dollari suuruse

varanduse tehnoteenuste

hiiu Wipro kaudu. Ehkki Premji

on üks Aasia rikkamaid mehi,

sõidab ta Toyota Corollaga, eelistab

lennukis nagu Kampradki turistiklassi

ning ärireisidel olles

ööbib viietärnihotellide asemel

oma firma külalismajades.

Oma poja pulmade auks korraldatud

lõunasöögil pakkus

Premji toitu papptaldrikutelt.

Maailma rikkaima

mehe sööklapulmad

Maailma rikkaima mehe, USA

investeerimispankuri Warren

Buffetti kokkuhoidlikkus on legendaarne.

Mees, kelle varandust

hinnatakse 62 miljardile dollarile,

on korduvalt sõna võtnud

keskklassi toetuseks ning Bushi

valitsuse maksupoliitika vastu.

See nimelt innustab ärimehi aktsiaid

vahetama, mitte ostma ja

kannatlikult enda käes hoidma,

nagu ta ise teeb.

Buffett elab samas majas, mille

ta 50 aastat tagasi 31 500 dollari

eest ostis. 2006. aastal tegi miljardär

seaduslikuks rohkem kui

20 aastat kestnud suhte lätlanna

Astrid Menksiga.

Pulmad peeti tagasihoidlikult.

Ei mingeid kuldtroone, šampanjaklaase

ega jääskulptuure – üksnes

lõunasöök neljale odavapoolses

grillrestoranis. Sõrmuse ostmisel

oma ärikonglomeraadile

Berkshire Hathaway kuuluvast

juveeliärist oli multimiljardär

kasutanud töötajatele mõeldud

allahindlust.

Buffett eelistab napsile kirsikokakoolat,

tema autoregistrimärgile

on kirjutatud «thrifty»

(«kokkuhoidlik») ning oma rahatuusadest

sõpru lõbustab ta bridžimänguga.

Stanfordi professor David

Cheriton teenis oma miljardid,

kui viis Google’i asutajad Sergei

Brini ja Larry Page’i kokku riskikapitalistidega

firmast Perkins

Caulfield & Byers. Vastutasuks

anti talle kopsakas punt Google’i

aktsiaid.

Kanadast pärit Cheriton väntab

oma kodukandis Palo Altos

(California) ringi jalgrattaga ning

pikemateks sõitudeks istub vana

Volkswageni kaubiku või Honda

sedaani rooli. Cheriton lendab

üksnes turistiklassis, eelistab disainerrõivastele

teksaseid ning

kasutab üht teekotikest mitu korda.

Nagu Caudwell, lõikab ka

Cheriton ise enda juukseid, et aega

kokku hoida. Kuid temalgi on

omad nõrkused: kaks purjelauda.

Forbesi ajakirjale tsiteeris

Cheriton Wikipedia määratlust

kokkuhoidlikkusest: «Majanduskaupade

ja -teenuste omandamine

ja leidlik kasutamine jäävate

ja rohkem rahuldust pakkuvate

eesmärkide saavutamiseks.» Ta

lisas: «Selle poole ma püüdlengi.»

≤ VÄLISAJAKIRJANDUSE

PÕHJAL TRIIN TAEL

Rootsi ärigeenius

Ingvar Kamprad istub

32 aastat vanal kirjutuslauatoolil,

sõidab

15 aastat vana Volvoga,

eelistab lennukis

turistiklassi, üritab

võimalusel ülikonda

mitte kanda ning

einestab IKEA

sööklas.

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

42

MILJARDIT

6

ANIL AMBANI – 42 MIL-

7

INGVAR KAMPRAD 8

K.

P. SINGH – 9

OLEG DERIPASKA – 28

JARDIT DOLLARITLARIT

PEREKOND – 31 MIL-

JARDIT DOLLARITLARIT

MILJARDIT DOLLARIT

LARIT

Varandus: päritud

Allikas: mitu

Kodakondsus: India

Elukoht: Mumbai, India

Valdkond: mitu

Perekonnaseis: abielus, 2 last

Haridus: Bombay ülikool, Pennsylvania

ülikool

Anil Ambani on teinud miljardäride

seas aasta suurima tõusu, kasvatades

oma varandust 23,8 miljardi

võrra ning jõudes venna kannule.

Nende suhted on endiselt halvad:

velled käivad gaasilepingu pärast

kohut. Anil Ambani trump on

tema 65protsendiline osalus telekomifirmas

Reliance Communications.

Hiljuti teenis Anil 3 miljardit

oma energiafirma Reliance Power

aktsiate kauaoodatud esmase pakkumisega,

ent vaatamata meeletule

elevusele langes aktsia peatselt

17%. Et investoritele meele järele

olla, otsustas firma juhtkond hiljuti

korraldada lisapakkumise.

JARDIT DOLLARIT

Vanus: 81

Varandus: ise kogutud

Allikas: IKEA

Kodakondsus: Rootsi

Elukoht: Šveits

Valdkond: jaekaubandus

Perekonnaseis: abielus, 4 last

Haridus: keskharidus

Kampradi ärivaist lõi välja juba

poisipõlves, kui ta rattaga ringi sõites

äritses tikkude, kala, sulepeade

ja jõulukaartidega. Hakkas mööblit

tootma 1947. aastal. Soodsa hinnaga

kaasaegset mööblit pakkuval

IKEA-l on poed 40 riigis Floridast

Hiinani. Kamprad kinnitab, et IKEA

mööbel domineerib ka tema enda

kodus. Lihtsaid eluviise propageeriv

vanahärra nimetab oma harvadeks

luksusteks mõnd kena lipsu

ning Rootsi kalamarja. Mullu maikuus

andis Kieli ülikool Kampradile

maailmamajanduse auhinna ühiskondliku

panuse eest.

Vanus: 76

Varandus: päritud ja kasvab

Allikas: kinnisvara

Kodakondsus: India

Elukoht: Delhi, India

Valdkond: kinnisvara

Perekonnaseis: abielus, 3 last

Haridus: India sõjaväeakadeemia

Singhi kinnisvaraarendusfirma

DLF on aktsiaturul kiiresti ilma

teinud, kasvatades omaniku varanduse

kolmekordseks. Endine

sõjaväelane sattus kinnisvaraalale

1961 oma äia kaudu. Hiljem

ehitas ta Delhi lähedale valla

nimega DLF City. Firma kavatseb

peatselt paisata huvilisteni ka

oma Singapuri filiaali aktsiad.

Kirglik golfimees Singh on

praeguseks jätnud tehingute

tegemise poeg Rajivi ja tütar

Pia hooleks.

Vanus: 40

Varandus: ise kogutud

Allikas: RUSAL

Kodakondsus: Vene

Elukoht: Moskva

Valdkond: mitu

Perekonnaseis: abielus, 2 last

Haridus: Moskva Riiklik Ülikool,

Plehhanovi majandusakadeemia

Endine metalliärimees tuli eluga

välja gangsterisõdadest Nõukogude

Liidu lagunemise järgses alumiiniumitööstuses.

Deripaska holding-firmale

Basic Element kuulub nüüd maailma

suurim alumiiniumifirma UC RUSAL,

GAZi autotööstus, lennukitehas

Aviacor ning kindlustusfirma rah. Deripaska on Rusali tegevust evust

Ingosst-

laiendanud Nigeeriasse ja Hiinasse, inasse,

sõlminud lepingud söetootmiseks Kasahstanis

ning investeerimiseks eks Ida-

Venemaa tuumajaama. Üritab saada

osalust Noriski Niklis, millele e võitleb

vastu firma kaasomanik Vladimir Potanin.

Venemaa rikkaim mees on abielus

Boriss Jeltsini sugulasega.

31

MILJARDIT

30

MILJARDIT

28

MILJARDIT

≤ VÄLISAJAKIRJANDUSE

PÕHJAL TRIIN TAEL

Scanpix | 3 x Reuters | 3 x AP/Scanpix | 3 x AFP Photo | Sipa


LeoExpress

Hakkame

valmistuma!

Kõige soodsam kindlustus!

www.iizi.net

More magazines by this user
Similar magazines