hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht
04.05.2014 • Views
Share Embed Flag

hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht

hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht

hoiuse summa 3000 kuni 5 miljonit krooni - Õhtuleht

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
ohtuleht.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

minuraha<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2<br />

Anname<br />

jõudu juurde<br />

Kuni 30.06 on tähtajalise<br />

10%<br />

<strong>hoiuse</strong> intress uuele erakliendile<br />

Krediidipangas eriti soodne:<br />

✓ intress ülejäänud perioodiks 6%<br />

✓ <strong>hoiuse</strong> <strong>summa</strong> <strong>3000</strong> <strong>kuni</strong> 5 <strong>miljonit</strong> <strong>krooni</strong><br />

✓ tähtaeg 6 kuud<br />

www.krediidipank.ee/pakkumised<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />

Sisukord‡<br />

apple 3<br />

Laenata või mitte laenata<br />

Janek Mäggi kirjutab, et kuigi laenamine on tänapäeval igapäevane<br />

nähtus, on laenamine suhteliselt kallis lõbu.<br />

4<br />

Kuidas säästa, kui majandus kukub<br />

Kaire Kenk käis Hansapangas investeerimiskonsultandi juures ja<br />

uuris, kuidas oma sääste kasvatada.<br />

10<br />

Esimene miljon<br />

Lauri Birkan palus rikastel eestlastel meenutada, kuidas nad teenisid<br />

oma esimese miljoni.<br />

12<br />

Pere-eelarve koostamise võlu ja valu<br />

Perekonna eelarve koostamine ja järgimine aitab kuludel kontrolli<br />

all püsida.<br />

14<br />

Kes on maailma kõige rikkamad<br />

Triin Tael vaatles, et kes on maailma rikkamad inimesed ja kas<br />

enneolematus edujoovastuses on nad jäänud tavalisteks kodanikeks.<br />

Säästuaeg<br />

Selles, et käes on keerulised ajad, pole enam kahtlust.<br />

Iga inimene võib muretut rõõmuvõru ümber<br />

suu venitada nii pikaks kui tahab, aga olukorda see paremaks<br />

ei tee. Eesti majanduses on kriis, surutis või<br />

jahtumine. Igaüks valib endale ise sobiva olukirjelduse.<br />

Liiga palju ei tasu kuulata ega uskuda, mida räägib<br />

peaminister või mõni teine poliitiline pea. Vaadake parem,<br />

mis ümberringi toimub. Inimesed ostavad vähem.<br />

Rahvas priiskab vähem. Paljud on mures oma töökoha<br />

pärast. On asutud säästma. Kui varem leiti, et parim<br />

viis säästmiseks on kinnisvarainvesteering, siis<br />

nüüd usaldatakse fonde, aktsiaid jne. Tõsi, seda teevad<br />

need, kel iga kuu natukenegi raha üle jääb. Aga<br />

üks on selge – raha tuleb taskusse varasemast raskemalt.<br />

Ja raskelt tulnud raha ei tormata enam pimesi ja<br />

ükskõikselt kulutama.<br />

Lehes, mida käes hoiad, püüame natuke avada maailma,<br />

kus igaüks tahaks olla võitja. Jutt on börsist, aktsiatest,<br />

fondidest, investeerimisest, <strong>miljonit</strong>est <strong>krooni</strong>dest<br />

jne. Aga igaüks võitja olla ei saa. Keegi peab ka<br />

kaotama. a. Püüame üheskoos<br />

leida tee, kuidas olla<br />

võitja, kasvõi osaliselt-<br />

ki.<br />

≤ URMO SOONVALD<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

Arhiiv<br />

minuraha<br />

Toimetaja: Urmo Soonvald | Reklaami projektijuht: Andrus Lahe » 614 4048<br />

Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre<br />

Väljaandja: AS SL <strong>Õhtuleht</strong> | Trükikoda: Kroonpress

‡<br />

3<br />

apple<br />

Corbis/Scanpix | arhiiv<br />

Laenud<br />

Laenata või mitte laenata –<br />

selles on tänapäeval küsimus!<br />

Ajal, kui pankade laenuportfellid paisusid<br />

rekordmahtu, ei mõelnud vist keegi, et laenamine<br />

on suhteliselt kallis lõbu ning et alati<br />

ei too laen laenuvõtjale kasu ja rikkust.<br />

Seni, <strong>kuni</strong> kinnisvara hinnad<br />

mühinal kerkisid, muutus iga<br />

laenukroon paugupealt kullaks.<br />

Nüüd, kus intressid suurenevad<br />

ja sissetulekud ei kasva enam nii<br />

kiiresti, haarab paljusid õigustatud<br />

mure – kas ja kuidas üldse<br />

võlgu olla?<br />

Asja kurbloolisus: kui kinnisvara<br />

hinnad kukuvad, muutub<br />

iga laenukroon mullaks – inimesed<br />

võivad olla pangale võlgu palju<br />

rohkem kui nende ostetud kinnisvara<br />

turul väärt on. Selliseid<br />

inimesi Eestis juba on. Ja tõenäoliselt<br />

tuleb juurde.<br />

Kukkuvate hindade puhul tähendab<br />

laen samasugust sureva<br />

hobuse maksmist nagu seda on<br />

autoliising. Paljud arvestavad autoliisingu<strong>summa</strong><br />

samasuguseks<br />

püsikuluks nagu korteriüür ning<br />

ei mõtlegi, et see on mingil moel<br />

ka investeering.<br />

Ostad auto, siis<br />

väärtus haihtub õhku<br />

Autoliisingut või -laenu võttes<br />

mõtlevad vähesed, et tegelikult<br />

tuleb intress auto hinnale otsa arvutada.<br />

Ei torka kohe pähegi, et<br />

liising-laen teevad ostu oluliselt<br />

kallimaks.<br />

Näiteks kui osta 300 000-<strong>krooni</strong>ne<br />

auto, mille liisinguintress<br />

viie aasta jooksul on 5% (ilma<br />

sissemakseta ja jääkväärtusega<br />

0 <strong>krooni</strong>), lisandub auto hinnale<br />

Hansapanga kodulehel oleva autoliisingu<br />

kalkulaatori arvutuse<br />

kohaselt 40 000 <strong>krooni</strong> ehk üle<br />

10% auto ostuhinnast.<br />

Seega, auto eest, mis viie aasta<br />

pärast maksab võib-olla 70 000<br />

<strong>krooni</strong>, tuleb maksta 270 000<br />

<strong>krooni</strong> «õhku» – see on peaaegu<br />

kogu auto hind. Sõitmise eest tuleb<br />

aastas maksta 54 000 <strong>krooni</strong><br />

ehk 4500 <strong>krooni</strong> kuus.<br />

Päris valus. Tean inimesi, kes<br />

sõidavad pigem taksoga ja on<br />

võrreldes autoomamisega ikka<br />

plussis. Tõsi, ka taksosõit on viimasel<br />

ajal päris kallis, aga vähemalt<br />

ei küsita teilt täiendavalt<br />

bensiini- ja remondiraha.<br />

Odav laenuraha!<br />

Kas ikka on?<br />

Laenu odavus on müüt ka eluasemelaenu<br />

puhul. Näiteks 15aastasest<br />

laenust, mille intress Eesti<br />

suuremates pankades on plussmiinus<br />

5%, kulub esimestel aastatel<br />

umbes pool tagasimaksest<br />

intresside tasumiseks.<br />

Viieprotsendine intress tundub<br />

väga väike, eriti nüüd, kui<br />

alatasa räägitakse, et inflatsioon<br />

(üldine hinnataseme tõus, mida<br />

põhjustavad kasvanud tootmiskulud<br />

või liignõudlus antud pakkumistaseme<br />

suhtes) on väga<br />

suur ja suundus kohati 10% tasemele.<br />

Kuid seda viit protsenti võib<br />

olla päris palju, kui intressi tuleb<br />

tasuda annuiteedi (püsiva suurusega<br />

maksete lõplik jada) alusel<br />

ning kinnisvara hind ei kasva järjest<br />

pikki aastaid. Saksamaal näiteks<br />

on kinnisvara hind viimase<br />

10 aastaga (sic!) kukkunud 4%,<br />

Jaapanis koguni 44%, kinnitab<br />

äriajakirja BusinessWeek möödunud<br />

aastal tehtud ülevaade.<br />

Seepärast eelistavad sakslased<br />

korterit üürida – alati saab kolida<br />

sobivamale pinnale, kui selleks<br />

tekib tuju või vajadus.<br />

Kinnisvara hindade langus tekitab<br />

teisegi lumepalliefekti –<br />

JANEK MÄGGI<br />

≤<br />

ENDINE PANKUR<br />

raskustesse sattunud inimesed<br />

jäävad oma kodust ilma. SEB teatas<br />

küll, et pakub laenukindlustust,<br />

mis aitab laenumakseid tasuda<br />

ka siis, kui inimene jääb pikaks<br />

ajaks töötuks.<br />

Ent risk jääb ikka suureks.<br />

Sest siiani võis inimene, kui sattus<br />

raskusse, müüa oma kinnisvara<br />

maha ning pärast laenu tagasimaksmist<br />

jäi raha üle – muutunud<br />

keskkonnas aga ei pruugi<br />

kinnisvara müügist saadud rahast<br />

piisata isegi laenu tagasimaksmiseks.<br />

Müüd kodu maha<br />

ja oled ikka veel pangale võlgu.<br />

Päris jube lugu.<br />

Laenamine on moodsa<br />

aja pärisorjus<br />

Laenamine on igivana moodus<br />

osta väärtusi, mida ise luua pole<br />

suutnud. Juba vanatestamentlik<br />

õpetussõna ütleb, et laenaja on<br />

laenuandja ori. Laenu kõige suurem<br />

häda ongi selles, et see tuleb<br />

ka tagasi maksta. Maksku mis<br />

maksab.<br />

Ükski pank ei anna raha laenajale<br />

niisama – ikka rammusa<br />

protsendi eest ja seepärast, et ei<br />

suuda seda ise muul viisil paremini<br />

teenima panna. Jutt, et laenuraha<br />

on odav, on pehmelt öeldes<br />

vastutustundetu ja rumal.<br />

jõudsid<br />

ameeriklased tänu pankade ahnusele.<br />

’’Kinnisvarakrahhini<br />

Ameerika Ühendriigid, millest<br />

on räägitud kui võlgu elamise<br />

musternäidisest, on oma hättasattunud<br />

võlgnikega püsti hädas.<br />

Kinnisvarakrahhini jõudsid<br />

ameeriklased tänu pankade ahnusele<br />

(kõik, kes laenu tahtsid,<br />

seda ka said – tagasimaksevõimet<br />

ja tausta peaaegu ei kontrollitud)<br />

ning inimeste vastutustundetusele<br />

(kes ei tahaks elada ilusamat<br />

elu, mis sest, et võõra rahaga).<br />

Süüdi on reeglina mõlemad<br />

pooled.<br />

Laenu tasub võtta vaid niipalju,<br />

kui hädapärast vaja, ja mitte<br />

sentigi rohkem. Päris ilma laenuta<br />

ei pruugi hakkama saada. Paljud<br />

meist peaksid parema eluaseme<br />

soetamiseks aastaid raha koguma.<br />

Ja kui raha lõpuks koos,<br />

võib selguda, et ka elu on mööda<br />

läinud…<br />

Ei maksa unustada sedagi, et<br />

vahel õnnestub laenurahaga teha<br />

kasulikke tehinguid – võib osta<br />

midagi palju väärtuslikumat, kui<br />

on raha väärtus konkreetsel ajal.<br />

Näiteks magusa krundi või korteri,<br />

mille hind kasvab. Seetõttu<br />

võib laenuotsus olla vahel vägagi<br />

arukas.<br />

Sissetulekuid peab<br />

suurendama niikuinii<br />

Ometi on endale parema elu lubamiseks<br />

kõige mõistlikum suurendada<br />

hoopis sissetulekuid.<br />

Lihtne öelda, raske teha? Tõsi,<br />

kuid laenu tagasimaksmiseks tuleb<br />

oma sissetulekuid nii ehk nii<br />

suurendada. Kui ei taha pankrotti<br />

minna.<br />

Seega on tee ainult ühesuunaline.<br />

Laen on raha ostmine. Laen<br />

loob mulje, et meil on raha, auto<br />

ja maja. Kuid kui me laenu tagasi<br />

ei maksa, jääme kõigist neist<br />

väärtustest kiiresti ilma.<br />

Eestis on viimase aasta jooksul<br />

väga populaarseks saanud<br />

erinevad tarbimis- ja SMS-laenud.<br />

Kui toksida Google’i otsingumootorisse<br />

sõna «laen», tuleb<br />

vastuseks hunnitu kogus moodsaid<br />

laenukontoreid, kus 1000<br />

<strong>krooni</strong> laenamisel on kuuintress<br />

20%!<br />

Tule taevas appi! Ent inimesed<br />

on nõus võtma laenu, mille<br />

aastaintress on 240% või rohkem.<br />

Sellist laenu reklaamitakse sõnadega<br />

«kasulik ja turvaline»-. Inimene<br />

peab olema küll väga-väga<br />

hädas või väga-väga rumal, kui<br />

hakkab oma kogutud natukest<br />

sellisel moel raiskama. Tasub endale<br />

aru anda, et megaprotsendiga<br />

kiirlaen ei vii kedagi soovitud<br />

tulemusele (õnn ja rikkus!) lähemale.<br />

Pigem teenigu raha<br />

sind, kui sina raha<br />

Tark inimene maksab oma laenud<br />

esimesel võimalusel tagasi.<br />

Targem on olla ise panga poolel<br />

ja raha välja laenata. Lihtsaim<br />

moodus selleks on deposiit.<br />

Praegu on tähtajaliste deposiitide<br />

intressid samuti 5% piirimail<br />

või isegi üle selle.<br />

Intressimäär (mis sõltub otseselt<br />

raha pakkumisest rahaturul)<br />

ei pruugi nii kõrgeks jääda, ent<br />

teenitav intress võib pikemas perspektiivis<br />

päris arvestatav olla.<br />

Euribori (Euro Interbank Offered<br />

Rate, iga päev kell 11 avaldatav 4500<br />

Euroopa kommertspanga keskmine<br />

rahaturu instrumendi (peamiselt<br />

laenud) intress) tõusud ja langused<br />

mõjutavad Eesti majandust<br />

ja inimesi rohkem kui Toompealt<br />

tulevad maksuotsused.<br />

Iga laenuotsust tasub tõsiselt<br />

kaaluda: mida me selle rahaga<br />

teeme, kui kiiresti see meie käte<br />

vahel sulab ning kuidas me kavatseme<br />

laenu tagasi maksta.<br />

Tagasimaksmist kavandades<br />

ei tasu unustada ka seda, et sageli<br />

nõuavad pangad kliendilt, kui<br />

tagastada raha enne tähtaega,<br />

saamata jäänud intresside eest<br />

trahvi. Võimalusel tasub laenulepingusse<br />

sisse suruda punkt, et<br />

laenu (või laenuosa) enneaegne<br />

tagastamine oleks tasuta. Vaba<br />

raha tekkides tasub laenud tagasi<br />

maksta – hoiab palju raha kokku.<br />

Kuigi pank käsitleb sarnast<br />

tegu vaat et kuriteona, ei maksa<br />

sellest heituda. Säästmist nad ju<br />

õpetavad.

4<br />

apple<br />

Säästmine<br />

‡<br />

Iga uue (ja ka senise) kliendiga<br />

täidab Jana riskitaluvuse küsimustiku.<br />

Seda praktiseeritakse<br />

Hansapangas alates möödunud<br />

aasta novembrist.<br />

«Koosneb see 16 küsimusest ja<br />

on minu meelest väga vajalik –<br />

iga investeering on ju seotud riskidega,»<br />

ütleb Jana. «Ning valmidus<br />

riske võtta on igal inimesel<br />

väga erinev!»<br />

Küsimustikust selgub, et minu<br />

riskitaluvus on keskmine.<br />

«Eks varasem investeerimiskogemus<br />

annab ka väga palju juurde,»<br />

nendib konsultant.<br />

Paraku pole minu näol tegemist<br />

praegu just väga õnneliku<br />

investoriga. Mullu mais sai sõlmitud<br />

Hansa Fondiplaani leping<br />

ning fondiks valitud Fondifond<br />

100. Fondifond 100 osakutesse investeerituna<br />

on kogutud väärtus<br />

kõigest 8500 <strong>krooni</strong>, samal ajal<br />

teisele arvelduskontole kantuna<br />

moodustaksid igakuised<br />

1000<strong>krooni</strong>sed sissemaksed juba<br />

11 000 <strong>krooni</strong>.<br />

Mida teha? Kuidas oma raha<br />

päästa?<br />

Pehmenda langust<br />

– vaheta fondi<br />

Kuidas<br />

säästa, kui<br />

majandus<br />

kukub, aga<br />

elada tahaks?<br />

«Kaaluge varade ümberpaigutamist,» ütleb<br />

Hansapanga investeerimiskonsultant Jana<br />

Loor. «Igal juhul pole mõtet jätta oma vaba<br />

raha lihtsalt arvelduskontole seisma, sest<br />

investeeritud raha võimaldab teenida vähemalt<br />

inflatsiooni tagasi.»<br />

«Pole saladus, et väärtpaberiturud<br />

üle maailma on viimase poole<br />

aasta jooksul olnud languses<br />

ning sellega seoses ka kõikide<br />

pankade poolt aktsiatesse investeerivad<br />

fondid. Nii on teie valitud<br />

fondi – Fondifond 100 – osakud<br />

langenud kahe kuuga 11,5%.<br />

Pikaajalises perspektiivis osutuvad<br />

need küll kasumlikuks, kuid<br />

hetkel, kui antud olukord teid väga<br />

muretsema paneb, siis oleks<br />

teil mõttekas kaaluda varade ümberpaigutamist,»<br />

ütleb Jana.<br />

«Sellised ajutised langused on<br />

tegelikult väga tervitatavad, sest<br />

kui investeerida regulaarselt, siis<br />

ostate te ju languse hetkel osakuid<br />

odavama hinnaga ning saate<br />

sama raha eest rohkem osakuid,<br />

majanduskasvu momendil<br />

teenite lühema ajaga suuremat<br />

kasumit,» lisab ta.<br />

Otsustame ühiselt minu suure<br />

languse läbi teinud Fondifond<br />

100 aktsiad vahetada Fondifond<br />

30 vastu.<br />

«Selles fondis on võlakirju<br />

rohkem ja aktsiaid vähem – vastavalt<br />

70 ja 30%. Fondifond 30 pole<br />

raha kasvatamise seisukohalt<br />

just eriti atraktiivne, fond on<br />

mõeldud eelkõige kaitsma oma<br />

raha inflatsiooni vastu ning alates<br />

aasta algusest on osakute<br />

väärtus langenud vaid 3,5%.<br />

2006. aasta tulusus oli sel fondil<br />

6,7%, mis on samuti suurem kui<br />

inflatsioon,» ütleb ta.<br />

Ühest fondist teise liikumine<br />

väärtpaberikontol maksab Hansapangas<br />

kõigest 75 <strong>krooni</strong>.<br />

«Mingisuguseid sisenemis- ega<br />

väljumistasusid maksta ei tule,»<br />

ütleb Jana.<br />

Ehk oleks kasulikum minu<br />

fondiplaanis igakuised sissemaksed<br />

üldse peatada? Seda mõtet Jana<br />

heaks ei kiida.<br />

«Igakuised sissemaksed saab<br />

küll mingiks perioodiks peatada,<br />

kuid osakute väärtuse langust<br />

see ju ei peata. Reserv väheneb –<br />

pank võtab ju haldustasusid niikuinii.»<br />

Peatamine on mõttekas ainult<br />

siis, kui mingil põhjusel ei ole<br />

võimalik mõnd aega raha iga kuu<br />

fondi paigutada. Näiteks, kui<br />

hakkate remonti tegema ning rahad<br />

lähevad selle finantseerimiseks.<br />

Jana ei soovita mul praegu<br />

oma Fondifondi aktsiaid ka<br />

müüa. «Müüa võiks neid tõepoolest<br />

ainult siis, kui on tõsine rahavajadus,<br />

sest müügi korral<br />

müüte kahjumiga. Lähtuvalt fondiplaani<br />

eesmärgist, mis on ikkagi<br />

pikaajaline, pole kindlasti vaja<br />

esimeste languste järel müüma<br />

asuda. Pealegi maksab fondiplaani<br />

katkestamine enne viie aasta<br />

möödumist 300 <strong>krooni</strong>.»<br />

Tähtajaline või<br />

investeerimishoius?<br />

Kuid kuidas investeerida vaba<br />

30 000 <strong>krooni</strong>?<br />

Jana soovitab mul valida tähtajalise<br />

või investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />

vahel. Mina pole viimasest kuulnudki.<br />

«Kuni 7. aprillini sai meil<br />

investeerida investeerimis<strong>hoiuse</strong>sse<br />

Kallinev Toidukorv, kus<br />

UBS Bloomberg Food Indexi kaudu<br />

investeeritakse toiduainetetööstusesse.<br />

Kellel on võimalik oma vaba<br />

raha kaheks aastaks investeerida,<br />

siis soovitaksin küll seda teha.»<br />

Investeerimis<strong>hoiuse</strong> puhul on<br />

<strong>hoiuse</strong> turvalisus liidetud võimalusega<br />

teenida aktsiate väärtuse<br />

muutustelt. Aktsiahindade kallinemise<br />

korral on võimalus teenida<br />

investeerimis<strong>hoiuse</strong>lt kõrget<br />

intressi nii nagu aktsiatesse investeerides.<br />

Investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />

intress võib oluliselt ületada tavalise<br />

tähtajalise <strong>hoiuse</strong> intressi.<br />

Hoiuse põhi<strong>summa</strong> säilimine on<br />

alati 100% garanteeritud.<br />

Riskipreemia on lepingus<br />

kokkulepitud protsent hoiu<strong>summa</strong>st<br />

(tavaliselt 10%), mida hoiustaja<br />

tagasi ei saa, kuid see võimaldab<br />

teenida riskipreemiata investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />

omast märksa<br />

suuremat intressi.<br />

Arutlen, et ehk panna raha<br />

hoopis tähtajalisele <strong>hoiuse</strong>le…<br />

«Hansapangas on aastase<br />

tähtajalise <strong>hoiuse</strong> intress 5,3%.<br />

Võib ka sõlmida pooleaastase<br />

tähtajaga <strong>hoiuse</strong> automaatse pikendusega<br />

ning kui <strong>hoiuse</strong> intress<br />

on vahepeal tõusnud, siis<br />

järgmine periood ehk antud näites<br />

poolaasta on juba uue intressiga.<br />

Neljakuuse, aga ka pooleaastase<br />

tähtajaga <strong>hoiuse</strong> intress<br />

on hetkel 5,1 protsenti.»<br />

«Kes aga soovib igas kuus veidike<br />

kõrvale panna ning ei soovi<br />

investeerida fondidesse, võiks<br />

kaaluda traditsioonilist kogumishoiust,»<br />

ütleb Jana.<br />

Jana sõnul ongi praegu klientide<br />

seas väga populaarsed nii investeerimis<strong>hoiuse</strong>d<br />

kui ka tähtajalised<br />

<strong>hoiuse</strong>d.<br />

≤ KAIRE KENK<br />

kaire.kenk@sloleht.ee<br />

Marianne Loorents<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />

Kuidas<br />

investeerida<br />

edukalt<br />

Koosta investeerimisplaan ja<br />

järgi seda. Otsusta investeerimisperioodi<br />

pikkus. Pikkusest<br />

sõltub investeerimisobjektide<br />

valik. Kui investeerid lühikeseks<br />

ajaks, ei tasu valida kõige riskantsemaid<br />

tooteid nagu näiteks<br />

arenevate turgude fondid.<br />

Otsusta oma riskivalmidus.<br />

Suurem tootlus tähendab suuremat<br />

riski. Sajaprotsendise<br />

kapitaligarantiiga hoiuste või<br />

investeerimistoodetega on riskid<br />

minimaalsed. Väikese riskiga<br />

on ka võlakirjafondid, mille<br />

tootlus on samuti minimaalne<br />

– keskmiselt 2–5% aastas, samas<br />

kui aktsiafondide ajalooliselt<br />

keskmiseks aastatootluseks<br />

peetakse 10%.<br />

Hinda oma võimeid realistlikult.<br />

Fondid võrdlevad oma<br />

tootluseid teatud võrdlusindeksitega.<br />

Näiteks Venemaa fondid<br />

võrdlevad oma tootlust Venemaa<br />

RTS-indeksi tootlusega,<br />

Baltikumi investeerivad fondid<br />

aga sageli OMX Baltikumi üldindeksiga.<br />

Fakt on see, et 70%<br />

USA investeerimisfondidest, mida<br />

juhivad absoluutsed professionaalid,<br />

ei suuda ületada turu<br />

ehk võrdlusindeksi tootlust.<br />

Hajuta riske. Mitte-elukutselise<br />

investori juhis on «hajuta-hajuta-hajuta»<br />

ning seda nii ajaliselt<br />

kui ka regionaalselt ja tooteliselt.<br />

Vanade investeerimistraditsioonidega<br />

maades nagu<br />

Soomes on tavaline ja elementaarne<br />

nn aktsiasäästmine ehk<br />

iga kuu suunatakse teatud protsent<br />

oma sissetulekutest investeeringutesse.<br />

Kuidas see jaguneb,<br />

otsustatakse kas ise oma<br />

investeerimisplaani alusel; või<br />

veel parem on teha mõnes pangas<br />

investeerimisnõustaja abiga<br />

investeerimisplaan. Investeerimisplaani<br />

saab valida nii fonde<br />

kui ka aktsiaid. Isegi ilma plaanita<br />

oleks mõistlik jaotada investeeringud<br />

erinevate toodete<br />

ja ajaperioodide vahel.<br />

Tee investeerimisotsused ratsionaalsel<br />

baasil. Enamik fonde<br />

märgib oma ülevaadete viimastel<br />

ridadel väikeses trükis:<br />

«Mineviku tootlus ei garanteeri<br />

sarnase tootluse kordumist tulevikus.»<br />

Märge ei ole sümboolne,<br />

vaid äärmiselt reaalne ja<br />

vajalik. Tihti võib suur tõus tähendada<br />

hoopis nn mulli ehk<br />

buumi ja sa võid sattuda just<br />

sellele n-ö mulli lõhkemise<br />

hetkele. Suured tõusud vahelduvad<br />

tavaliselt ka languseperioodidega.<br />

Vali hoolikalt investeerimisteenuse<br />

pakkujat. Oma raha<br />

paigutamine fondi või mõnesse<br />

investeerimistootesse on pikaajalise<br />

usalduse küsimus. Fondiosakuga<br />

kaasa tulev meepurk<br />

või DVD-mängija ei tohiks fondi<br />

valikul olla peamiseks põhjuseks.<br />

Valides ootustele mittevastava<br />

toote, võite kaotada või<br />

teenimata jätta oluliselt rohkem<br />

raha kui võidetud meepurgi<br />

võrra. Defineeri oma soovid ja<br />

ootused, käi investeerimiskonsultantide<br />

juures ja võta piisavalt<br />

aega valiku langetamiseks.<br />

Fonde saate otsida ja omavahel võrrelda<br />

investeerimisportaalis<br />

www.investoriteliit.ee

minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008<br />

5

6<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha

apple<br />

≤ DNB<br />

Kogumine<br />

‡<br />

MARIS HEINARU<br />

NORD PANGA TURUNDUS-<br />

JA TOOTEJUHT<br />

Kergem on raha koguda,<br />

kui pidevalt kokku hoida<br />

Raha väärtust kasvama pannes<br />

võetakse endale teatud risk. Mida<br />

vähem soovitakse riskida, seda<br />

tagasihoidlikum on ka teenitav<br />

intress. Raha hoiustamine on<br />

üks madalama riskiga investeerimisvõimalusi.<br />

Hoiustamise võimalusi on<br />

mitmeid. Pankade reklaamitavate<br />

<strong>hoiuse</strong>intresside taga peituvad<br />

sageli tooted, millel on erinev risk<br />

– seetõttu oleks vale neid ühele<br />

pulgale asetada ja samadel alustel<br />

võrrelda.<br />

Kaaluge oma riskijulgust<br />

Kõige väiksema riskiga on<br />

tähtajaline hoius, millele pangad<br />

pakuvad intressi vahemikus<br />

4,85–6,5%. Selle intressi teenimine<br />

ja algse investeeringu säilimine<br />

on sisuliselt riskivaba. Väiksemad<br />

pangad pakuvad üldjuhul<br />

Kuidas raha <strong>hoiuse</strong>l kasvab<br />

Hoiustatav <strong>summa</strong> /<br />

Hoiuseperioodil teenitud intress Periood<br />

6 kuud 5,75% 9 kuud 6% 12 kuud 6%<br />

5000 <strong>krooni</strong> 142 224 300<br />

10 000 <strong>krooni</strong> 286 448 600<br />

50 000 <strong>krooni</strong> 1436 2249 <strong>3000</strong><br />

100 000 <strong>krooni</strong> 2875 4498 6000<br />

200 000 <strong>krooni</strong> 5749 8999 12 000<br />

Corbis/Scanpix | erakogu<br />

Järjepidevalt kas või väikest <strong>summa</strong>t tuleviku<br />

kindlustamiseks kõrvale pannes saab vähendada<br />

probleeme, mis ootamatute kuludega<br />

tekkida võivad. Lihtsaim ja turvalisim<br />

võimalus raha koguda on hoiustada.<br />

suurpankadest soodsamaid intresse,<br />

sest neil on kallim kapital<br />

ning seega suurem huvi <strong>hoiuse</strong>id<br />

ligi meelitada. Kui hoiustatav<br />

<strong>summa</strong> ületab juba näiteks<br />

100 000 <strong>krooni</strong>, ei tuleks juhinduda<br />

ainult kõrgemast intressist,<br />

vaid valida panka, kus hoiustada,<br />

ka usaldusväärsuse, grupi ja<br />

emapankade järgi.<br />

Mida pikemaks ajaks raha<br />

hoiule anda, seda kõrgem<br />

on pakutav <strong>hoiuse</strong>intress. Sageli<br />

pakuvad pangad suuremate<br />

hoiustatud <strong>summa</strong>de puhul ka<br />

tavahinnakirjast märksa atraktiivsemat<br />

<strong>hoiuse</strong>intressi.<br />

Pangad korrigeerivad hoiuste<br />

intresse jooksvalt. Kes kardab, et<br />

kui täna raha tähtajalisele <strong>hoiuse</strong>le<br />

panna, võib pank vahepeal<br />

<strong>hoiuse</strong>intresse tõsta ja inimene<br />

intressitulus kaotada, võiks kuulda<br />

võtta soovitust hoiustada pigem<br />

lühemaks perioodiks, näiteks<br />

<strong>kuni</strong> aastaks. Ent tasub meeles<br />

pidada, et võib minna ka vastupidi:<br />

kui pank peaks vahepeal<br />

<strong>hoiuse</strong>intresse langetama, on inimesele<br />

garanteeritud intress, millega<br />

hoius avati.<br />

Tegelikkuses ei võimalda tähtajaline<br />

hoius raha otseselt kasvatada,<br />

vaid raha väärtust enamvähem<br />

hoida. Nimelt on Eestis<br />

inflatsioon mõnevõrra suurem<br />

kui pankade pakutav intress –<br />

2008. aastaks prognoositakse ligikaudu<br />

7,4protsendilist inflatsiooni.<br />

Sukasääres raha ei kasva<br />

Ometi võib olla kindel, et sukasääres<br />

hoitavat raha sööb inflatsioon<br />

veel kiiremini kui näiteks<br />

seda, mis kogub intresse tähtajalise<br />

<strong>hoiuse</strong> kontol. Tavalise arvelduskonto<br />

intress on enamasti ainult<br />

ca 0,25%. Seega pole mõtet<br />

suuremaid <strong>summa</strong>sid niisama<br />

arvelduskontol hoida.<br />

Tähtajalise <strong>hoiuse</strong> kõrval on<br />

võimalik avada ka kogumishoius.<br />

Selle intress on tavaliselt<br />

küll mõnevõrra madalam, aga samas<br />

on see hea võimalus panna<br />

iga kuu kõrvale kas või väike<br />

<strong>summa</strong> ja seda aja jooksul riskivabalt<br />

kasvatada.<br />

Neile, kes on suurema tulu nimel<br />

valmis oma rahaga natuke<br />

rohkem riskima, pakuvad osa<br />

panku võimalust, kus teatud osa<br />

hoiustatud <strong>summa</strong>st paigutatakse<br />

fondi. Kui räägitakse suurema,<br />

nt 10–15% suuruse <strong>hoiuse</strong>intressi<br />

teenimise võimalusest, on tegemist<br />

juba investeerimis<strong>hoiuse</strong>ga.<br />

Erinevalt tähtajalisest <strong>hoiuse</strong>st<br />

kaasneb investeerimis<strong>hoiuse</strong>ga<br />

oluliselt suurem risk. Üldjuhul<br />

garanteeritakse investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />

puhul alg<strong>summa</strong>, aga<br />

pank ei saa kliendile tagada intressi<br />

nagu tähtajalise <strong>hoiuse</strong> puhul.<br />

Võib juhtuda, et investeerimishoius<br />

võimaldab teenida nt<br />

<strong>kuni</strong> 15% tulu ja teisalt võib juhtuda,<br />

et jäädakse ilma ka sellest<br />

6% tulust, mille oleks kindlustanud<br />

tähtajaline hoius. See sõltub<br />

suuresti investeerimis<strong>hoiuse</strong> tingimustest,<br />

mis võivad pankades<br />

erineda. Ühtlasi tuleb investeerimis<strong>hoiuse</strong><br />

puhul arvestada, et<br />

sellist liiki <strong>hoiuse</strong> periood on tavaliselt<br />

mitu aastat.<br />

Aeg soosib säästmist<br />

Millist hoiustamise liiki valida?<br />

See sõltub eelkõige inimesest –<br />

milline on tema eesmärk raha<br />

väärtuse kasvatamisel ja kui suurelt<br />

on ta valmis riskima. Kes soovib<br />

saada suuremat tulu ja on valmis<br />

rohkem riske võtma, võiks<br />

paigutada raha investeerimis<strong>hoiuse</strong>le.<br />

Samas tuleb investeerimisel<br />

teenitud tulu pealt üldjuhul<br />

makse maksta, tähtajaliste ja investeerimishoiuste<br />

puhul seda<br />

teha ei tule.<br />

Kui inimese eesmärk on oma<br />

raha eelkõige hoida ja kindlat riskivaba<br />

tulu saada, on tähtajaline<br />

hoius igati mõistlik valik. Rahakogumiseks<br />

on hoius üks paremaid<br />

lahendusi ka selle poolest,<br />

et hoiustamisel pole kulusid.<br />

Ükskõik, millise hoiustamisvõimaluse<br />

kasuks te ka ei otsusta,<br />

on see siiski esimene samm<br />

raha säästmise suunas. Eesti<br />

praegust majandusolukorda arvestades<br />

on see kahtlemata vajalik.<br />

7<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

8<br />

‡<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />

apple<br />

Aktsiad<br />

Miks<br />

osta<br />

aktsiaid?<br />

Rahateenimiseks on palju võimalusi:<br />

minna tööle; saada pärandus või<br />

lotovõit; investeerida ja teenida selle<br />

pealt, et me anname oma raha<br />

kellelegi teisele kasutada.<br />

≤<br />

JANEK MÄGGI<br />

ENDINE PANKUR<br />

Pangas töötanud Janek Mäggi rõhutab, et pelgalt aktsiate<br />

Viimane võimalus on ühest küljest<br />

kõige vähem pingutustnõudev,<br />

kuid samas ka kõige riskantsem.<br />

Lisaks sellele, et võib palju<br />

teenida, võib ka palju kaotada.<br />

Kui vaadata Eesti börsimiljonäride<br />

edetabeleid, võib jääda<br />

mulje, et investeerides on võimalik<br />

saada väga kiiresti püsti rikkaks.<br />

Ühest küljest on see tõsi.<br />

Ainus võimalus väga palju raha<br />

teeninda on ettevõtlus. Mitte<br />

ühelegi palgatöötajale ei maksta<br />

rohkem raha kui ettevõtte omanikule.<br />

Olgu see omanik siis nii<br />

väike kui tahes. Olgu tal kas või<br />

ainult üks aktsia.<br />

Aktsiate hinnad ongi seepärast<br />

reeglina väga kallid, et aktsia<br />

annab õiguse saada ettevõtte<br />

kasumist oma osa ning selle kasvupotentsiaal<br />

võib olla meeletult<br />

suur. Isegi nii peadpööritav, et see<br />

ületab ka kõige suuremate optimistide<br />

ootused.<br />

Näiteks Microsofti aktsiat on<br />

läbi ajaloo peetud väga kalliks ja<br />

ülehinnatuks, kuid ettevõtte suutis<br />

15 aastat järjest kasvada enam<br />

kui 50% aastas. Iga kord, kui<br />

Microsoft oma majandustulemused<br />

avalikustas, tundus Microsofti<br />

aktsia pööraselt odav ja sööstis<br />

raketina üles. Aktsiate rikkalikke<br />

potentsiaale pakkuv omadus on,<br />

et nende hind võib kasvada igal<br />

aastal mitu korda, erandjuhtudel<br />

ka 10 või 100 korda.<br />

Ajalugu õpetab, et<br />

keskmine tootlus on 12%<br />

Alati muidugi elu nii ilus ei ole.<br />

Ettevõtteid, mis on erakordse tulevikuperspektiiviga,<br />

tuleb siiski<br />

tikutulega taga otsida ning tuleb<br />

osata neid tulevikuperspektiive<br />

näha ja ette tunnetada.<br />

Ajaloos on aktsiate pikaajaline<br />

keskmine tootlus olnud 12%<br />

ümber, mis on oluliselt enam kui<br />

deposiidi intress, kuid ei midagi<br />

väga erilist. Investeerides 100 000<br />

<strong>krooni</strong>, on aasta möödudes selle<br />

portfelli väärtus tõenäoliselt<br />

112 000 <strong>krooni</strong>. Vahel on mõnusam<br />

see raha eluks vajalikele asjadele<br />

ära kulutada kui oodata, et<br />

saaks veel rohkem kulutada.<br />

Selleks, et saada absoluutnumbrites<br />

märkimisväärset võitu,<br />

on vaja investeerida suuri <strong>summa</strong>sid.<br />

Või investeerida ettevõtetesse,<br />

mis teevad läbi meeletu kasvu. Paraku<br />

on algajal investoril suurte<br />

<strong>summa</strong>de investeerimisvõimaluseks<br />

vaat et ainus võimalus laenu<br />

võtta. Kuid see on väga riskantne.<br />

Teisalt: leida üles ning ära tunda<br />

ettevõtted, mis on nõus oma tulevikupotentsiaali<br />

odavalt ära andma,<br />

on samuti keerukas. Sellistele<br />

firmadele ei pääse lihtsalt ligi.<br />

Kui rääkida aktsiatesse investeerimisest,<br />

siis kuldreegel on, et<br />

aktsiatesse võib paigutada raha,<br />

mille täies ulatuses kaotamine ei<br />

ole ülemäära suur tragöödia.<br />

Maailmas on palju juhtumeid,<br />

kus näiliselt edukad ettevõtted<br />

on lõpetanud pankrotiga ja viinud<br />

kaasa kogu aktsionäride vara.<br />

Ameerika energeetikafirma<br />

Enron näiteks. Võrreldes füüsi-<br />

Kui oled otsustanud oma raha enda eest tööle panna või<br />

seda inflatsiooni vastu kaitsta ning kui investeeritav <strong>summa</strong><br />

algab 50 000 <strong>krooni</strong>st, siis tule<br />

LHV uude investeerimiskeskusesse<br />

personaalsele<br />

nõustamisele.<br />

Sinu Raha<br />

info@lhv.ee<br />

tel +372 6 800 400<br />

fax +372 6 800 402<br />

tartu mnt 2, 10145 tallinn, estonia<br />

www.lhv.ee<br />

> Isiklik investeerimiskonsultant<br />

> Tasuta nõustamisel koostatav investeerimisportfell<br />

> Analüüsi- ja nõuandekeskkond, mis pakub<br />

investeerimis- ja kauplemisideid<br />

> On-line portfelli jälgimise võimalus<br />

> Balti aktsiate tasuta hoidmine investeerimiskontol<br />

> Investeerimisfoorumid – nõuanded ja soovitused<br />

> LHV meeskonnalt ning teistelt kasutajatelt<br />

Küsi kindlasti lisa ja lepi kokku aeg konsultatsiooniks,<br />

helistades 6 800 400 või saates e-kirja info@lhv.ee.<br />

www.lhv.ee<br />

PARIM TÖÖKOHT<br />

SINU RAHALE

minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008<br />

9<br />

Corbis/Scanpix | arhiiv<br />

ostmine ei tähenda rikkust<br />

lisest isikust ettevõtjaga, kes vastutab<br />

äri tehes kogu oma varaga,<br />

on aktsionäril muidugi eelis – ta<br />

võib kaotada halvimal juhul kogu<br />

sissepandud omakapitali.<br />

Riskiga, et börsil võib aktsiatega<br />

kaotada kogu tehtud investeeringu,<br />

peab iga investor arvestama.<br />

Enamasti nii hullult ei lähe,<br />

kuid üle poole investeeritud<br />

raha kaotamine on suhteliselt tavaline<br />

isegi Eestis.<br />

Hajuta riski, sest<br />

igal rindel ei vea<br />

Investeerida on mõtet ka väiksemaid<br />

<strong>summa</strong>sid, kui eesmärk ei<br />

ole rikkaks saamine, vaid oma vaba<br />

raha mõistlik paigutamine. Sest<br />

pangakontol seisev raha mitte ainult<br />

ei teeni midagi, vaid ka kaotab<br />

oma väärtust. Inflatsioon sööb iga<br />

<strong>krooni</strong> nagu näljane rott. Aktsiapaigutused<br />

seisavad reeglina<br />

päris hästi inflatsioonile vastu.<br />

Üksikute aktsiate riskantsusest<br />

tulenevalt on mitu võimalust,<br />

kuidas riski hajutada. Üks<br />

võimalus on koostada aktsiaportfell<br />

ja osta mitte ainult ühe, vaid<br />

mitme ettevõtte aktsiaid. Eestis<br />

näiteks Eesti Telekomi aktsiate<br />

kõrval ka Tallinki või Tallinna<br />

Kaubamaja omi.<br />

Lisaks ettevõtte riski hajutamisele<br />

saab osta ka erinevate riikide<br />

ja piirkondade aktsiaid.<br />

Enamasti ei satu ettevõtted ja riigid<br />

kunagi kõik korraga raskustesse<br />

või ei lähe pankrotti ning<br />

isegi kui üks ettevõte saab kõvasti<br />

kannatada, ei ole rahakaotus<br />

hajutatud portfelli korral proportsionaalselt<br />

kuigi suur.<br />

Börsiaktsiate eelis on see, et<br />

neid saab vabalt ja suvalisel ajal<br />

müüa ning juurde osta. Kui nt kuu<br />

lõpus selgub, et osa palgast jäi järele<br />

ja selle võiks kuhugi paigutada,<br />

võib alati selle aktsiatesse paigutada.<br />

Kuid aktsiatega, mis ei ole<br />

börsil, on tehingute tegemine väga<br />

keeruline ja aeganõudev. Mitte<br />

ainult ostmine, vaid ka müümine.<br />

Nad ei ole likviidsed.<br />

vaadata Eesti börsimiljonäride<br />

edetabeleid, võib jääda mulje, et<br />

’’Kui<br />

investeerides on võimalik saada<br />

väga kiiresti püsti rikkaks.<br />

Neil, kes ise aktsiaturgude liikumisse<br />

väga süveneda ei viitsi,<br />

on sobiv investeerida fondidesse.<br />

Fondides koostavad portfelli professionaalid,<br />

kes püüavad kokku<br />

panna erinevatest aktsiatest kõige<br />

suurema tootlusega koosluse.<br />

Ainus miinus seejuures on asjaolu,<br />

et fondihaldurid võtavad selle<br />

töö eest ka tasu. Kes arvab, et<br />

suudab ise nutikam olla, hoiab<br />

selle raha kokku.<br />

Aktsia väärtus<br />

sõltub tulevikust<br />

Aktsiatesse investeerimisel tuleb<br />

hoolega järgida trende, mis majanduses<br />

toimuvad. Kui majandus<br />

tõuseb, tõusevad ka aktsiad. Kui<br />

majandus langeb, langevad ka aktsiad.<br />

See ei ole muidugi alati kõikide<br />

aktsiatega nii, aga see on üldine<br />

trend, millega tasub arvestada.<br />

Aktsiahinnad on väga sõltuvad<br />

turul valitsevatest meeleoludest.<br />

Eestis on kaks kogumust,<br />

mil turgude meeleolu on väga<br />

muutunud. 1997. aastal tundus<br />

meile, et aktsiad on väga ülehinnatud<br />

ja usk aktsiatesse kadus.<br />

Hinnad kukkusid kordades.<br />

Nüüd teame, et juba mõne aasta<br />

möödudes turg stabiliseerus ning<br />

hinnad tegid kohati suurema ralli<br />

üles kui oli langemine.<br />

Praegu on sarnane olukord<br />

kinnisvarasektoris. Usk on ära<br />

kadunud. Praegu on kinnisvarasektori<br />

aktsia hinnad väga odavad<br />

ning sinna investeerida on riskantne<br />

– võivad kukkuda veelgi.<br />

Samas, kindlasti muutub ka<br />

see meeleolu ja juba mõne aasta<br />

möödudes on olukord paika loksunud.<br />

Nagu 1997. aasta kriisist<br />

võitsid kõige rohkem need, kes<br />

oskasid turu trende ette näha või<br />

vähemalt tunnetada, läheb see nii<br />

ka nüüd.<br />

Investeerimine on usk helgesse<br />

homsesse. Aktsia puhul ei osta<br />

me mitte konkreetset ettevõtet<br />

ja selle suurt minevikku, vaid usku<br />

selle helgesse tulevikku. Nick<br />

Leeson lasi kontrollimatu kauplemisega<br />

kolinal põhja Inglismaa<br />

ühe vanema panga – Barings<br />

panga. Väärikas ajalugu ei ole<br />

aktsiaostuotsuse puhul argument,<br />

loeb vaid võimas tulevik.<br />

Alati tuleb uurida<br />

ka hinda<br />

Investeeringute tulevikku suunatust<br />

rõhutab asjaolu, et enamik<br />

kiiresti väärtust kasvatavaid<br />

valdkondi on n-ö tulevikualad.<br />

Kui tuua mõni eeskuju, siis väga<br />

võimsalt tuli börsile Google, mis<br />

on tuttav küllap ka peaaegu kõigile<br />

eestlastele. Kui ettevõte tuli<br />

börsile, arvasid kõik, et aktsia<br />

hind on väga kallis, kuid sellest<br />

hoolimata on see kasvanud mõne<br />

aastaga kordades.<br />

Revolutsioonilised valdkonnad<br />

on need, kus turg ei suuda<br />

kasvupotentsiaali ette aimata.<br />

See on põhjus, miks Skype õnnestus<br />

väga kõrge hinnaga maha<br />

müüa. Rahvusvahelised suurfirmad<br />

püüavad alati alla neelata<br />

firmasid, mis nende turuväärtust<br />

oluliselt kasvatavad.<br />

Ainult perspektiivist muidugi<br />

ei piisa. Enamasti püüavad ju kõik<br />

investorid osta ainult selliseid aktsiaid,<br />

mis kasvavad meeletu kiirusega.<br />

Siis juhtub tihti, et turg<br />

loob ettevõttest popstaari, kes aga<br />

ei suuda oma fännide ootusi täita.<br />

Siis sünnivad uudised nagu<br />

«Nokia kasum jäi oodatule alla»,<br />

kuigi ettevõte teenis rohkem kasumit,<br />

kui oli lubanud – analüütikud<br />

aga eeldasid veel rohkem.<br />

Seepärast võib vahel õnnestuda<br />

ka traditsioonilistes valdkondades<br />

päris hästi teenida. Maailma<br />

rikkaim mees ja esiinvestor<br />

Warren Buffett on öelnud, et tema<br />

püüab osta just neid aktsiaid,<br />

mis on mingil põhjusel alahinnatud,<br />

kuid millel võiks olla hea tulevikuperspektiiv.<br />

Edukaks investoriks saavad<br />

reeglina need, kes käituvad isepäiselt<br />

ja kellel on õnne. Sest enamiku<br />

kuldsete aktsiate väärtus<br />

on mingil hetkel väga madal, see<br />

hetk aga tuleb ära tabada. Ja sageli<br />

on seda hetke peaaegu võimatu<br />

teada. See on sisetunde ja<br />

õnne küsimus.

10<br />

‡<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />

Oleg Gross: «Minule tuli esim<br />

apple<br />

Miljon<br />

Eesti rikaste arvates peab<br />

miljonäriks püüdleja töötama<br />

suurepalgalisel töökohal, tal<br />

peab olema hea haridus, tugev<br />

töötahe ja ta peab oskama<br />

näha maailmas toimuvat.<br />

LAURI BIRKAN<br />

≤ LAURI.BIRKAN@SLOLEHT.EE<br />

SL <strong>Õhtuleht</strong> otsustas uurida, mis<br />

viisil teenisid Eesti rikkad esimese<br />

miljoni. Ehkki paljudele väljavalituist<br />

polnud teema meeltmööda,<br />

leidus siiski inimesi, kellele<br />

ei olnud ärimineviku meenutamine<br />

mingi probleem.<br />

Grossi toidukaupade ettevõtet<br />

juhtiv Oleg Gross tunnistab, et tal<br />

pole oma esimese miljoni teenimises<br />

midagi häbeneda.<br />

«Minul tuli esimene miljon<br />

nõukogude aja lõpus, kui ma kasvatasin<br />

kanu ja sigu. See on ajal,<br />

mil eraettevõtlus polnud võib-olla<br />

veel seadustega lubatud, kuid<br />

selle eest enam ei karistatud,»<br />

räägib Gross, kel oli juba rublaajal<br />

15 000 broilerit, 100 siga ning<br />

tänu sellele ka väike algkapital.<br />

«Seejärel tõin ja müüsin Venemaalt<br />

toodud autosid. Nii et tugev<br />

miljon oli mulle tekkinud juba<br />

enne, kui Eesti vabariiki sisse<br />

astusin,» märgib ta.<br />

Kuid <strong>krooni</strong> tulekuga võeti ju<br />

nulle kõvasti vähemaks?<br />

«Aga autode müük käis tol<br />

ajal juba kõik valuutas, siis enam<br />

Vene rublade eest selliseid asju ei<br />

müüdud,» teatab Gross, kelle arvates<br />

andis just see paljudele tol<br />

ajal äri alustanutele selge eelise.<br />

Küll aga usub ta, et keegi ei<br />

pea arvet, millal konkreetselt esimene<br />

miljon täis saab. Samuti<br />

oleks vale loota, et sellega kaasneb<br />

suuri emotsioone, kuna põhiline<br />

aeg kulub tööle.<br />

«Emotsioonid tekivad võib-olla<br />

alles siis, kui sa ühel hetkel<br />

saad tõesti raha lugema hakata –<br />

kui pensionile lähed, ärist kõrvale<br />

astud või midagi maha müüd,»<br />

tõdeb Gross. Ta kahtleb nende<br />

inimeste terves mõistuses, kes<br />

pelgalt rahast ja selle ülelugemisest<br />

rõõmu tunnevad.<br />

Esimene äri juba<br />

perestroika ajal<br />

«Arvan, et rõõmu tuntakse ikka<br />

võimalustest, mida raha annab,»<br />

ütleb Gross, kuid märgib, et suurem<br />

raha hulk tähendab kindlasti<br />

rohkem vaeva ja muret. Ja kui<br />

juba selleni jõutakse, võib raha<br />

tema sõnul kiiresti ära kuluda –<br />

kui hakata mõtlema, mida kõike<br />

selle eest saab...<br />

«Soove on alati rahast rohkem,»<br />

nendib ta.<br />

Gross möönab, et nägi algul<br />

kindlasti palju enam vaeva kui<br />

nüüd. «Sest kui oli aastaid vähem,<br />

oli ka energiat rohkem,» sõnab<br />

ta ja toob näiteid kunagistest<br />

autode toomise retkedest, kui Venemaal<br />

sai ära käidud koguni Kemorovo<br />

oblastis ja Krasnojarskis.<br />

«Siis pidi olema kuus-seitse<br />

päeva pidevalt roolis koos kõigi<br />

riskidega, mis Venemaal kaasnevad,<br />

kuid vastutada tuli ainult<br />

enda eest,» seletab Gross.<br />

Kuid mida olete pidanud oma<br />

suurimaks eesmärgiks?<br />

«Ärilist vaistu oli mul juba<br />

lapsest peale, kuid peamine eesmärk<br />

oli alati iseendaga hakkama<br />

saada,» ütleb Gross. Küll aga<br />

tõdeb ta, et kogu sotsialismiaeg<br />

tundus talle, et viibib vales ühiskonnas,<br />

kus puuduvad soovitud<br />

võimalused.<br />

«Tol ajal oli inimesel võimatu<br />

kuskil erafirmas töötada. Seda nimetati<br />

ühe inimese ekspluateerimiseks<br />

teise poolt,» meenutab<br />

Gross, kes ise võttis endale esimesed<br />

palgatöölised juba 1986. aastal.<br />

«Siis tekkis juba selline väljund,<br />

et sai riigitöö kõrvalt ka midagi<br />

loovat teha ja Eesti vabariigi<br />

sündides tundsin end nagu kala<br />

vette lastuna,» lisab ta. «Selleks<br />

ajaks olid kõik ärilised põhimõtted<br />

juba niipalju selged, et päris<br />

mõnus oli oma asja edasi ajada.»<br />

Virumaa ettevõtja Oleg Gross on rahul, et sukeldus ärisse juba ENSV

minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008<br />

11<br />

ene miljon nõukogude aja lõpus.»<br />

sed elamiskulud neelavad kogu<br />

palga, on see kõik vähe tõenäoline.<br />

«Kui aga sammhaaval oma tulusid<br />

suurendada, pole miski võimatu,»<br />

usub Meerits.<br />

Mitte ainult keevitajad<br />

ja õpetajad<br />

ajal, sestap tundis end Eesti vabariigis nagu vettelastud kala.<br />

Saladuslik<br />

avamiljon<br />

Sugugi mitte kõik Eesti<br />

rikkad polnud nii helded<br />

oma äriajaloost pajatama.<br />

SL <strong>Õhtuleht</strong> püüdis sihikindlalt<br />

ühendust saada<br />

30 nimeka ettevõtjaga,<br />

neist enamik aga ei vaevunud<br />

telefonile ega e-kirjale<br />

vastama.<br />

Tähelepanu väärib ka<br />

legendaarse autokaupmehe<br />

Viktor Siilatsi vastus:<br />

«Tere, võib-olla ei ole<br />

siiski ajal, kus paljud inimesed<br />

kaotavad oma ainsaid<br />

sissetulekuid ja eluasemeid,<br />

päris õige kellegi<br />

ärisaavutustest pajatada.»<br />

Mida soovitate neile, kes soovivad<br />

käia sama rada?<br />

«Tänapäeval on hoopis teised<br />

võimalused. Me näeme, kuidas<br />

paljud noored inimesed teenivad<br />

arvutivaldkonnas kümneid ja<br />

võib-olla isegi sadu miljoneid,»<br />

sõnab Gross, kelle arvates hakkab<br />

kõik pihta eelkõige korralikust<br />

haridusest, heast erialast ja<br />

palgatööst. Pangalaenuga ta eraettevõtet<br />

rajada ei soovita, kuna<br />

koos riigipoolse 10 000-<strong>krooni</strong>se<br />

toetusega oleks see tema sõnul läbikukkunud<br />

üritus.<br />

«Täna pole enam see olukord,<br />

mis oli üheksakümne teisel, kui<br />

kõik oli riiklikult kokku kukkunud<br />

ja kõik valdkonnad konkurentsivabad,»<br />

ütleb Gross. «Ma<br />

arvan, et kui keegi hakkab nüüd<br />

omale mingit väikest kohvikut<br />

või restorani tegema, et sealt miljoneid<br />

teenida, siis see oleks lapsik<br />

ja naeruväärne.» Küll aga<br />

avaldab ta lootust, et esimene<br />

miljon tuleks ka tulusa palgatööga.<br />

«Võib-olla tuleb riigitööle ronida<br />

– seal on näha, et makstakse<br />

väga kõvasti,» pakub Gross<br />

väikese irooniaga.<br />

Meerits esimest<br />

<strong>miljonit</strong> ei mäleta<br />

Üks Hansapanga asutajaid Heldur<br />

Meerits, kelle varandust hinnati<br />

viimases Äripäeva rikaste<br />

top-500 edetabelis enam kui miljardile<br />

<strong>krooni</strong>le, ei oskagi enese<br />

sõnul enam öelda, millal pangakontole<br />

esimest korda seitsmekohaline<br />

<strong>summa</strong> tekkis.<br />

«Ei tea, kes nii vanu aegu enam<br />

mäletab, aga võiks öelda, et tööd<br />

oli kogu aeg nii palju, et ei märganudki,<br />

millal see tuli,» ütleb ta.<br />

Aga kuidas see miljon ikka tuli?<br />

Mida te selleks tegema pidite?<br />

«See oli osa Hansapangast ja<br />

siis, kui me hakkasime väärtusi<br />

kokku lugema, selgus, et neid<br />

miljoneid oli juba mitu,» seletab<br />

ta ja lisab, et kogu vahepealne aeg<br />

kulus pangategemisele ja selle<br />

käigus ei olnud lihtsalt mahti<br />

oma vara kokku lugeda.<br />

Meerits peab end õnnelikuks,<br />

kuna ta ei pidanud <strong>miljonit</strong>e nimel<br />

millestki loobuma. Töö oli<br />

huvitav ja meeldiv ning just seetõttu<br />

pole tal ka tagantjärele millegi<br />

üle kurta. Ta tunnistab, et on<br />

aastatega muutunud ka valivamaks<br />

ning igale poole oma nina<br />

enam toppida ei soovi.<br />

«Võib ju mõned võimalused<br />

ka mööda lasta – igas projektis ei<br />

pea osalema,» põhjendab mees.<br />

Meeritsa sõnul ei maksaks ühtegi<br />

tööd ette võtta mõttega, et sellega<br />

saab miljonäriks. «Inimesed<br />

võiksid endale valida ikka sellise<br />

töö, mis neile meeldib,» arvab ta.<br />

«On üks hea soovitus: sa elad õiget<br />

elu, kui sa tahad hommikul<br />

tööle ja õhtul koju minna.»<br />

Aga samas kõik need meeldivad<br />

asjad ei too ju sellist raha sisse?<br />

«Loomulikult on ettevõtlus<br />

üks otsesemaid teid rikkaks saada,<br />

kuid pikaajalisem võimalus<br />

on ka säästa ja investeerida. See<br />

ei anna võib-olla nii kiiret tulemust,<br />

aga pikemas plaanis on see<br />

väiksemate riskidega seotud,»<br />

ütleb Meerits.<br />

Riigitööst rääkides arvab ta, et<br />

inimene saab vajadusel liikuda<br />

edasi ametitesse, kus makstakse<br />

rohkem palka ja millest on ka lihtsam<br />

säästa – sedasi polevat sugugi<br />

võimatu miljonäriks saada. Samuti<br />

on ta nõus, et kui igapäeva-<br />

Tairo Lutter (Virumaa Teataja)<br />

Toomas Sildmäe, kel samuti panus<br />

Hansapanga sünnis ning juba<br />

aastakümnete pikkune kogemus<br />

hotelliäris, tunnistab, et sai<br />

miljonäriks, kuna tegi õigel ajal<br />

õiget tööd. Mis see õige töö oli,<br />

mees ei täpsusta. Ta ütleb vaid, et<br />

1990. aastate algul oli paljudel<br />

võrdseid võimalusi ja kes oskas<br />

need ära kasutada, sai ka väärilise<br />

tasu.<br />

«Kindlasti ei olnud see eesmärk<br />

omaette, vaid üks asi paljudest<br />

ja ühel hetkel lihtsalt tõdesin,<br />

et nüüd on jõutud niikaugele<br />

ja ega sel puhul mingit pidu<br />

küll peetud,» meenutab Sildmäe.<br />

Tema sõnul kuulub esimese<br />

miljoni retsepti rohke õppimine<br />

ning oskus aru saada, mis maailmas<br />

toimub.<br />

«Kindlasti peab ka palju tööd<br />

tegema ja eks ta siis tulebki,» väidab<br />

Sildmäe.<br />

Õpetajad teevad ka väga palju<br />

tööd, aga neil on ju vähe lootust<br />

miljonäriks saada. Kas riigitöölisena<br />

on üldse võimalik niikaugele<br />

jõuda?<br />

«Hea libe küsimus… Ma arvan,<br />

et riigiametnikuna küll. Aga<br />

ükski ühiskond ei koosne ainult<br />

miljonäridest nagu ka keevitajatest<br />

või õpetajatest,» nendib Sildmäe.<br />

Äripäeva rikaste edetabelis<br />

Meeritsast eespool on ehitusettevõtte<br />

TTP nõukogu esimees Tiit<br />

Aava, kes ütleb, et tema esimene<br />

miljon tuli raskelt.<br />

«Tegelikult isegi liiga raskelt<br />

ja väga pika aja jooksul,» ütleb ta.<br />

Konkreetsemat selgitust ta oma<br />

sõnul ajanappuse tõttu aga anda<br />

ei jõua ning lisab vaid, et vaatamata<br />

raskustele polnud see <strong>summa</strong><br />

eesmärk omaette.<br />

«Äriliseks eesmärgiks pole<br />

minu jaoks miljardite tagaajamine,<br />

vaid konkreetsete asjade ärategemine.<br />

Nendeni on veel pikk<br />

maa minna...» lõpetab Aava enesekriitiliselt.

12<br />

apple<br />

Minu raha<br />

‡<br />

≤<br />

IMBI KASEMAA<br />

LEHT@SLOLEHT.EE<br />

Meie leibkonda kuulub neli inimest:<br />

mina ja kolm teismelist last. Kuna<br />

teismeliste kulud on samasugused<br />

kui täiskasvanutel, siis finantsilisest<br />

vaatevinklist pean oma palgast ülal<br />

ka kolme armsat sõpra.<br />

Pere tuludeks on minu palk ja<br />

muu teenistus mitmesuguste lisatööde<br />

eest, riiklik lastetoetus ning<br />

kord aastas tagastatav tulumaks<br />

(laste pealt, eluasemelaenu ja õppelaenu<br />

intressidelt). Vanematevahelise<br />

kokkuleppe alusel isa elatisraha<br />

ei maksa, sest lahutuse järel jäi korter<br />

(koos laenukohustusega) mulle<br />

ja lastele. Pere kogutulu aastal 2006<br />

oli 370 000 <strong>krooni</strong> ja 2007. aastal<br />

400 000 <strong>krooni</strong>.<br />

Tulude poolele võib kaudselt lisada<br />

ka selle, et kasutan tööandja<br />

autot ja limiidiga kütusekaarti ning<br />

mu spordiarved makstakse suuremas<br />

osas kinni.<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />

Pere-eelarve kui elustiilis<br />

Perekonna eelarve koostamisel<br />

on raske kellelegi<br />

nõu anda: erinevad ei ole<br />

ainult sissetulekud, vaid<br />

ka inimeste eelistused.<br />

Minu pere näide illustreerib<br />

elustiili, kus kitsikust<br />

ja pidevat rahalugemist<br />

ei ole, kuid vabaduse ja<br />

mugavuse hindamise<br />

tõttu ka üle midagi ei jää.<br />

Püsikulud tuludest maha,<br />

toiduraha samuti<br />

Kuidas käib pere-eelarve planeerimine?<br />

Kõigepealt on teada kaks asja:<br />

kuus saadav tulu ja kindlad püsikulud<br />

(laen, muud korteriga seotud<br />

maksed, laste huvialaringid, kindlustused<br />

jms). Kui need on maha arvutatud,<br />

tuleb veel eraldada toidukulude<br />

osa, samuti kanname iga kuu teatud<br />

<strong>summa</strong> reservi ootamatute kulutuste<br />

või tulevaste suuremate väljaminekute<br />

– koolialgus, jõulud, sünnipäevad,<br />

remont jms – tarbeks. Ülejäänu<br />

arvel saab siis muid ja mitte nii hädavajalikke<br />

kulutusi tegema hakata.<br />

Tuleb kohe öelda, et tagantjärele<br />

arvestajana olen ma parem<br />

kui kokkuhoidliku planeerija või<br />

eelarvejärgijana. Minus on kaduma<br />

läinud briljantne raamatupidaja,<br />

kes suudab kõik tehtud kulutused<br />

dokumenteerida, süstematiseerida ja<br />

analüüsida. Paraku olen ma samavõrra<br />

hedonist etteplaneerimisel:<br />

mulle meeldib kulutada pigem mugavusele<br />

nüüd ja kohe, kui et hoida<br />

kokku tuleviku tarbeks. Sellepärast<br />

kasutamegi kogu teenitu aasta lõikes<br />

ära, nii et minu investeering tulevikku<br />

on ainult teine pensionisammas<br />

ja lastel kogumiskindlustused.<br />

Pere-eelarve vajab<br />

pearaamatut<br />

Tagantjärele raamatupidamine on tänu<br />

kaardimaksetele ja internetipangas<br />

tehtud ülekannetele imelihtne.<br />

Iga kuu lõpus vaatan üle oma pangakonto<br />

väljavõtte ning jaotan tehtud<br />

kulutused Exceli tabelisse, mida olen<br />

Paljud perekonnad, kes alustavad pere-eelarve talletamisega avastavad, et kulusid on kärpida võimalik küll.<br />

Corbis/Scanpix

minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008<br />

13<br />

valikute tegemise koht<br />

pidanud juba aastaid. Suurima<br />

osa moodustavad kulutused supermarketites<br />

(toit, hügieenivahendid<br />

jms). Kui tuleb peale suurem<br />

raamatupidamishoog, hoian<br />

alles kõik ostutšekid (nende jaoks<br />

on köögisahtlis üks karp) ning<br />

löön kuu lõpus teise tabelisse ka<br />

supermarketis tehtud kulutuste<br />

struktuuri.<br />

Mõnigi kord ilmneb väga üllatavaid<br />

asju. Näiteks kui Tallinnas<br />

keelati alkoholimüük pärast kella<br />

kaheksat õhtul, suurenesid minu<br />

kulud lahjale alkoholile hüppeliselt:<br />

kuna sageli satun poodi<br />

alles hilisõhtul, hakkasin oma<br />

lemmiksiidrit ja -õlut koju varuks<br />

ostma. Aga kui miski on kodus,<br />

saab see suure tõenäosusega<br />

ka ära tarbitud ja tuleb jälle<br />

varuma hakata… Panin varuksostmisele<br />

pidurit.<br />

Kuu lõikes mäletan kaarditehinguid<br />

vaadates ka seda, mida<br />

ja kellele sai ostetud mõnes riidevõi<br />

jalatsipoes ning mis põhjusel<br />

on automaadist välja võetud sularaha.<br />

Samuti on selge lugu otsekorraldustega.<br />

Omaenda pangaülekannetes<br />

aga püüan selgitusereal<br />

võimalikult täpselt kirjeldada<br />

makse põhjuse.<br />

Tark säästab ka<br />

kõhu kõrvalt<br />

Kui on vaja kokku hoida, teeme<br />

seda eelkõige argistelt toidukuludelt.<br />

Olen sage ostleja Säästumarketis,<br />

varudes sealt igapäevaseid<br />

põhikaupu (piim, leib, suhkur, jahu<br />

jms). Jälgin supermarketite<br />

hinnakampaaniaid ning kuna<br />

Selver, Rimi ja Prisma on mu kodust<br />

enam-vähem võrdsel kaugusel,<br />

valin ostukoha sageli ka<br />

kampaaniate järgi. Muide, supermarketite<br />

hinnasoodustuste ajal<br />

on mõnigi kord kaubad seal odavamad<br />

kui Säästumarketis.<br />

Kuna mu vanematel on maal<br />

majapidamine, on kartulid ja<br />

juurviljad meie perel tasuta käes.<br />

Samuti korjame suvel marju<br />

(omatehtud moosideks) ning sügisel<br />

seeni. Kõik see, eriti kartul,<br />

annab arvestatava toidukulude<br />

kokkuhoiu.<br />

Samas aga, mis seal salata, kulutan<br />

säästetud raha mõnel kiirel<br />

õhtul valmistoidu ostmisele (pitsa<br />

ja grillitud kanakoivad on põhilised).<br />

Nädalavahetustel toome<br />

koju hiina toitu ning veel sagedamini<br />

ostame mõtlematult midagi<br />

head. Olen pigem valmis nn igavatelt<br />

kuludelt maksimaalselt<br />

kokku hoidma, kui nendest mõnusatest<br />

loobuma!<br />

Kindlasti tahaksin rohkem<br />

reisida, nii koos lastega kui ka ilma.<br />

Ent näiteks tänavu kevadel,<br />

kui korraga olid käes nii preemia<br />

kui ka tagastatud tulumaks, lisaks<br />

veel eelmise aasta jooksul<br />

säästetud raha… valisime soojamaareisi<br />

asemel hoopis korteri<br />

akende vahetuse. See oli lihtsalt<br />

vältimatuks muutunud.<br />

Kumba valida:<br />

väärtust või prestiiži?<br />

@<br />

Teismelised kulutavad<br />

nagu täiskasvanud<br />

Meie leibkonda kuulub neli inimest: mina ja kolm teismelist<br />

last. Kuna teismeliste kulud on samasugused kui täiskasvanutel,<br />

siis finantsilisest vaatevinklist pean oma palgast ülal<br />

ka kolme armsat sõpra.<br />

Pere tuludeks on minu palk ja muu teenistus mitmesuguste<br />

lisatööde eest, riiklik lastetoetus ning kord aastas tagastatav tulumaks<br />

(laste pealt, eluasemelaenu ja õppelaenu intressidelt).<br />

Vanematevahelise kokkuleppe alusel isa elatisraha ei maksa,<br />

sest lahutuse järel jäi korter (koos laenukohustusega) mulle ja<br />

lastele. Pere kogutulu aastal 2006 oli 370 000 <strong>krooni</strong> ja 2007.<br />

aastal 400 000 <strong>krooni</strong>.<br />

Tulude poolele võib kaudselt lisada ka selle, et kasutan tööandja<br />

autot ja limiidiga kütusekaarti ning mu spordiarved makstakse<br />

suuremas osas kinni.<br />

Neljaliikmelise perekonna<br />

eelarve kasvab kui tainas<br />

Kululiik<br />

Korterilaen<br />

Laste mobiilid<br />

3 tk<br />

Kaabel-TV<br />

(Starman)<br />

2006<br />

33 285<br />

3265<br />

1428<br />

33 853<br />

22 845<br />

5112<br />

4280<br />

1620<br />

2007<br />

Kommunaalmaksed<br />

21 055<br />

Elekter 5158<br />

Internet ja 3502 3515<br />

lauatelefon (Elion)<br />

Kodukindlustus<br />

Kulutused<br />

2240<br />

113 150<br />

2731<br />

127 385<br />

supermarketis<br />

Lastekulud 147 240 153 840<br />

-46<br />

+1015<br />

+192<br />

+13<br />

+491<br />

+14 235<br />

+6600<br />

Kommentaar<br />

+568 Intresside tõus<br />

+1790 Vee- ja küttehinnatõus<br />

Elektri hind tõusis, kuid kuna<br />

vanaema elas suurema osa ajast<br />

mujal, oli tema tuba valgustamata.<br />

Kõnehinnad langesid, kuid mida<br />

suuremad lapsed, seda enam on<br />

neil telefoni teel asju ajada.<br />

Kuumakse tõus.<br />

Kuumakse tõus.<br />

Hind sama, kasutus sama (lauatelefonilt<br />

helistamise arv).<br />

Vist kinnisvarahindade tõusu tõttu<br />

kasvas ka kindlustuse hind.<br />

Toiduainete hinnatõus, ehkki<br />

olen enam hindu jälgima hakanud.<br />

Vanim laps lõpetas kooli<br />

(nn lõpetamiskulud),<br />

ka väike hinnatõus asjadel.<br />

Reis(id) 18 000 22 000 +4000 Suvine autoreis viis kaugemale<br />

ja oli seetõttu kallim.<br />

Ema kulud 17 100 19 560 +2460 Asjade kallinemine või<br />

rohkem/kallimaid oste?<br />

KOKKU 365 423 396 741 +31 318<br />

GRAAFIKA: INGVAR MEEN<br />

Väga individuaalne valik, aga mina<br />

ei taha kokku hoida riietelt ja<br />

jalanõudelt. Ostan endale asju pigem<br />

harva, aga selliseid, mis<br />

meeldivad ja milles end hästi tunnen.<br />

Paraku on need enamasti ka<br />

kallid. Sama kehtib lastele ostetava<br />

kohta, ehkki kasvueas võib<br />

selle kallis-aga-hea-strateegiaga<br />

mõnigi kord näppu lõigata.<br />

Pojale ostsin näiteks ühel aastal<br />

kolmed tossud! Iga paar maksis<br />

spordipoes ligi tuhat <strong>krooni</strong>,<br />

aga ma ei kujuta ette, et oleksime<br />

soetanud talle nende asemel paarisaja<strong>krooni</strong>sed<br />

tont teab mis<br />

firma jalatsid. Eriti, kuna tal on<br />

kerge kalduvus lampjalgsusele ja<br />

hea jalanõu ülioluline.<br />

Jällegi maitseasi, aga teiste asjade<br />

puhul on mulle oluline pigem<br />

tarbimisväärtus kui prestiiž.<br />

Kasutame kodus näiteks nõukogude<br />

ajast pärinevaid lauanõusid,<br />

sest roosidega taldrikud ning<br />

valgete plastpeadega noad-kahvlid<br />

on ju terved ja kasutuskõlblikud.<br />

Ehkki mitte tänapäevased ja<br />

tõtt-öelda mitte ka ilusad. Aga ma<br />

lihtsalt ei näe mõtet uusi osta, kui<br />

vanad veel küllalt käivad! Sama<br />

kehtib ka mööbli ja muude püsikaupade<br />

kohta: ostame uue alles<br />

siis, kui vana on täiesti katki või<br />

kasutuskõlbmatu, mitte lihtsalt<br />

sellepärast, et kodu sisustus vajaks<br />

kaasajastamist.<br />

Kõik külalised naeravad näiteks<br />

meie 17 aastat vana telekakobakat,<br />

aga <strong>kuni</strong> selle pilt on korralik,<br />

ei hakka ma moodsamat ja nägusamat<br />

LCDd soetama.<br />

Laenuga ei maksta<br />

kinni hetketarbimist<br />

Lastele olen püüdnud rahaasjades<br />

õpetada seda, et laenuga tuleb<br />

osta ainult neid asju, mille<br />

väärtus ajas kasvab või mis on<br />

parajasti hädavajalikud. Kasvava<br />

väärtusega on kinnisvara ja haridus;<br />

hädavajalik näiteks töö tegemiseks<br />

tarvilik arvuti või muu<br />

töövahend, kodune pliit ja pesumasin<br />

või elementaarne mööbel<br />

(laud, voodi, tool), sõltuvalt elustiilist<br />

ka auto. Ja et kindlasti ei<br />

tohi laenuga osta meelelahutust<br />

või hetketarbimist.<br />

Lapsed on päris väiksest peale<br />

saanud taskuraha, mis suureneb<br />

koos laste ja nende vastutusvõime<br />

kasvuga. Selle kulutamisest<br />

ei pea nad aru andma, kuid<br />

enne kuu lõppu juurde ei saa.<br />

Kindlasti ei nõustu meie pere<br />

kokku hoidma elamustelt ja<br />

emotsioonidelt – teater, kontserdid,<br />

muuseumipiletid, rahvasport<br />

ja muud üritused. Iga pileti<br />

hind või osavõtutasu tuleb aga<br />

korrutada neljaga ning isegi kui<br />

õpilastele pakutakse soodustusi,<br />

tuleb pere peale kokku alati päris<br />

hirmuäratav <strong>summa</strong>. Näiteks<br />

ainuüksi roheliste rattaretke osalustasu<br />

on tänavu meie perel 1820<br />

<strong>krooni</strong>! Loobuda aga ei raatsi<br />

kuidagi.<br />

Raske valik: lisaraha<br />

või vaba aeg<br />

Kui silmapiiril on pingutamist<br />

nõudev eesmärk, püüame loomulikult<br />

kokku hoida: loobume impulssostudest<br />

toidupoes ning<br />

lükkame edasi mitte nii hädavajalike<br />

riiete-jalanõude oste.<br />

Kuid efektiivsemaks mooduseks<br />

meie peres on osutunud see,<br />

et võtan pigem lisatööd ja teenin<br />

juurde.<br />

Kui tavaliselt eelistan lisarahale<br />

vaba aega ning lükkan pakkumised<br />

pigem tagasi, siis ekstrakulutuste<br />

finantseerimiseks<br />

võtan kõik pakkumised vastu.<br />

Näiteks ka selle loo honorar läheb<br />

talvise soojamaareisi fondi.<br />

ESIMENE NÕUANNE: Tee<br />

selgeks oma võimalused, analüüsi<br />

põhjalikult seniseid kulusid<br />

ning vaata selle põhjal,<br />

kust saad vajadusel kokku<br />

hoida.<br />

TEINE NÕUANNE: Arvesta,<br />

et ei maksa säästa põhimõttel<br />

«kust saab säästa». Pead arvestama<br />

ka isiklike eelistustega.<br />

Kui piirad kulutusi valdkonnas,<br />

mis on sulle oluline,<br />

muutub elu pigem piinaks, mida<br />

isegi kõrgema eesmärgi nimel<br />

kaua välja ei kannata.

14<br />

apple<br />

1<br />

Ülirikkurid<br />

‡<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

Maailma kümme rikkaimat inimest<br />

WARREN BUFFETT – 62<br />

MILJARDIT DOLLARIT<br />

Vanus: 77<br />

Varandus: ise kogutud<br />

Allikas: Berkshire Hathaway<br />

Kodakondsus: USA<br />

Elukoht: Omaha, Nebraska osariik<br />

Valdkond: investeeringud<br />

Perekonnaseis: lesk, 3 last, uuesti<br />

abiellunud lätlanna Astrid Menksiga<br />

Haridus: Nebraska Lincolni ülikool,<br />

Colombia ülikool<br />

Ameerika armastatuim investor<br />

on nüüd ametlikult maailma<br />

rikkaim mees. Buffetti tõstis esikohale<br />

Berkshire Hathaway aktsiate<br />

25protsendine tõus võrreldes<br />

eelmise aasta juuliga. Nebraska<br />

poliitiku poeg teenis koolipõlves<br />

raha ajalehtede kojukandega. Esimese<br />

tuludeklaratsiooni tegi<br />

13aastaselt, nõudes 35 dollarit tagasiarvestust<br />

jalgratta eest. Õppis<br />

Colombias legendaarse USA majandusteadlase<br />

ja investori Benjamin<br />

Grahami käe all. Võttis 1965<br />

üle tekstiilifirma Berkshire Hathaway.<br />

Tänapäeval on see holding-firma,<br />

mis on investeerinud<br />

kindlustusse, ehetesse, energiasse<br />

ja toitu.<br />

Omaha Oraaklina tuntud Buffett<br />

esitas Forbesi edetabeli liikmetele<br />

oktoobris väljakutse, lubades annetada<br />

miljard dollarit heategevusele,<br />

kui Ameerika rikkaimate inimeste<br />

rühmitus tunnistab, et nad maksavad<br />

protsentuaalselt vähem<br />

makse kui nende sekretärid. On<br />

ammu lubanud oma varanduse pärast<br />

surma ära anda. 2006. aastal<br />

annetas suurema osa oma<br />

Berkshire’i aktsiatest heategevusele,<br />

enamjaolt Bill ja Melinda Gatesi<br />

Fondi. Väljakuulutamisel hinnati<br />

annetus 31 miljardile dollarile, ent<br />

kui Berkshire’i aktsiad jätkavad<br />

tõusuteed, ületab annetus esialgse<br />

<strong>summa</strong> päris vägevalt.<br />

Buffett kukutas Gatesi maailma<br />

esimiljardäride troonilt<br />

Kolmapäev, 16. aprill 2008 minuraha<br />

Kullast kemmergupott? Häh!<br />

Miljardär, kes sõidab eralennukiga, kannab<br />

Gucci ja Prada riideid ning ostab endale kas<br />

või puhtast kullast kempsupoti? Normaalne!<br />

Miljardär, kes lõikab ise enda juukseid, sõidab<br />

jalgrattaga ja soetab riideid säästuketist?<br />

Leidub selliseidki!<br />

Ajakiri Forbes toob säästlike<br />

miljardäride näiteks britt John<br />

Caudwelli, kes alustas autoremonditöökoja<br />

omanikuna, kuid<br />

teenis oma rikkuse mobiiltelefoniäriga.<br />

Müünud 2005. aastal 85protsendise<br />

osaluse mobiilifirmas<br />

Caudwell Group, on Caudwell<br />

oma varanduse praeguseks kasvatanud<br />

2,2 miljardile dollarile.<br />

62<br />

MILJARDIT<br />

Pärast 13 aastat tipus pole Bill<br />

Gates enam maailma rikkaim<br />

mees. See au kuulub nüüd tema<br />

investeerimispankurist<br />

sõbrale ning bridžipartnerile<br />

Warren Buffettile, kelle varandust<br />

hinnatakse 62 miljardile<br />

dollarile.<br />

USA majandusajakirja Forbes<br />

andmeil on maailmas praegu<br />

1125 inimest, kelle varandus<br />

on vähemalt miljard USA dollarit<br />

ehk umbes 10 miljardit Eesti<br />

<strong>krooni</strong>. Aastaga kasvas dollarimiljardäride<br />

arv 946-lt 1125-le.<br />

Rikkurite esikümnesse kuuluvad<br />

kaks ameeriklast, mehhiklane,<br />

neli hindut, rootslane, venelane<br />

ja sakslane. Esisajasse pääseb<br />

8,9 miljardi dollariga. Aasta tagasi<br />

oli selleks vaja 7,3 miljardit.<br />

1125 dollarimiljardäri seast<br />

leiab 99 naist. Neist kõrgeimal,<br />

17. positsioonil on prantslanna<br />

Liliane Bettencourt (85). Forbesi<br />

hinnangul on L’Oreali kosmeetikaimpeeriumi<br />

omanikul 22,9<br />

miljardit dollarit. Bettencourt<br />

oli ka aasta eest rikkaim naine.<br />

Siis asus ta 20,7 miljardi dollariga<br />

12. kohal.<br />

Dollarimiljardäride keskmine<br />

vanus on praegu 61 aastat. Mullu<br />

oli see 62 ja tunamullu 64<br />

aastat. Noorim miljardär on sotsiaalse<br />

internetivõrgustiku<br />

Facebook looja ameeriklane<br />

Mark Zuckerberg (23). 1,5 miljardi<br />

dollariga jagab ta<br />

785.–842. kohta.<br />

Enim dollarimiljardäre – 469<br />

– elab Ameerika Ühendriikides.<br />

Vägevalt on tõusnud Venemaa<br />

rikkurid. Neid leiab nimekirjast<br />

87 mulluse 53 vastu. Selle näitajaga<br />

möödus Venemaa Saksamaast.<br />

Sakslasi on edetabelis<br />

59, neli rohkem kui mullu.<br />

Moskvas elab praegu 74 dollarimiljardäri.<br />

Järgnevad New York<br />

71 ja London 36 miljardäriga.<br />

≤ SLÕL<br />

Kuid kokkuhoidlikumat rikkurit<br />

annab otsida. Kirgliku spordimehena<br />

väntas Caudwell iga päev 22<br />

kilomeetrit rattaga tööle. Ta lõikab<br />

ise enda juukseid, sest peab<br />

juuksuritöökojas käimist ajaraiskamiseks.<br />

Guccit ja Pradat tema seljas juba<br />

ei näe, otse keha järgi õmmeldud<br />

ülikondadest rääkimata.<br />

55aastane miljardär ostab riideid<br />

60<br />

MILJARDIT<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

2<br />

CARLOS SLIM HELU<br />

WILLIAM GATES III – LAKSHMI MITTAL MUKESH AMBANI 3<br />

4<br />

5<br />

ANI – 43<br />

JA TEMA PEREKOND –<br />

MILJARDIT DOLLARIT<br />

MILJARDIT DOLLARIT<br />

MILJARDIT DOLLARIT<br />

60 MILJARDIT DOLLARIT<br />

Vanus: 68<br />

Varandus: ise kogutud<br />

Allikas: telekommunikatsioon<br />

Kodakondsus: Mehhiko<br />

Elukoht: Mexico City<br />

Valdkond: kommunikatsioonid<br />

Perekonnaseis: lesk, 6 last<br />

Haridus: Mehhiko Riiklik Autonoomne<br />

Ülikool<br />

Carlos Slim Helu on tänu tugevale<br />

Mehhiko aktsiaturule ning<br />

oma mobiilifirma America Movil<br />

edule tõusnud miljardäride edetabelis<br />

hõbedakohale. Liibanoni<br />

immigrandi poeg teenis esimese<br />

varanduse 1990, ostes privatiseerimisel<br />

telefonioperaatori Telefonos<br />

de Mexico. Detsembris<br />

sõlmis America Movil lepingu Yahooga,<br />

et varustada veebiteenusega<br />

16 Ladina-Ameerika ning<br />

Kariibi mere maad. Slim on kirglik<br />

pesapallifänn ja kunstikollektsionäär.<br />

Oma kunstikogu hoiab ta<br />

Mexico City Museo Soumayas,<br />

Vanus: 52<br />

Varandus: ise kogutud<br />

Allikas: Microsoft<br />

Kodakondsus: USA<br />

Elukoht: Medina, Washingtoni osariik<br />

Valdkond: tarkvara<br />

Perekonnaseis: abielus, 3 last<br />

Haridus: lõpetamata kõrgharidus<br />

Harvardi ülikooli kuulsaim poolelijätnu<br />

ning Microsofti visionäär<br />

pole enam maailma rikkaim mees.<br />

Süüdistage selles Yahood: Microsofti<br />

aktsiad on langenud 15%<br />

sestsaadik, kui firma üritas julgelt<br />

ühineda otsingumootorihiiglasega,<br />

et ühiselt võidelda Google’i domineerimisele<br />

internetis. Nüüd plaanib<br />

Gates taanduda 33 aastat tagasi<br />

kaasasutatud firma igapäevasest<br />

juhtimisest, et pühenduda filantroopiale.<br />

Tema ja ta abikaasa Melinda<br />

heategevusfond, mille väärtuseks<br />

hinnatakse 38,7 miljardit dollarit,<br />

annetab raha vaeste varustamiseks<br />

finantsvahenditega, aidsi,<br />

Vanus: 57<br />

Varandus: päritud ja kasvab<br />

Allikas: teras<br />

Kodakondsus: India<br />

Elukoht: London<br />

Valdkond: tootmine<br />

Perekonnaseis: abielus, 2 last<br />

Haridus: St Xavieri kolledž,<br />

Calcutta<br />

Juhib maailma suurimat terasefirmat<br />

ArcelorMittal, kus valmib<br />

10% maailma toorterasest.<br />

Hiljuti saadeti tehasest 580 tonni<br />

New Yorki Maailma Kaubanduskeskuse<br />

memoriaali ehitamiseks.<br />

Mittal on oma 44 protsendiga firma<br />

suurim aktsionär. Staažika<br />

londonlasena on ta Euroopa rikkaim<br />

elanik.<br />

Vanus: 50<br />

Varandus: päritud ja kasvab<br />

Allikas: naftakeemiatooted<br />

Kodakondsus: India<br />

Elukoht: Mumbai, India<br />

Valdkond: tootmine<br />

Perekonnaseis: abielus, 3 last<br />

Haridus: Bombay ülikool, Stanfordi<br />

ülikool<br />

Aasia rikkaim elanik Ambani juhib<br />

naftakemikaalihiiglast Reliance Industries,<br />

mis on turukapitali poolest<br />

India väärtuslikem firma. Mullusega<br />

võrreldes on Ambani varandus kasvanud<br />

22,9 miljardit, mis tõstab ta dollaritulude<br />

poolest teisele kohale maailmas.<br />

Kõige rohkem kogus mullu Ambani<br />

vend Anil, Forbesi edetabeli<br />

kuues. Pojad pärisid varanduse kadunud<br />

isalt, mainekalt tööstushiiult Dhirubhai<br />

Ambanilt. Ent vennaksed pöörasid<br />

tülli. 2005. aastal jagas Ambanide<br />

ema pere varanduse osadeks. Mukesh<br />

kasutab osa sellest endale<br />

27korruselise kodu ehitamiseks.<br />

millele ta andis nime oma kadunud<br />

abikaasa järgi. Viimastel nide väljatöötamiseks ning kehve-<br />

Vanus: 88<br />

poe ning kasvatasid sellest<br />

malaaria ning tuberkuloosi vaktsii-<br />

KARL ALBRECT – 27 MILJARDIT DOLLARIT<br />

10<br />

aastatel on Slim annetanud ligi 7<br />

miljardit dollarit sularahas ja<br />

aktsiates haridus- ja terviseprojektide<br />

toetuseks, aga ka Mexico<br />

City ajaloolise kesklinna restaureerimiseksmate<br />

USA keskkoolide turgutamiseks.<br />

Gates müüb igas kvartalis 20<br />

<strong>miljonit</strong> Microsofti aktsiat, paigutades<br />

tulud erainvesteeringufirmasse<br />

Cascade. Nüüdseks asub rohkem<br />

kui pool Gatesi varandusest väljaspool<br />

Microsofti. Arvutivisionäär on<br />

veendunud, et järgmised kümme<br />

aastat tulevad tarkvaraarenduse<br />

ajaloo huvitavaimad.<br />

Varandus: ise kogutud<br />

Allikas: Aldi<br />

Kodakondsus: Saksamaa<br />

Elukoht: Mulheim an der Ruhr<br />

Valdkond: jaekaubandus<br />

Perekonnaseis: abielus, 2 last<br />

Haridus: keskharidus<br />

Saksamaa rikkaim mees. Pärast<br />

Teist maailmasõda võtsid Karl ja tema<br />

noorem vend Theo üle oma ema toidu-<br />

säästusupermarketite keti<br />

Aldi, millel on nüüdseks<br />

üle 8000 poe. Viimaks jagasid ven-<br />

nad keti kaheks: Karl sai tulusamaks usamaks<br />

osutunud Lõuna-Saksamaa haru juhiks.<br />

Pensionipõlve pidav Karl on oma<br />

privaatsust nii hoolikalt valvanud, et<br />

kahe lapse olemasolu on väheseid<br />

fakte, mida temast teatakse. Kumbki<br />

võsuke Aldi tegevuses ei osalevat.<br />

Rikkuse teine esikümme käsutab kümneid miljardeid<br />

11. LI KA-SHING – 26,5 mld.<br />

Hongkongi rikkaim mees, arvukad<br />

firmad.<br />

12. SHELDON ADELSON –<br />

26 mld. Hotelli- ja kasiinoomanik.<br />

13. BERNARD ARNAULT –<br />

25,5 mld. Luksuskaupade<br />

impeeriumi LVMH omanik.<br />

Briti kaubamajaketist Marks &<br />

Spencer nagu miljonid harilikud<br />

britid. «Mulle pole vaja Saville<br />

Row’ ülikondi,» ütleb Caudwell, lisades,<br />

et tihtipeale on ka äärmiselt<br />

kallis margivein puhas raharaiskamine.<br />

«Ma ei pea oma enesehinnangu<br />

tõstmiseks raha laristama.»<br />

Tõsi, omad nõrkused<br />

Caudwellil siiski on. Tema autopargis<br />

on olemas nii Ferrari kui<br />

ka Bentley.<br />

IKEA looja käib<br />

soodusmüükidel<br />

Wal-Marti säästukaubamajade<br />

keti ja ühtlasi USA suurima korporatsiooni<br />

pärija Jim C. Walton<br />

kuulub Ameerika rikkaimasse<br />

58<br />

MILJARDIT<br />

45<br />

MILJARDIT<br />

perekonda. Oma isalt Samilt päris<br />

ta lisaks rikkustele ka tarbimisharjumused.<br />

Mees, kelle varandust<br />

hinnatakse 16,4 miljardile<br />

dollarile, eelistab luksuslikele<br />

sportautodele kastiautosid. Ta on<br />

truuks jäänud oma vanale heale<br />

Dodge Dakotale, mis on teda teeninud<br />

15 aastat.<br />

Maailmakuulsa Rootsi mööblifirma<br />

IKEA asutaja Ingvar<br />

Kamprad on kogunud 31 miljardi<br />

dollari suuruse varanduse,<br />

müües massidele taskukohaseid<br />

laudu-toole-riiuleid. Juba 22 aastat<br />

elab ta Šveitsis.<br />

Ent nullist alustanud Rootsi<br />

ärigeenius istub 32 aastat vanal<br />

kirjutuslauatoolil, sõidab 15 aastat<br />

vana Volvoga, eelistab lennukis<br />

turistiklassi, üritab võimalusel<br />

ülikonda mitte kanda ning einestab<br />

tihtipeale mõõduka hinnatasemega<br />

restoranides – vahel<br />

isegi IKEA sööklas.<br />

Sahistatakse, et 82aastane<br />

Kamprad, kes on Euroopas rikkuselt<br />

teine ja maailmas seitsmes,<br />

ostab jõulupaberit ja -kinke pühadejärgsetelt<br />

soodusmüükidelt<br />

ning sõidab rongis pensionäri<br />

sooduspiletiga. Oma firma töötajaid<br />

on ta manitsenud kasutama<br />

kirjutuspaberi mõlemat poolt.<br />

Käivad aga ka jutud, et Kamprad<br />

pole nii kokkuhoidlik, kui ta<br />

laseb välja paista. Tal on lisaks<br />

Šveitsi villale tohutu maamaja<br />

Rootsis ning viinamarjaistandus<br />

Prantsusmaal Provence’is. Kuulu<br />

järgi sõitis IKEA asutaja mitu<br />

aastat Porschega.<br />

43<br />

MILJARDIT<br />

27<br />

MILJARDIT<br />

14. LAWRENCE ELLISON –<br />

25 mld. Oracle’i asutaja, tarkvaragigant.<br />

15. ROMAN ABRAMOVITŠ –<br />

23,5 mld. Vene suurärimees.<br />

16. THEO ALBRECHT – 23 mld.<br />

Saksa poeketi Aldi kaasasutaja.<br />

17. LILIANE BETTENCOURT<br />

(pildil) – 22,9 mld. L’Oreali asutaja<br />

tütar.<br />

18. ALEKSEI MORDAŠOV –<br />

21,2 mld. Terasefirma Severstal<br />

omanik.<br />

19. PRINTS ALWALEED – 21<br />

mld. Saudi Araabia investeerimispankur.<br />

20. MIHHAIL FRIDMAN – 20,8<br />

mld. Vene kütuse- ja pangaärimees.

minuraha Kolmapäev, 16. aprill 2008<br />

15<br />

Hoopis korduvkasutusega teekott<br />

India miljardär Azim Premji<br />

kogus 17,1 miljardi dollari suuruse<br />

varanduse tehnoteenuste<br />

hiiu Wipro kaudu. Ehkki Premji<br />

on üks Aasia rikkamaid mehi,<br />

sõidab ta Toyota Corollaga, eelistab<br />

lennukis nagu Kampradki turistiklassi<br />

ning ärireisidel olles<br />

ööbib viietärnihotellide asemel<br />

oma firma külalismajades.<br />

Oma poja pulmade auks korraldatud<br />

lõunasöögil pakkus<br />

Premji toitu papptaldrikutelt.<br />

Maailma rikkaima<br />

mehe sööklapulmad<br />

Maailma rikkaima mehe, USA<br />

investeerimispankuri Warren<br />

Buffetti kokkuhoidlikkus on legendaarne.<br />

Mees, kelle varandust<br />

hinnatakse 62 miljardile dollarile,<br />

on korduvalt sõna võtnud<br />

keskklassi toetuseks ning Bushi<br />

valitsuse maksupoliitika vastu.<br />

See nimelt innustab ärimehi aktsiaid<br />

vahetama, mitte ostma ja<br />

kannatlikult enda käes hoidma,<br />

nagu ta ise teeb.<br />

Buffett elab samas majas, mille<br />

ta 50 aastat tagasi 31 500 dollari<br />

eest ostis. 2006. aastal tegi miljardär<br />

seaduslikuks rohkem kui<br />

20 aastat kestnud suhte lätlanna<br />

Astrid Menksiga.<br />

Pulmad peeti tagasihoidlikult.<br />

Ei mingeid kuldtroone, šampanjaklaase<br />

ega jääskulptuure – üksnes<br />

lõunasöök neljale odavapoolses<br />

grillrestoranis. Sõrmuse ostmisel<br />

oma ärikonglomeraadile<br />

Berkshire Hathaway kuuluvast<br />

juveeliärist oli multimiljardär<br />

kasutanud töötajatele mõeldud<br />

allahindlust.<br />

Buffett eelistab napsile kirsikokakoolat,<br />

tema autoregistrimärgile<br />

on kirjutatud «thrifty»<br />

(«kokkuhoidlik») ning oma rahatuusadest<br />

sõpru lõbustab ta bridžimänguga.<br />

Stanfordi professor David<br />

Cheriton teenis oma miljardid,<br />

kui viis Google’i asutajad Sergei<br />

Brini ja Larry Page’i kokku riskikapitalistidega<br />

firmast Perkins<br />

Caulfield & Byers. Vastutasuks<br />

anti talle kopsakas punt Google’i<br />

aktsiaid.<br />

Kanadast pärit Cheriton väntab<br />

oma kodukandis Palo Altos<br />

(California) ringi jalgrattaga ning<br />

pikemateks sõitudeks istub vana<br />

Volkswageni kaubiku või Honda<br />

sedaani rooli. Cheriton lendab<br />

üksnes turistiklassis, eelistab disainerrõivastele<br />

teksaseid ning<br />

kasutab üht teekotikest mitu korda.<br />

Nagu Caudwell, lõikab ka<br />

Cheriton ise enda juukseid, et aega<br />

kokku hoida. Kuid temalgi on<br />

omad nõrkused: kaks purjelauda.<br />

Forbesi ajakirjale tsiteeris<br />

Cheriton Wikipedia määratlust<br />

kokkuhoidlikkusest: «Majanduskaupade<br />

ja -teenuste omandamine<br />

ja leidlik kasutamine jäävate<br />

ja rohkem rahuldust pakkuvate<br />

eesmärkide saavutamiseks.» Ta<br />

lisas: «Selle poole ma püüdlengi.»<br />

≤ VÄLISAJAKIRJANDUSE<br />

PÕHJAL TRIIN TAEL<br />

Rootsi ärigeenius<br />

Ingvar Kamprad istub<br />

32 aastat vanal kirjutuslauatoolil,<br />

sõidab<br />

15 aastat vana Volvoga,<br />

eelistab lennukis<br />

turistiklassi, üritab<br />

võimalusel ülikonda<br />

mitte kanda ning<br />

einestab IKEA<br />

sööklas.<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

42<br />

MILJARDIT<br />

6<br />

ANIL AMBANI – 42 MIL-<br />

7<br />

INGVAR KAMPRAD 8<br />

K.<br />

P. SINGH – 9<br />

OLEG DERIPASKA – 28<br />

JARDIT DOLLARITLARIT<br />

PEREKOND – 31 MIL-<br />

JARDIT DOLLARITLARIT<br />

MILJARDIT DOLLARIT<br />

LARIT<br />

Varandus: päritud<br />

Allikas: mitu<br />

Kodakondsus: India<br />

Elukoht: Mumbai, India<br />

Valdkond: mitu<br />

Perekonnaseis: abielus, 2 last<br />

Haridus: Bombay ülikool, Pennsylvania<br />

ülikool<br />

Anil Ambani on teinud miljardäride<br />

seas aasta suurima tõusu, kasvatades<br />

oma varandust 23,8 miljardi<br />

võrra ning jõudes venna kannule.<br />

Nende suhted on endiselt halvad:<br />

velled käivad gaasilepingu pärast<br />

kohut. Anil Ambani trump on<br />

tema 65protsendiline osalus telekomifirmas<br />

Reliance Communications.<br />

Hiljuti teenis Anil 3 miljardit<br />

oma energiafirma Reliance Power<br />

aktsiate kauaoodatud esmase pakkumisega,<br />

ent vaatamata meeletule<br />

elevusele langes aktsia peatselt<br />

17%. Et investoritele meele järele<br />

olla, otsustas firma juhtkond hiljuti<br />

korraldada lisapakkumise.<br />

JARDIT DOLLARIT<br />

Vanus: 81<br />

Varandus: ise kogutud<br />

Allikas: IKEA<br />

Kodakondsus: Rootsi<br />

Elukoht: Šveits<br />

Valdkond: jaekaubandus<br />

Perekonnaseis: abielus, 4 last<br />

Haridus: keskharidus<br />

Kampradi ärivaist lõi välja juba<br />

poisipõlves, kui ta rattaga ringi sõites<br />

äritses tikkude, kala, sulepeade<br />

ja jõulukaartidega. Hakkas mööblit<br />

tootma 1947. aastal. Soodsa hinnaga<br />

kaasaegset mööblit pakkuval<br />

IKEA-l on poed 40 riigis Floridast<br />

Hiinani. Kamprad kinnitab, et IKEA<br />

mööbel domineerib ka tema enda<br />

kodus. Lihtsaid eluviise propageeriv<br />

vanahärra nimetab oma harvadeks<br />

luksusteks mõnd kena lipsu<br />

ning Rootsi kalamarja. Mullu maikuus<br />

andis Kieli ülikool Kampradile<br />

maailmamajanduse auhinna ühiskondliku<br />

panuse eest.<br />

Vanus: 76<br />

Varandus: päritud ja kasvab<br />

Allikas: kinnisvara<br />

Kodakondsus: India<br />

Elukoht: Delhi, India<br />

Valdkond: kinnisvara<br />

Perekonnaseis: abielus, 3 last<br />

Haridus: India sõjaväeakadeemia<br />

Singhi kinnisvaraarendusfirma<br />

DLF on aktsiaturul kiiresti ilma<br />

teinud, kasvatades omaniku varanduse<br />

kolmekordseks. Endine<br />

sõjaväelane sattus kinnisvaraalale<br />

1961 oma äia kaudu. Hiljem<br />

ehitas ta Delhi lähedale valla<br />

nimega DLF City. Firma kavatseb<br />

peatselt paisata huvilisteni ka<br />

oma Singapuri filiaali aktsiad.<br />

Kirglik golfimees Singh on<br />

praeguseks jätnud tehingute<br />

tegemise poeg Rajivi ja tütar<br />

Pia hooleks.<br />

Vanus: 40<br />

Varandus: ise kogutud<br />

Allikas: RUSAL<br />

Kodakondsus: Vene<br />

Elukoht: Moskva<br />

Valdkond: mitu<br />

Perekonnaseis: abielus, 2 last<br />

Haridus: Moskva Riiklik Ülikool,<br />

Plehhanovi majandusakadeemia<br />

Endine metalliärimees tuli eluga<br />

välja gangsterisõdadest Nõukogude<br />

Liidu lagunemise järgses alumiiniumitööstuses.<br />

Deripaska holding-firmale<br />

Basic Element kuulub nüüd maailma<br />

suurim alumiiniumifirma UC RUSAL,<br />

GAZi autotööstus, lennukitehas<br />

Aviacor ning kindlustusfirma rah. Deripaska on Rusali tegevust evust<br />

Ingosst-<br />

laiendanud Nigeeriasse ja Hiinasse, inasse,<br />

sõlminud lepingud söetootmiseks Kasahstanis<br />

ning investeerimiseks eks Ida-<br />

Venemaa tuumajaama. Üritab saada<br />

osalust Noriski Niklis, millele e võitleb<br />

vastu firma kaasomanik Vladimir Potanin.<br />

Venemaa rikkaim mees on abielus<br />

Boriss Jeltsini sugulasega.<br />

31<br />

MILJARDIT<br />

30<br />

MILJARDIT<br />

28<br />

MILJARDIT<br />

≤ VÄLISAJAKIRJANDUSE<br />

PÕHJAL TRIIN TAEL<br />

Scanpix | 3 x Reuters | 3 x AP/Scanpix | 3 x AFP Photo | Sipa

LeoExpress<br />

Hakkame<br />

valmistuma!<br />

Kõige soodsam kindlustus!<br />

www.iizi.net

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!