vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht

Jõulu ABC
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Kolmapäev, 17. detsember 2008
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Selveri jõulusaladus
Vaata hoolega – kui Selveri kärul on rataste asemel saanijalased all, siis on jõuluvana Selveris!

2
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Sisukord
‡
4 Jõulud maal
Kuidas meie rahvas muiste
on talipühi pidanud ja millesse
uskunud.
8 Kingisoov
Mida kinkida, eriti mehele,
vennale, pojale, onule.
14 Pidulaud
Ühise laua ümber saab armas
seltskond kokku, et jõulutoitu
nautida.
23 Kuusepuu
Õige pühadetunne algab kuuselõhnast.
Jõulupuid on erinevaid:
suuri ja väikesi, potis ja vaasis.
29 Jõulutaat
Vähesed teavad, et punase
mantliga taadi idee sai alguse
Ameerika karikaturistilt.
32 Õues
Õuevalgustid ja kaunistused.
Lindude toitmine.
35 Peorõivas
Aastavahetusepeole sobib
ikka veel lilla, ka must on alati
asjakohane.
38 Asjalik
Kui lume ja tuisuga sõidad
sugulastele külla, varu
autosse abivahendeid.
Toimetaja: Juune Holvandus | Reklaami projektijuht: Kersti Paldis » 614 4096 | Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre
Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress
Epp Margna
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Jõulu ABC
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Ootuste
ootuses
Jõuluaja teevad täiskasvanu
jaoks elevaks ja põnevaks eelkõige
just lapsed, aga ka meenutused
omaenese lapsepõlvest. Kuigi
kinke on alati meeldiv saada,
ootab laps oma jõulupakki eriliselt
– kõhus on ärevustunne, mis kunagi
hiljem ei kordu.
Vanemaks saades kaob see
kärsitu jõuluvana ootus, avastame
ühtäkki, et päikeseprillide taga on
naabrionu või muud sama triviaalset.
Õigupoolest peaks pettus meis
trotsi tekitama ja meeleolu alla viima,
kuid tänu helgele mälestusele,
mis alati kirgastub laste äärmiselt
sügavat ja lapsikut jõuluootust
nähes, anname sisimas andeks ja
läheme ennastunustavalt kaasa.
Nagu selgi jõuluajal!
Kestvaid lapsikuid ja häid
pühi!
≤ JUUNE HOLVANDUS
toimetaja

4
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Jõulud maal
‡
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Lumeehtes looduslik jõulukroon. Mati Hiis

5
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Muiste algas uus aasta
kohe pärast pööriaega
Kui üks aastaring lõppemas
ja teine algamas, tähistas
maarahvas oma tähtsaimaid
pühi jõule. Talvist pööripüha
nimetati mitmeti: jõulud, joulud,
talsipühiq, alvistepühiq
ja vorstipühad. Maarahva
jõulud algasid pööripäevaga
21. detsembril, 24. detsembril
oli vana-aastaõhtu ja
25. detsembril uusaasta.
Jõuluaegu oli päike pesas ja päevad püsisid
ühepikkused. Need olid pühad päevad. Kuigi
valgust oli kõige vähem, oli õhus õnne tõotavat
kergust ja elevust. Toimus midagi erakordset
– maa, loodus pööras end valguse,
soojuse, toidu ja elu poole.
Sellest, mida inimene tegi või tegemata
jättis, sõltus tema ja ta majapidamise hea
käekäik järgmisel aastal. Surnud omaste
hinged tulid koju ja neilgi oli elavate õnnele
suur mõju. See oli uue loomise aeg, ka jõuluajal
lauldi loomislaulu.
Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine
ning valmistati aasta rikkalikumad
piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud
tööd teha, tuli ettevalmistustega varakult
hakkama saada. Tehti jõulukroone ja -krässe,
samuti mitmeharulisi küünlaid. Küünlaid
tehti lambarasvast ja mesilasvahast. 21.
kuupäeval tõusti varavalges, et valmistada
jõuluvorste ja panna käima õlu.
Jõululaud oli kogu aeg kaetud
Õlut tehti igas peres ja seda pidi jätkuma pühade
lõpuni. Eluruumid koristati ülima hoolega
– seinad, laed ja õu. Põrandat ei tohtinud
pühkida enne kui jõul läbi, muidu pühiti
õnn majast välja.
Kui maja korras, oli paras aeg sisse
tuua jõuluõled. Sellest hetkest algas püha.
JÄTKUB PÖÖRDEL »

6
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
« ALGUS PÖÖRDEL
Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist
ning summutavad sammude müdinat, sest hinged
tahavad vaikust.
Perel, kes ei valmistanud jõuluroogasid,
polnud järgmisel aastal midagi head loota.
Muistne pidulaud võib praegusajal tunduda õige
kehv. Kindlasti pidi olema õlu, sealiha (poolik
seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised olid
ka pähklid, kapsas, keedetud oad, herned, naerid,
kala ja või.
Jõululeib kogus enesesse erilise kaitsva ja
tervistava jõu, mis kandus hiljem edasi sööjatele.
Jõululeiba ei puututud.
Tihtipeale viidi jõululeib uuel aastal viljasalve
ja jagati hiljem karjalaskepäeval loomadele
ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged,
vaid tangust ja sibulast. Verivorst on meie maal
uuem nähtus. Valge vorst on tõeline eesti rahvuslik
jõuluroog, sest kusagil mujal pole see üldiselt
levinud.
Ohutamine ja piiramine
Jõuludeks pidi koju tagasi tooma kõik laenatud
asjad, jõulude ajal ei laenatud midagi ka välja.
Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise
kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne,
tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti
pisut hõbedavalget, raputati soola või tehti kadakasuitsu.
Ohutised olid ka kõik jõuluks valmistatud
ehted: krässid, tähed ja ristid, mis kogusid pühade
ajal endasse kõik soovimatu. Seepärast pidi
need pärast pühi ära põletama.
Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisuksele,
väravale ja sõidukitele valge kriidi või söega rist.
Isegi kaevule, põllunurkadesse ja toidunõudele
tehti riste. Aitas seegi, kui hooneid piirati – nende
ümber tehti kõndides ring.
Jõuluajal pidi igaüks saama niipalju süüa,
kui tahtis. Jõuluöösi söödi 7, 9 või 12 korda, siis
oli inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema
tööd olid õnnistatud ja tal polnud leivapuudust.
Söögikord ei tähendanud kere arutut täisparkimist,
piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni
toidupala laua alla kukkus, ei tohtinud seda üles
võtta. Jõuluajal ei tohtinud laua ega voodi alla
valgust näidata ja sinna vaadata.
Töö oli jõudeajal keelatud
Koos perega tuli jõulumänge mängida ja mõistatada.
Saartel olid jõulud suurim lauluaeg. Jõuluajal
ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi
jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud,
nõnda et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti
vana-aastaõhtul soovitati ärkvel olla. Kui muidu
ei jaksanud, siis kas või vahetustega.
Jõulude ajal käisid esivanemate hinged kodus,
nende pärast hoiti uue aastani vaikust, toitu
laual, voodid tühjad ja tubades öösel valgust. Jälgiti,
et toidunõud poleks kinni
kaetud. Kusagil kaeti hingedele
eraldi laud, teisal pandi toit kirve
peale. Pärast pererahvast
käisid hinged saunas vihtlemas.
Need, kes võtavad jätkata
maarahva, selle maa põlisrahva,
järjepidevust ja kombeid, võivad
alustada sellest, et hoiavad
21.–24.detsembrini toad öösel
valged, aknad kaetud ja toidu
laual.
≤ EPP MARGNA
pidi
koju tagasi
’’Jõuludeks
tooma kõik
laenatud asjad,
pühade ajal
ei laenatud
midagi ka
kodunt välja.
Hansaplant
Jõulupüha algas siis, kui pärast
koristamist õled tuppa toodi.
Tänapäeval asendavad seda kena
kommet õlest ehted. Näiteks
põhust notsu.
Jõul on heade mõtete ja uue loomise aeg. Epp Margna maal «Loomislaulu valgel».
Epp Margna

8
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Kingisoov‡
Mida kinkida
mehele?
Meestekingid on päkapikkudele
alati suur probleem,
sest turundus pakub palju
enamat naissoole. Pealegi
on raske leida kingitust, mis
pälviks mehe heakskiidu.
≤
KADRI PENJAM
OHTULEHT@OHTULEHT.EE
Mõni kingiidee, millega üllatada meest jõulude
ajal, olenevalt tema huvidest-hobidest
ning vanusest.
FOTOAPARAAT või mõni kindel spetsiifiline
huvialasse puutuv ese
Kui tead, mis on sinu mehe, venna, isa, vanaisa
või sõbra huviala, siis kingi midagi, mis
sellega ühtiks. Rõõm on garanteeritud! Kui ise
valida ei oska, kingi tema huvialaga seotud poe
kinkekaart – las ostab ise!
Kolmapäev, ,1
17.
detsember 2008
08 JÕULU ABC
Corbis/Scanpix

9
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
VANAL AASTAL
SOODSAMAD HINNAD!
Molière
MISANTROOP
14. jaanuaril kell 19.00 Iisaku Rahvamajas
16. ja 17. veebruaril kell 18.00 KUMU auditooriumis
A.Kivirähk
www.vatteater.ee
+372 645 0959
INGEL, INGEL, VII MIND TAEVA
5., 23., 24. veebruaril kell 18.00 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
(UUS LAVASTUS!)
F.R.Kreutzwald
KALEVIPOEG
15. ja 16. jaanuaril kell 18.00 KUMU auditooriumis
(VIIMASED ETENDUSED!)
K. Hensel
KLAMMI SÕDA
23. ja 27. jaanuaril kell 18.00 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
(VIIMASED ETENDUSED!)
Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides ning Rahvusraamatukogu infoletis.
Tervislik jõulukingitus apteegist!
TEATMETEOS või JUTURAAMAT
Sobib eriti hästi juhul, kui mehele meeldib ristsõnu
lahendada või ta on mälumänguhuviline.
Teadmisi on alati vaja täiendada. Hea raamatuga
ei saa aga mitte kunagi puusse panna.
Tairo Lutter
Centrum multivitamiinid jõulupakendis.
Centrum nr.1 vitamiin maalimas!
Lemmikbändi KONTSERDIPILET VÕI CD
Sobib eriti nooremale mehele, kui tead tema
lemmikbändi. Ja pilet peaks kindlasti olema just
tema lemmikbändi kontserdile, mitte sinu, muidu
võib juhtuda, et mees väga rõõmus ei olegi.
Spordisaali KINKEKAART
Sport ja tervise hoidmine on tähtis igas vanuses
mehele.
JÄTKUB PÖÖRDEL »
Kauneid jõule!

10
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Villased sokid-käpikud
kuluvad alati ära.
SXC.HU
« ALGUS PÖÖRDEL
Soe KAMPSUN või SOKID-KÄPIKUD
Suurepärane kink – esmapilgul tavaline,
kuid eriti väärtuslik, kui omatehtud.
Talvel külmaga on oi kui hea selga, jalga
või kätte panna. Sobivad ka muud villased
esemed, nagu müts või sall.
HOMMIKUMANTEL
Üks mõnus hommikumantel kulub
alati marjaks ära. Kindlasti olgu
see õiges suuruses! Ja vältida
roosat värvi!
Lambavillast PADI JA
TEKK
Sobilik kink nii vanaisale
kui ka abikaasale. Tegelikult
igas vanuses
meesterahvale.
TÖÖRIISTAD
Kui mees armastab
nokitseda-ehitada-remontida,
on
just see talle kõige
sobivam kink.
NB! Kindlasti osta
kvaliteetseid tööriistu,
mitte kusagilt
postimüügikataloogist
säästuhinnaga, muidu
võib rõõm uuest tööriistast
üürikeseks jääda.
Korralik TULEMASIN
Kui mees suitsetab, on see
tema jaoks vägagi rõõmustav
kink. Kindlasti ära osta kõige odavamat,
hinda kvaliteeti. Lisaboonus
see, et soovi korral saad lasta tollele
veel midagi peale graveerida.
KAARDIHOIDJA, mis hoiab
pangakaarte jms
Kui erinevaid panga-, kliendi-
ja muid kaarte punnitab juba
hulgi rahakoti vahel, on õige aeg
selline kink teha. Mugav ning
stiilne võimalus hoida kaardid
kindlate
kaante vahel, kust need ebasobi-
bival
hetkel välja ei kuku ega ära
kao.
Telefoni või fotoaparaadi tarbeks
MÄLUKAART
Vajalik kink, sobib igas vanuses saaja-
le.
Ja kui ükski ese ei sobi, võib olla kõige toredam
kink see, kui saab koos REISILE minna.
Sest ühine aeg on töötavatele inimestele
kõigest kõige väärtuslikum!
Mees soovitab
mehele
5+
^ Frederick
Taylor,
«Berliini müür»,
tõlkinud Karin Kull,
Pegasus.
Eesti keeli pole Berliini müürist
ligilähedaseltki eltki nii põhjalikku teost ilmunud.
Teemakäsitlus emakäsitlus põhjalik, selge, mitmekülgne,
tasakaalustatud akaalustatud ja faktidel põhinev. Kuidas
Berliini müürini jõuti, mida see endaga kaasa
tõi ning mil moel see lõpuks maha lõhuti.
Paljud ajalookirjutajad on teinud oma teosed
need hetked läbielanute mälestuste järgi
üliemotsionaalseks. «Berliini müür« tundub nende
kõrval kiretu, kuid peidab sootuks rohkem pinget,
sest seletab üksipulgi lahti toonased telgitagused
ja võimumängud – kolmas maailmasõda
polnud kaugel. Tegu oleks justkui poliitikaõpikuga,
kust tänapäevasedki tegijad võiks mõndagi
ammutada. Samas on lehekülgedel piisavalt
inimlikku draamat – üle müüri põgenemised kas
õnnestusid või lõppesid surmaga. Viimaste aastate
üks paremaid ajalooraamatuid.
4+
^ Stephen King, «Udu»,
tõlkinud Silver Sära, Fantaasia.
Teine raamat sarjast «Sündmuste horisont», taas
klassikult (esimene oli Isaak Asimovilt) ja taas
hea. Kõige hämmastavam on tegelikult, kuidas
õuduslugude vestja King nõnda lihtsad ideed-süžeed
üles nopib. USA ühe piirkonna kohale koguneb
imelik paks udu, milles pesitsevad elukad,
kes pole kaugeltki sõbralikud inimeste vastu.
Seltskond peitub poodi ja algab psühholoogiline
triller. Kingi puhul on loo lõpp enam-vähem aima-
tav. Milline? Lugege rohkem Kingi, taipate isegi.
5
^ Rex Stout, «Lõplik järeldus»,
tõlkinud Taivo Varjo, Elmatar.
Mõnikord võiks Stouti raamatut ehk Ne-
ro Wolfe’i stoorit hinnata ka kõrgeima
hindega. Näiteks nüüd. Igatahes neil, kes
ekstsentrikust sentriku
mõrvadeuurija hingeeluga
kursis, s, on huvitav näha
Wolfe’i uues valguses –
hämmastavalt mastava ülbena.
Ta nimelt arvab, et ainu-
üksi
tema (õigemini
TEMA) kuulutus ajale-
hes võib mõrva ära hoi-
da, kuid see arvamus
osutub ekslikuks. Nii sa-
tub mugavustega harju-
nud
Wolfe probleemide
kütkesse kesse ja peab päe-
vaks
isegi kodust põgenema.
Aga lõpp hea,
kõik
hea.
2 x Mati Hiis | Tairo Lutter
≤ JAAN MARTINSON

11
Kolm ideed, mida isa võiks kinkida lapsele ja naisele
^ Ashe Ericksson, Corinne Mellor,
^ Alison Maloney, «Haldjad»,
«Lumetäpsud leiavad kirja», Varrak.
tõlkinud Mari-Kelve Liivsoo, Varrak.
Üks võimalus on lapsele teatada: no nii, kirjutame
jõuluvanale kirja! Teine võimalus on luge-
seda haldjaraamatut ja õhkas, miks tema ajal mi-
Plikad on ikka imelikud. Abikaasa vaatas
da-vaadata liikuvate piltidega Lumetäpsu raamatut
– kus haldjad toimetavad kadunud kirja õigele jad ja aknakesed, mis avanevad ja miskid majad ja
dagi säärast polnud. Kõksugu head ja kurjad hald-
aadressile ehk põhjanabale – ja jõuda järelduseni, sillerdust siin-seal. Ühesõnaga: naiste värk. Aga
et kirjutaks õige kah jõulutaadile, mida kingikotti asjalikku on kah – haldjate (no milline tirts ei tahaks
haldjas olla) käitumisreeglid, mis on äärmi-
tus ja nõnda saavad kingid-
gd selt inimlikud, ja muud õpetlikku. Äkki võtavad pli-
ki õiged.
kad õpetussõnadest kin-
nigi. Igatahes
äge võlumaailm
ailm on neile garanteeritud.
≤ JAAN
vaja. Kiri tuleb igatahes kirjutada, see va vahva üri-
MARTINSON
4+ 5 5
^ «Kuldne šokolaadiraamat», tõlkinud
Mari Vihuri, Varrak, 704 lk.
Mahukas šokolaadiraamat ei saa juba oma
pilkupüüdva välimuse tõttu magusasõpra ükskõikseks
jätta – pirakat šokolaaditahvlit meenutav suurteos
on paks nagu tellis, lehed kuldselt küütlevad!
Šokolaadiraamatu lehekülgedel on enam kui 300
isuäratavat retsepti: nii põnevaid küpsiseid-kooke
kui ka kreeme ja jooke. Kõige üllatavam osa raama-
tust on pühendatud aga soolastele
roogadele.
Näpunäiteid on hatoitude, pasta-
liroogade
ja kast-
metee valmistami-
seks.
Šokolaadiga!
Tõeline jõulukink!
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
≤ REGINA
HANSEN
3 x Marianne Loorents

12
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Nipikas
pakkimine
Kingituse pakkimine on omaette
kunst. Eripärane pakkimine
võib kingisaajale rõõmu
pakkuda vaat et sama palju
kui kink ise. Kingi välimust
saab pakkides alati muuta
huvitavamaks ja mis peaasi –
salapärasemaks.
≤
KADRI PENJAM
Kingitust võib saata ka
postiga või kulleriga.
OHTULEHT@OHTULEHT.EE
«Kinkide pakkimine on nii laiahaardeline ja
võimalused ulatuvad tegelikult äärmusest äärmusesse,»
kinnitab Marje Tammai, kes iga
päev kümneid kinke pakib. Kõik oleneb inimesest
ja tema soovist. On võimalik pakkida väga
eksklusiivselt ja ka täiesti maalähedaselt.
Omanäolise kingituse saab kindlasti juhul,
kui kinkekott lausa ise kas heegeldada või
õmmelda. Sellist kinkekotti võib veel kaunistada
näiteks kuivatatud lillede ja taimedega.
«Kui otsida pakkematerjale, siis tasub teinekord
ka kangapoes ringi vaadata. Läbipaistev
mustriline kangas sätituna ühevärvilisele paberile
annab kindlasti soovitud tulemuse ja pakk
on täiesti kordumatu,» kinnitab Marje.
Muuda kingi kuju
Tihti on nii, et kingisaaja
teab kingitust, aga kui
siis paki kuju muuta, on
ka tema üllatus garanteeritud.
Näiteks täiesti
tavaline karp, mille
saab teha mullikilega
Corbis/Scanpix | Aldo Luud
pehmeks ja ümaraks ning alles siis ära pakkida.
Kingisaaja emotsioonid on sellise paki avamisel
väga vaheldusrikkad.
Väikeste asjade pakkimisel soovitab
Marje Tammai kasutada lainepappi, mis annab
põnevaid võimalusi. Sellist kinki teha ja
saada on ülimalt tore.
Eksootilised pakkematerjalid
Kes aga soovib midagi erilist valmis meisterdada
ning raha kulutada ei pelga, saab haarata kallimate
kaunistuselementide järele. Kindlasti on
väga eksootilised käsitsivalmistatud looduslikud
paberid või kookostooted ja nendesse pakkides
tuleb kingitus väga põneva väimusega.
Näiteks siidpaberisse või riidesse pakkides
saab seda kaunistada kivide, pärlite ja sulgedega
– tulemuseks võib olla vägagi suurejooneline
pakk.
Tänapäeval on paljud inimesed arvamusel,
et kaunilt pakitud kingitus teeb topeltrõõmu
nii kinkijale kui ka saajale. Loomulikult ei
tohiks emotsioonide arvelt koonerdada, soovitab
Marje fantaasia kõigil tööle panna.
Milleks kuhjata
tarbetuid kinke
Suurtes suguvõsades ja sõpruskondades on
paljud üle läinud hoopiski paremale – loosipakisüsteemile.
Selle asemel et kõik kõigile hulga pisikinke
teeks, millest enamik on vaevaga kokku otsitud ja
mis kuhjavad lihtsalt saaja riiuleid, võiks teha nii:
kirjutada igaühe nimi paberitükile. Paber voltida
kokku ja panna ühe karbi või nt ilusa kausi sisse.
Nüüd tõmbab iga pereliige sealt ühe loosi. Paberile
on kirjutatud nimi, kellele just tema kingi teeb.
Selle, kas kink on anonüümne või mitte, võib samuti
kokku leppida. Suure pere ringis sobib ju teada,
kes on just sinule kingi ostnud või meisterdanud.
Seevastu klassis, töökollektiivis või sõpruskonnas
passib isegi paremini anonüümne kinkimine – võib ju
olla, et loosiga sattus keegi, kes pole lemmik. Aga
kindlasti tuleks kokku leppida kingituse piirsummas.
Sest kui kinke avades on näha, et suurusjärgud on
väga erinevad, võib see osa kinkijaid-kingisaajaid
solvata. Mõistlik piir on näiteks 100 krooni, sest ega
kink peagi olema midagi väga kallist. Ainult poole
summast lisades saab osta juba päris väärt asja.
≤ JUUNE HOLVANDUS

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Selle talve eripruul
14
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Jõululaud‡
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Pühade ajal leitakse jälle aega sõprade või sugulastega pikemalt üm
Ühise laua
Eripruulina valmiv Wiru Talveõlu on
keskmise kangusega mahedamat tüüpi tume õlu.
Hea janukustutaja, mis väärib proovimist.
Mingit mõtet poleks katta tohutut,
külluslikku ja kirevat jõululauda,
kui tead ette, et istud selle taga
üksi ja vahid telekast nalju eesti
moodi. Või, hea küll, mõnd väärtfilmi,
nagu näiteks «Jõulud Vigalas».

15
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
ber ühise laua istuda. Süüa, juua, vestelda, nalja visata – teha tasa kõik see, millest kiiretel aegadel kaua puudust tuntud.
Marianne Loorents | pildistatud Olde Hansas
ümber mõnuledes
Isegi kui tead, et vanarahva uskumuste kohaselt
peab jõulupühade ajal laud rikkalikult kaetud
olema, kaob asja võlu ja mõte, kui laua ümber ei
istu rõõmus seltskond.
Iseasi, et tänapäeval eelistatakse rohkem
sõpru ja kolleege, kui lähisugulasi. Rõõmsas ootuses
koos ettevalmistusi tehes, isegi lauda kattes,
luuakse helge meelolu, mida naudib iga osaline.
Õnnelikud perekonnad, nii äravahetamiseni
sarnased, nagu märkas Lev Tolstoi, naudivad
just pikkade pühade algust jõululaua taga. Mitu
päeva saab olla koos lähedastega, rääkida sellest,
mis ühendab ja kõigest, mille jaoks vahepealses
sahmerdamises aega jätkunud ei ole.
Jõulud on valguse, armastuse, leppimise,
vanaga rahu tegemise ja uue alguse püha. Kõik,
mida jõuluõhtul peolauas räägid, sööd või jood,
on märgilise tähendusega.
Sellepärast on oluline koostada jõulumenüü
läbimõeldult – et see oleks traditsiooniline
ja laual leiduks igaühe maitsele midagi, samuti
peaks toit kannatama üleöö laual seista, ilma et
riknema läheks ja hommikul silma riivaks.
Kuigi tuli peab jõuluööl põlema, ärgem
unustagem enne uinumist küünlaid kustutada!
≤ JUUNE HOLVANDUS

16
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Jõulukooki saab süüa kaua
Kodus jõulukooki teha tähendab ise endale
pühi luua. On kodusid, kes ostavad pühi, on
kodusid, kes teevad pühad ise oma mõtte ja
vahenditega.
Vorstitegu jääb ära, sest raske on leida
soolt. Leiba või kooki saab küpsetada peaaegu
igas kodus. Jõululeiva sees on
pähkleid ja puuvilju,
kõige maitsvam ja jõulupärasem kook saab siis,
kui koogitainale lisada pähkleid, rosinaid, ploome
jt kuivatatud hõrgutisi. Lisatud rumm haihtub
küpsetades, aga selle maitse, lõhn ja meeleolu
jäävad alles.
Omaküpsetatud kooki lahti lõigata ja pakkuda
on hoopis teisem tunne, kui poe oma, kus
igasugu võõraid aineid sees. Võib-olla pole neis
midagi halba, aga omatehtud koogil on ikkagi
kindlam maitse lihtsalt sellepärast, et oled selle
teinud täpselt nii magusa, nagu maitseb
või nagu sõbrad on tellinud. Valmistad,
lased seista, kujutled, ja alles
siis lased hea maitsta.
Jõulukoogil on veel
see meeldiv omadus, et
kui heast-paremast
kõht täis ja midagi
juurde ei mahu,
siis kook seisab
kaua ja maitseb
ikkagi
hea.
≤ JUUNE
HOLVANDUS
Rummi ja
puuviljadega
jõulukook
VAJALIKUD AINED
^ 125 g võid, 3 muna, 200 g suhkrut, 2 sl pruuni
siirupit, 50 g sukaadi, 1 tl küpsetuspulbrit,
0,5 tl soola, riivsaia.
^ 150 g suuri rosinaid, 100 g kuivatatud musti
ploome, 100 g kuivatatud aprikoose, 200 g
mandleid, võib asendada ka pähklitega.
^ 4 cl musta kanget rummi, nt Strohi,
4 cl brändit.
VALMISTAMINE:
Vahusta või suhkruga, lisa siirup. Jätkuvalt
vahustades lisa ükshaaval munad. Nüüd sool.
Sega küpsetuspulber jahu hulka. Lisa küpsetuspulbriga
segatud jahu tasahaaval vahustatud
võile ja munadele.
Kuivatatud puuvili pese ja tükelda pisikesteks
tükikesteks. Lisa tükikesed juba segatud tainasse.
Viimaks sega hulka kõik ülejäänud ained.
Vorm vali oma soovi järgi. Määri seest võiga
ja puista riivsaiaga üle. Vala tainas vormi, küpseta
mõõdukal kuumusel tund kuni poolteist u
120kraadises ahjus. Küpsetamise käigus lendub
alkohol, kuid rummi ja brändi maitseomadused
jäävad. Veelgi mõnusama läbiimbunud maitse
saamiseks keera kook fooliumisse ja hoia jahedas
vähemalt üks ööpäev enne lauale kandmist.
≤ MARTA MAURER
Jõulukoogist paistvad kuivatatud
puuvilja tükid panevad
juba ette suu vett jooksma.
Tiina Kõrtsini

REKLAAMTEKST
Šveitsi ökoloogiliselt puhtad bioaktiivsed loodustooted -
tervise säilitamiseks ja taastamiseks.
Äärmiselt „intelligentne“ retseptuur ja kaasaegseim
Šveitsi tehnoloogia.
PÕLDMURAKA SIIRUP PUNASE
PÄEVAKÜBARAGA – Echinacina
Koostis: põldmurakamahl, pressitud päevakübaramahl,
päevakübaraekstrakt, sidrunimahl, vitamiin C, fruktoos ja
sorbitool. Ei sisalda säilitusaineid.
tugevdab organismi kaitsevõimet (viirusevastane
toimeaine – takistab viirusel tungimast rakku),
samuti omab herpes-viiruse vastast toimet
toetab külmetushaiguste ravi (infektsioonid), eriti
kõha, bronhhiit,
aitab võidelda haigusega ning tugevdab organismi,
näiteks antibiootikumide kuuri ajal või muude
ravimite manustamise ajal, alkoholismi või suurte
füüsiliste koormuste või stressi puhul
aitab kiirendada antikehade tekkimist
(võitluses viirustega)
aitab aktiveerida makrofaage (näiteks hävitavad
patogeenilised rakud)
võitleb erinevate nahahaiguste vastu
(ekseem ja psoriaas)
eriti sobilik külmetushaiguste või gripi
tervisehäirete ilmnemisel ja haiguse ajal,
taastumisperioodil eriti sobilik (sisaldab suurel
hulgal C vitamiini)
Käesolev uus retsept on väga sobilik diabeetikutele
MÄGIKADAKASIIRUP – Mountain Juniper Extract
Sisaldab mägikadaka ekstrakti, viinamarjasuhkrut.
Ei sisalda säilitusaineid.
Kadakasiirup toimib külmetushaiguste puhul tõhusalt
nii profülaktilise kui ka ravivahendina, sest aitab
tugevdada immuunsüsteemi.
See on tõhus liigesereuma, külmetushaiguste (alandab
palavikku), kopsuhaiguste ning kuse- ja suguelundite
põletikuliste protsesside korral. Stimuleerib soolestiku
peristaltikat ja bronhinäärmete sekretsiooni, mis
soodustab röga vedeldumist ja eritumist. Tugevdab
veresoonte seinu, vähendab vere kolesteroolisisaldust.
Regulaarne manustamine avaldab soodsat mõju
ajutegevusele, tugevdab närvisüsteemi ja taastab jõudu.
ARTIŠOKI JOOK – Artichoke Bitter Beverage
Koosneb artišoki- piparmündi- ja apteegitilliekstraktidest.
Ei sisalda säilitusaineid.
Toime:
väljutab organismist liigse vedeliku ja soolad
taastab seedetrakti motoorse ja tühjendusfunktsiooni
alandab vere kolesteroolitaset
soodustab seedimist, normaliseerib soolestiku tegevust
juhib toksiine maksast välja
(kasutatakse ka toidumürgistuste korral)
stimuleerib sapi moodustumist ja eritumist
KUUSEVÕRSESIIRUP MEEGA – Pine Syrup
Rögalahtistava, diureetilise, põletikuvastase,
valuvaigistava ja desinfitseeriva toimega. Hea vahend
häälepaelte põletike puhul, aitab verd puhastada, kasulik
reuma puhul.
Koosneb kuusevõrse ekstraktist (Picea abies),
pärnaõite ekstraktist, meest, apteegitilliekstraktist
ja sidrunimahla kontsentraadist ja
laimiõite mahlast. Ei sisalda säilitusaineid.
Õigesti valitud biolisandid aitavad oluliselt leevendada
paljusid kroonilisi seedetrakti, luu- ja lihaskonna,
närvisüsteemi, südame-veresoonkonna ning ainevahetushaigusi,
kroonilise väsimuse sündroomi ja muid
patoloogilisi seisundeid.
Sageli annab eriti hea tulemuse ka ravimite ja
biolisandite üheaegne kasutamine. Seejuures peab
meeles pidama, et biolisand ei ole ravim, vaid aine,
mida me kasutame, et olla jätkuvalt terve või oma tervise
parandamiseks ühe või teise patoloogia korral.
Nahrin toodete ametlik maaletooja Swiss Nahrin Eesti OÜ, Pärnu mnt 28-1, 10141 Tallinn. Tel: 6 27 28 10, info@nahrin.ee, www.nahrin.ee

Seedehäired?
18
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Pidulaud ‡
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Seedida
aitab
Seedeensüümide ebapiisav moodustumine ja vabanemine võib tekitada
seedehäireid. Mezym forte 10 000 (pankreatiin) sisaldab seedeensüüme.
Sõltuvalt toidust ja seedehäirete raskusest manustatakse söögi ajal 2–4 tabletti.
Mezym forte (pankreatiin) on käsimüügiravim. Kasutatakse kõhunäärme
seedeensüümide ebapiisavast moodustumisest ning vabanemisest tingitud
seedehäirete raviks. Mezym fortet (pankreatiin) võib kasutada ka raseduse ja
imetamise ajal.
Näidustus: pankrease eksokriinsest alatalitlusest tingitud seedehäired.
Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt
27/29, 10612 Tallinn
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege
tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral
või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Mida
magusa
juurde
juua
Pärast maitsvaid jõuluroogi
on järg magustoidu
käes, olgu see tarretis,
šokolaadikreem või hõrk
jõulukook. Sageli süüakse
magustoidu asemel hoopis
jõulusaia, uhket jõulutorti,
piparkooke või muud seesugust
– ja kohvi juuakse
kõrvale. Milline alkoholjook
magusa juurde
sobib?
≤
TIINA VAHTRA
OHTULEHT@OHTULEHT.EE
Aastavahetusel on aega lähedasi sõpru
Traditsiooniliselt pakutakse kohvi kõrvale
konjakit, brändit või likööri ning
nende valik on poodides suur, alates
Eesti hitist Vana Tallinnast ja lõpetades
peente Prantsuse konjakitega. Vahepeale
jäävad nii Eestis kui ka välismaal valmistatud
liköörid, millest nii mõnelgi on
suurepärane naturaalne puuvilja- või
marjamaitse, kookosemaitseline Pina
Colada, šokolaadi-, kohvi- ja viskiliköörid
jne.
Likööriga saab segada ka meeldiva
magusa kokteili, mis magustoidu aset
täidab.
Kohvi-koogi kõrvale
Jõululauale sobib suurepäraselt alkoholiga
maitsestatud kohv. Kohvisse võib
segada brändit või viskit (näiteks viskiga
Iiri kohv, konjaki või grappaga korrigeeritud
caffè corretto jm). Võiks proovi-

19
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
külla kutsuda. Kui kõht hõrgutisi täis, on eriti hea klaasi veini juures soovida uueks alguseks kõiki innustavaid soove.
Marianne Loorents | pildistatud Olde Hansas
da ka egg-noggi, see on ingliskeelsetes maades
populaarne ja rammus magustoit.
Ent ületamatu jõulutunde looja on muidugi
glögi ehk hõõgvein. Retsepte saab igast
kokaraamatust, eri sorti hõõgveine enne
jõule kauplustest. Glögi aroom teeb kodu
korrapealt jõululikuks.
Dessert ja vein
Brändi ja liköör pole kindlasti magustoidu
kaaslased, küll aga mõni hea dessertvein.
Dessertveinides on suurem alkoholi- ja
suhkrusisaldus kui kuivades veinides. Nagu
nimigi ütleb, on need mõeldud desserdi
ehk magustoidu juurde.
Veini- ja toidueksperdid aga vaidlevad,
kas tuleks võtta neid magustoidu kõrvale
või pigem omaette magustoiduna –
mõne arvates sobib magus vein vaid omaette
joomiseks, teiste arvates tugevdavad
sobivad magustoidu- ja veinimaitsed üksteist.
Veini ja magustoidu koos maitsmisel
on kindel reegel: vein olgu pisut magusam
kui toit, muidu on veini happesus liiga teravalt
tunda.
Kuidas saadakse magusat veini?
Peamiselt kahel viisil: seda kas kangestatakse
(lisatakse käärimise ajal veinisse pisut
brändit) või lastakse viinamarjadel viinapuu
küljes tunduvalt kauem olla kui
kuiva veini viinamarjadel.
Kangestatud veinide (kuni 20 kraadi)
hulka kuuluvad Hispaania šerri ehk
heeres (jeres), Portugali portvein ja madeira
(Portugalist Madeirast pärit). Sageli laagerdatakse
neid puitvaatides mitu aastat ning
nad omandavad aja jooksul puuvilja, karamelli
ja röstpähkli maitse. Kangestatud
veinid on kangemad kui muud veinid
(13–20%) ja muidugi ka magusamad. Nad
sobivad hästi pudingi, tainatoodete ja juustu
juurde. JÄTKUB PÖÖRDEL »

20
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Olde Hansa
Punast või vürtsitatud veini käsitsi valmistatud
vanavärki klaasist juues tõuseb esile tugev
maitse. Šampanjale ja valgele kvaliteetveinile
sobib paremini õrn, väiksem ja läbipaistev
pika jalaga klaas.
« ALGUS PÖÖRDEL
Teised magusad veinid saavad magususe
viinamarjadest endist. Nagu öeldud, lastakse
neil viinapuul üliküpseks muutuda.
Selle käigus eraldub niiskust ja mahl läheb
magusamaks.
Nende hulgas on late harvest ehk hiliskorje-veinid,
mida valmistatakse valgetest,
näiteks Sauvignon Blanci viinamarjadest.
Need sobivad hästi väga paljude magustoitudega,
alates marjadessertidest kuni koguni
šokolaadi-magusroogadeni.
Ice wine ehk jäävein on väga hilise korje
vein, mis saadakse viinapuul juba külmunud
viinamarjadest. Need korjatakse varahommikul.
Jääveinid on hinnalt kallid. Tavaliselt
valmistatakse jääveini Rieslingist, Sauvignon
Blancist, Semillonist. Jäävein sobib hästi näiteks
vanillikreemiga.
Kui märjale ajale järgneb kuiv, võivad
viinamarjad viinapuule jäädes saada väärishallituse
(botrytis cinerea), mis viinamarja õilistab
ja veini paremaks muudab, nii et see
omandab pirni-, apelsini- ja litšimaitseid ning
jasmiini- ja meearoome. Selliste veinide hul-
Mõnusad
kooslused:
^ Kohupiimakook: Late Harvest Sauvignon
Blanc
^ Šokolaadikook: kangestatud veinid (portvein,
heeres, madeira)
^ Vanillikreem: jäävein
^ Värsked marjad: late harvest
^ Kooresed rammusad magustoidud: madeira
^ Sufleed ja šerbetid: late harvest
^ Puuviljatordid: jäävein ja late harvest
^ Vürtsikad koogid: Saksa Gevürztraminer

gas on Ungari Tokaji Aszú, Saksa Trockenbeerenauslese
ja Prantsuse Sauternes. Kõige
paremini sobivad need näiteks puuviljatortide,
kreembrülee jms juurde.
Dessertveinid säilivad
avatuna kauem
Kauem kui kuivad veinid – mõni päev.
Lauale sobib neid anda toatemperatuurist
pisut jahedamalt.
Šampanja on mõne gurmaani meelest
ainus vein, mis kindlasti magustoidu
juurde sobib. Teate ju küll – maasikad
vahukoorega ja pokaal šampanjat!
Jõululaua magustoidud d sobivad
šampanja või mõne
muu
vahuveiniga kindlasti sama
hästi.
Ei maksa ka kodumaist
toodangut ära põlata. Puuvil-uvilja-
või marjaveini veinigurud
muidugi kõneväärseks ei pea,
sest ehtsat veini saab tegelikult
vaid viinamarjadest. arjadest.
Ka on näiteks Põltsamaa
Kuldne jms veinid saanud
asjatundjatelt t kõrge
hinnangu. Miks mitte
kodumaise joogiga ga jõululauale
Eesti eksootikat otikat
lisada!
Põltsamaa glögi sobib
b
valmistada lihtsalt kuumutades
või teravama
a a
maitse soovijail ka nelki,
vürtsi ja muskaati lisades.
Musta pipart võib
ka panna, kuid ettevaatlikult.
Tiina Kõrtsini
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Kala annab
kõhule hõlpu
Pärast suuri sööminguid on hea leevendada
keskpaika mõne kergema einega. Hästi
sobib selleks kala. Meile tuntud roosakashalli
kalaroa – heeringa teki all – võib
valmis teha juba paar päeva varem, et pühi
pidades mitte liiga kauaks kööki takerduda.
Kui juba ise valmistada, siis on kõige parem
osta puhastamata ja töötlemata soolaheeringas.
Heeringa nahk tuleb seljast kergesti –
sool on juba poole tööst ära teinud. Kui sisi-
kond on välja võetud, lase heeringas korraks
veel alt läbi, siis ei jää mingit lisamaitset.
Vali välja vaagen, millega sobiks juurviljateki
all heeringat ka lauale viia.
Lõika heeringafilee kuubikuteks ja puista
vaagnale. Siis
lõika valmis sibularattad, tee
need üksikuteks rõngasteks ja tõsta heeringa
peale. Järgmiseks riivi keedupeet, parem on se-
da teha jämeda riiviga. Nüüd vala see kõik ma-
rinaadiga üle.
Järgmiseks tekikihiks riivi porgand ja vii-
maseks kartul. Kui soovid paksemat ja mitme-
kesisema maitsega tekki, võid kihtide vahele
riivida ka õuna ja hapukurki.
Juurviljad kata ühtlaselt majoneesi-hapu-
kooreseguga ja enne lauale kandmist lase seista
jahedas järgmise päevani. Kõige maitsvam on
roog jahedast
võetuna, kuid süüa kõlbab ka
siis, kui on jõuluööl laual seisnud.
‡‡‡
Söömisest kurnatud kõhule mõjub üli-
hästi kalapuljong. Seda võib teha nii punasest
kalast kui ka turul saadaolevatest Eesti kala-
dest. Pea, sabaosa, nahk ja rasvased kõhuääred
HEERINGAS TEKI ALL
^ Vaja läheb: 1 heeringat, 1 mugulsibulat, 1
väikest keedupeeti, 1 keedetud porgandit, 3
keedetud kartulit, 100 g majoneesi, 100 g hapukoort.
Soovi korral õuna ja/või hapukurki.
^ Marinaadiks: 2 sl 5% äädikat, 1 tl suhkrut,
1 sl külmpressitud õli. Sega kokku.
KALASUPP
^ Vaja läheb: 1 kala. Keeta pea, sabaosa,
nahk ja rasvased kõhuääred. 1 liitri vee kohta
dessertlusikatäis soola, 2–3 tera pipart,
1 sibul, 1 väiksem porgand ja loorberileht.
pane keema. Puljong valmib veerand tunniga.
Peale puista maitserohelist.
Ülejäänud kalafileed võid näiteks kergelt
õlis praadida või ahju panna. Soolaga ei maksa
liialdada, muidu kaob kala õrn maitse. Kõrvale
leidub kindlasti midagi jõululaualt. Joogiks sobib
klaas kerget valget veini või veel paremini –
sidruniga taimetee.
≤ MARTA MAURER
Mihkel Maripuu (Postimees)
21
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Kuusepuu‡
23
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Õige jõulutunne
algab
jõulupuust
Aastalõpul igatsed tabada
hetke, milles tajuda taas
jõulutunde hella puudutust.
Nagu kõik hingevara,
on ka jõulutunne võrsunud
igaühe isiklikust köitvast
elamusest ja tavaliselt ulatuvad
selle tekkerajad lapsepõlve.
Jõulutunne võib olla tulnud madaltaevast
alla langeva lumega, meelepuudutusega
helide maailmast, kohtumisest köitva
inimhingega või millestki muust, kuid
alati on see midagi isiklikku ja kaunist.
Väga sageli seostub see tunne mälestusega
lõhnavast jõulupuust küünlasäras
kümblevas toanurgas – pimedusmasendusele
vastu seisev valgusihk on
võimsalt meeli liigutav, see liidab inimesi.
Eesti looduses kasvab kaks kõigile
tuntud igihaljast okaspuuliiki: harilik
kuusk ja harilik mänd. Valik langes jõulukuuse
kasuks siis, kui jõulupuukomme
meile tuli, sest kuusepuu sarnanes äravahetamiseni
Saksamaal tavaks olnud jõulunuluga
– Tannenbaum’iga. Mõelda vaid, kui
meil kuuski ei kasvakski, laulaksid meie
lapsed: «Oh männipuu, oh männipuu...»
Et jõulukuusk ei muutuks
harulduseks
On ilus mäletada aegu, kui jõulupuu valimiseks
sai ette võtta matka kodulähedasse
metsa. See jõuluretk kujunes alati arvatavast
pikemaks, sest peale kuuskede oli
veel palju muud meeliköitvat.
JÄTKUB PÖÖRDEL »
Väikeses korteris võib kuusepuud asendada
ka maitsekas enda valmistatud või
lillepoest ostetud kompositsioon. Kestab
kaua ega aja okkaid maha. Hansaplant

24
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Tervist jõululauale!
Peedi - kohupiima magustoit
1,75 dl Kadarbiku peedimahla
3 tl želatiini
400 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
1,5 sl kakaopulbrit
kaunistuseks tumedat šokolaadi (nt Bitter)
Paisuta 0,5 dl mahlas želatiin. Sulata ja jahuta. Sega
toasoe kohupiim ülejäänud peedimahla ja kakaopulbriga,
nirista pidevalt segades sisse sulanud
želatiin. Kalla kaussidesse ja pane külmkappi.
Tardunud magustoidule
puista peale riivitud
šokolaadi.
Retsept: Elina Sildre
Vaata ka teisi retsepte www.mahlad.ee
’’Mõelda
vaid, kui
meil kuuski ei
kasvakski, siis
laulaksid meie
lapsed: «Oh
männipuu, oh
männipuu...»
Kuigi Gouda juustutüüp pärineb Hollan dist, on Valio Gouda
Red ja Gouda Black läbinisti Eesti tooted. Neid valmis tavad
Võru juustumeistrid, kes kasutavad sel leks hoolikalt valitud
kohalikku toorainet.
Sügavkollase värvuse ja suu re pä ras te maitseomadustega
Valio Gouda Red ja Gouda Black on juustud, mille üks tähtis
komponent on aeg. Enne poe lettidele jõudmist küpsevad mõlemad
juustud pikalt – Gouda Red kolm kuud ja Gouda Black
lausa kaheksa kuud. Selle aja jooksul omandab juust nau ditava
aroomi ja areneb välja tema küps maitse.
Valio Gouda – juustukunsti meistri teos.
« ALGUS LK 23
Neil, kellel oma metsamaad, on selliste
retkede võimalus säilinud siiani. Siiski on
siginenud loodusest toodud jõulupuu puhul
juba ka mureliku alatooniga noote – meie
kuuse käsi ei käi enam hästi.
Kui loodusliku kuuse raiumist jõulupuudeks
ei piirata, ähvardab teda Eestimaal
kaduvasse vähemusse jäämise oht! Selle mure
leevendamiseks juba on ette võetud tänuväärseid
samme: jõulukuuski on hakatud kasvatama
jõulukuuseistandustes.
Jõulupuu otsimisel jääb küll romantiline
pool kasinaks, kuid selle hinnaga võimaldavad
istanduskuused säilitada meie looduse
uhkuse ja omapära.
Kõige elamuslikum
on ise metsast kuuske
tuua.

25
Mati Hiis
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Aianduskeskustes on valida mitut liiki ja
eri suurustes jõulukuuskede ja -nulgude vahel.
Tavapäraste jalalt maha saetud jõulupuude kõrval
pakutakse ka potti istutatud poole juurestikuga
või potis kasvatatud kääbusjõulupuid.
Erinevad kuusesordid,
mõni potis, mõni veevaasis
Kui pead lugu traditsioonilisest jõulupuust, siis
vali tiheda oksastikuga ja rühika ladvaga jalalt
saetud harilik kuusk. Tugev püstakas võra võimaldab
paremini kuuske ehtida ja kompaktne
puu võtab toas vähe ruumi. Kui aga oled aldis
tuulutama kinnisideid, proovi kindlasti midagi
uut!
Kõige pehmem üleminek tavaliselt jõulukuuselt
uudsemale jõulupuule oleks tuppa tuua
Serbia kuusk. Okkad on hariliku kuuse okastest
palju laiemad ja altpoolt silmatorkavalt hõbedased.
Noore Serbia kuuse võra on alati kitsas-püstjas.
Väga laiade ja pikkade, kuid roheliste
okastega uus jõulupuu on Kaukaasia nulg. Selle
kauni jõulunulu võra on küllaltki lai ja võtab
toas palju ruumi. Glamuursetesse ruumidesse ja
enamat sära armastavatele inimestele on sobilikud
alt sinakate okastega Fraseri nulg ja mõlemalt
poolt sinihallide okastega hõbenulg.
Kui nende kahe nululiigi okkad ei ole eriti
pikad, siis absoluutne maailmarekordi omanik
okaste pikkuselt on hallnulg. Nagu tema nimigi
ütleb, on hallnulu ülipikad okkad mõlemalt
poolt hallid.
Kõiki jalalt saetud jõulupuid on soovitata
üles seada veeanumaga kuusejalgadele, et nende
värskus ja sära kestaks jõuluaja lõpuni! Nulgude
eelis kuuskede ees on see, et ka kuivana seistes ei
pudene nende okkad kergesti maha, kuigi muutuvad
tuhmiks ja elutuks.
Potipuid saab hiljem
edukalt aeda istutada
Potti istutatud pooliku juurestikuga jõulupuude
mõte on selles, et nendega jõulude ajal
kaunistada õueala või jahedaid siseruume. Hiljem
võiks nad istutada aeda. JÄTKUB PÖÖRDEL »

26
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Hansaplant
Tosina cm kõrgune ebaküpress «Top Point», mille
pott juteriidesse mähitud ja dekoratiivse õlest paelaga
pakitud. Kes suurt puud tuppa ei taha, leiab
rohelist silmarõõmu nii.
« ALGUS LK 23
Kui soovitakse potti istutatud jõulupuid tõesti
hiljem aeda istutada, tuleb neid ületalve hoida jahedas.
Sageli aga on veel jaanuariski maa sula ja
sellisel juhul tuleks ajutine potijõulupuu aeda istutada
kohe pärast jõule.
Kui potti istutatud jõulupuudega soovitakse
kaunistada sooje siseruume, siis hiljem nende
aeda istutamisel ei maksaks edukale kasvama
minemisele loota – vahepealne soojas viibimine
on pungade puhkerežiimi paigast nihutanud,
need on muutunud külmaõrnaks.
Jõulupuu
hooldusnipid:
SAETUD JÕULUPUUD:
^ Saetud jõulupuudest kestavad toas kõige
kauem nulud.
^ Nuluokkad kuivavad okste külge ja seetõttu
on toas vähem prahti. Kuuskede eeliseks on
kuuselõhn.
^ Enne jõulupuu ülespanekut sae tüvi paar cm
lühemaks.
^ Hoolitse selle eest, et jõulupuu koor vähemalt
ühest kohast vette ulatuks!
^ Kasta jõulupuid leige veega ja jälgi, et puu ei
jääks kuivale. Esimesel nädalal on veejanu kõige
suurem!
^ Pärast jõuluaega ära jäta jõulupuud hüljatuna
kuhugi vedelema, vaid põleta ta pidulikult ja
tänutundes ära!
POTIS JÕULUPUUD:
^ Potis jõulupuud kestavad toas oluliselt
kauem, kui saetud jõulupuud.
^ Potis kasvanud talvekindlate dekoreeritud
jõulupuudega (kuusk, nulg) võib kaunistada näiteks
õue ja hiljem saab need aeda istutada.
^ Kui soovid potipuud hiljem aeda istutada, hoia
puud toas maksimaalselt kolm päeva. Pikem
toas hoidmine ei mõju puule hästi.
^ Soojalembeseid ebaküpressi sorte, näiteks
minijõulupuud «Top Point« võib aasta läbi toas
kasvatada.
≤ HANSAPLANT.EE
Potis kasvatatud jõulupuud erinevad
potti istutatud jõulupuudest selle poolest, et nad
on täieliku juurekavaga, nagu normaalne potitaim
olema peab. Potijõulupuid on samuti mitut
liiki ja erinevaks otstarbeks. Külmakindlad potijõulupuud
sobivad kaunistama külmi hooneid
või õue. Kevadel võib need aeda istutada,
aga võib ka kasvatada edasi potitaimena järgmiste
jõulude tarvis.
Kui hoida külmakindlaid potijõulupuid
soojades tubades, on väga vähe tõenäoline, et
nad püsima jäävad.
Soojalembesed okaspuud
ehivad ainult tube
Teine rühm potijõulupuid on tavaliselt soojalembesed
okaspuud, mis meie talvises õueõhus
hakkama ei saa. Nende eksootiliste jõulupuudega
kaunistatakse siseruume. Kui oskusi ja
kannatust on, võib neid potitaimena edukalt
edasi kasvatada. Talvine kasvukoht peab olema
võimalikult jahe ja suvel peavad nad olema õues.
Külmakindlatest potijõulupuudest on kõige
levinum Kanada kuuse sort «Conica«. Potis
kasvatatakse ka mõnd teist külmakindlat jõulukuuske
ja -nulgu, nagu näiteks Serbia kuuske
ja Fraseri nulgu. Külmakindlate potipuudena
pakutakse ka mõnd kadakaliiki ja -sorti.
Külmahellad potijõulupuud on tavaliselt
mitmesugused lõunamaised küpressid ja ebaküpressid.
Tavaliselt müüakse neid minitaimedena,
millega on väga meeleolukas kujundada
jõululaua minimaastikke või muid elavjõuluseadeid.
Neid tuleb hoolega kasta, mulla läbikuivamine
lõpeb tavaliselt halvasti.
Kui nad ka pärast jõuluaega head välja
näevad, tasuks neid ületalve hoida võimalikult
jahedas ja valges toas, kevadel ümber istutada ja
edasi kasvatada. Sobilike talvitustingimuste
puudumise tõttu aga on neid peetud nagu teisi
hooajataimi.
Sel aastal on mini-potijõulupuuna suurt
populaarsust kogunud kauni kasvukuju ja okastikuga
lõhnav ebaküpressi sort «Top Point».
≤ ARNOLD HANNUST
meisteraednik

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Jõulutaat‡
Jõuluvana oli algul
joonistatud mees
29
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Ehkki jõule on kombeks
pidada kristlikeks pühadeks,
ei tähista neid
vaid kristlik maailm,
vaid teisedki.
Jõule seostatakse Naatsareti Jeesuse
sünnipäevaga. Lääne-Euroopas
käibel oleva Gregorianuse kalendri
järgi langeb see 25. detsembrile,
Julianuse kalendri järgi, mis on
usupühade arvestamise alus näiteks
Vene õigeusu kirikus, aga 7. jaanuarile.
Tegelikult on Jeesukese sünnipäevaga
õige segased lood: ükski
piibli evangeelium ei maini täpset
kuupäeva. Nüüdisajal käibel olev
ajaarvestus, mis jagab ajaloo kaheks,
enne Kristuse sündi ja pärast Kristuse
sündi toimunuks, loodi alles
525. aastal.
Kulus kaks sajandit, enne
kui Lääne-Euroopa sellesse tõsisemalt
suhtuma hakkas, ajaarvamine
võeti täielikult omaks aga alles 1422.
aastal, kui sellega oli liitunud isegi
Portugal.
Jeesuse sünnipäeva
paganlikud juured
Seitseteist sajandit pidasid kristlikud
kirjamehed Jeesus Kristuse tegelikuks
sünnipäevaks esimest jõulupüha.
Alles 18. sajandil hakkasid
õpetlased välja pakkuma alternatiivseid
põhjusi talviste pidustuste kuupäevade
asjus.
Näiteks Isaac Newton väitis, et
Jeesuse sünnipäeva tähistamiseks va-
liti 25. detsember seepärast, sest see
langeb kokku Antiik-Roomas tähistatud
talvise pööripäevaga. 1889. aastal
tuli Louis Duchesne välja veel ühe
huvitava seletusega: Jeesuse sünnipäev
arvutati välja neitsi Maarja viljastumise
kuupäeva järgi, see asi juh-
cartoons.osu.edu/nast/santa-claus.htm
tus 25. märtsil, s.t kevadisel val.
pööripäe-
Nüüdisjõulukombed koondavad
endasse nii kristlikke kui ka paganlikke.
Vana-Rooma Saturnaaliatest on üle
võetud kingituste tegemine, lõbutsemiskomme.
JÄTKUB PÖÖRDEL »
Ameerika
kunstnik ja
illustraator
Thomas Nast
joonistas nii
jõuluvana
1881. aastal.

30
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
’’Lapimaa jõuluvana välimus
on härra Santa Clausi omaga
väga sarnaseks muutunud.
« ALGUS PÖÖRDEL
Vana-Rooma uusaastapidustustest rohelise
puu tuppatoomine, heategevus, elav tuli.
Eriline osa jõulukommete kujunemisel
kuulub germaani ja skandinaavia rahvastele,
sest nemad liideti kristliku maailmaga teistest
hiljem.
Teutooni hõimudelt on pärit jõulupuu ehtimise
komme, paljud traditsioonilised jõuluroad
on pärit samuti vanade teutoonide peolaualt.
Vanade germaanlaste kommetest on
kristlik nüüdismaailm jõulukommetesse adopteerinud
ka jõulusoku, jõulusingi ja jõulupuu.
Vanad skandinaavlased kutsusid detsembrist
jaanuari alguseni kestnud talviseid pidustusi
jul’iks. Pole raske aru saada, et eestikeelsegi
sõna «jõul» juuri tuleb otsida Skandinaaviast.
Vähem tuntud on arvatavasti tõsiasi,
et inglise keeleski on yul juba alates 900. aastast
sünonüümne ingliskeelsete maade jõuludega –
Christmas.
Jõuluvana ilmub erineval
moel, sõltub maailmajaost
Praegusajal ülipopulaarse jõuluvana kuju on
koondanud endasse nii eri Euroopa rahvaste
paganlike jumalate – muistenditegelaste – kui
ka kristlikke jooni.
Ameerika Ühendriikides tuntakse teda
eelkõige Santa Clausina, kes elab koos proua
Clausiga põhjanabal, ja peab arvet heade ning
halbade laste üle. Hästi käitunutele toob ta kommi
ja kingitusi, paha näo määrib söega mustaks
või annab koguni vitsa. Ülitähtsad sündmused
juhtuvad kas jõululaupäeval, 24. detsembril, või
siis püha Nikolause päeval, 6. jaanuaril. Röögatu
tööga aitavad taadil toime tulla lendavad põhjapõdrad,
keda on rakendis eri andmetel kaheksa
või üheksa.
Peale Santa Clausi liigub angloameerika
riikides detsembri teisel poolel ringi ka Father
Christmas ehk meie mõistes jõuluvana. Tema
elukoht on Lapimaal, kuid tema välimus on sajanditega
härra Santa Clausi omaga ülimalt sarnaseks
muutunud.
Kristliku traditsiooni kohaselt seostatakse
jõuluvana 4. sajandil Anatoolias, praeguses Türgis,
tegutsenud kreeka-katoliku pühaku Nikolausega,
kes oli tuntud oma lahkuse poolest. Ta
jagas kingitusi ja almuseid nii vaestele kui ka
langenud naistele. Teda peetakse ka vibuküttide
ja liiakasuvõtjate kaitsepühakuks. Nikolause on
oma kaitsepühakuks valinud ka kaks linna –
Amsterdam ja Moskva.
Nüüdisaegsetes jõuluvanades leidub õige
palju ka vanade germaanlaste peajumala Odini
iseloomujooni. Germaanlaste talvepühade aegu
arvati Odinit koos jahiseltskonnaga taevas ringi
kihutavat. Lastel oli komme panna oma saapasse
Odini kaheksajalgse hobuse tarvis porgandeid,
põhku või suhkrut ning panna jalanõu korstna

31
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
juurde. Tänutäheks hobusemoona eest jättis
Odin lapse saapasse kommi või muu kingituse.
Müütilisest kangelasest
suurmüügimeheks
Jõuluvana välimus on aegade
jooksul tublisti muutunud. Sellisena,
nagu me teda praegu tunneme
– pika valge habeme, punase
valgega ääristatud kasuka ja
mütsiga rõõmsameelse paksmaona
kujutas teda esimest korda
Ameerika kunstnik ja illustraator
Thomas Nast 1863. aastal ajakirjas
Harper’s Weekly. Lapsed
jäid sellise kujuga ülimalt rahule
ja nii leidis jõulumees tee laste
südame kaudu emmede-isside
rahakotiraudade vahele.
Üle-eelmise sajandi lõpust
saati on ilmunud tohutul hulgal raamatuid, laule,
näitemänge, mille peategelane on see lahke
kõmiseva häälega habemik.
Kahekümnendal sajandil sai jõulumehest
rääkida juba kui maailma parimast müügimehest,
kes aitab kaupmeestel aasta lõpul oma
käivet mitu korda kasvatada. Jõuluvana on ka
üks populaarsemaid mängu- ja animafilmitegelasi.
≤ SIIM HOLVANDUS
Rovaniemi taadi
põhjapõder viib
teda kiirelt igale
poole.
Püha Nikolaus
vene ikoonikunstis.
Scanpix | stnicholasgochurch.org

32
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Talvel õues‡
Elektrituledega
valgust
talveöösse
Hansaplant
Jõulud põhjapoolkeral, eriti meie laiuskraadil,
on paratamatult hämarad või
pilkaselt pimedad. Vaid mõni napp tund
pikast ööpäevast hellitab meie meeli hämar
päikesevalgus. Aasta lõpunädalatel
ootame igatsusega lund, et ammutada
selle taevapeegeldusest oma jõulutundele
ergastavat tuge. Sageli juhtub, et lund,
valget päästjat, ei tulegi.
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Elektriküünaldega markeeritud hariliku vahtra
keravormid koos peegeldusega vihmaveel
või jääpinnal.
Inimene on pimedusmasenduse peletamiseks
leidnud ikka abi ka omaloodud tulepaistest.
Lõkke, küünalde ja õlilampide kõrvale
on konkurentsitult kerkinud elektrivalgus,
mis linnast on pimedad jõulud hoopiski välja
ajanud.
Võimsa kunstvalgusega on lihtne luua
meelevärskust ka linnakumast kaugele jäävate
koduakende vaateväljas. Aastalõpu igihämaras
aianurgas on käepäraseim võimalus tekitada
just elektrituledega silmale elevust ja leevendada
nõnda oma valgusejanu.
Jõulutunnet aitavad luua värvilised tulukesed,
mis on paigaldatud huvitavatele aiaobjektidele
või on valgusvihud suunatud selleks
väljavalitud kujunditele. Need võivad olla
aiataimed, -rajatised või kogu teekond väravast
välisukseni.
Kunstvalgusega kaasneb veel kaks meeleolukat
lisaväärtust – vari ja peegeldus, mille
dekoratiivset ja fantaasiarikast tähendust on
pimeöös raske alahinnata.
KILUST
ANGERJANI!
Kuumsuitsuangerjas
340 kr./kg
Parim valik linnas!
Jahutatud siig
PEPEKALA OÜ
Tallinnas LÕUNAKESKUSES
Vana-Lõuna 4/Tatari 51
E–R 9–20 L–P 10–17
Info tel 50 11 137, 50 31 759

33
Linnud vajavad talvel inimese hoolt
Jõuluajal kaldume mõtlema vahest sagedamini
neile, kes meist abitumad või sõltuvad
rohkem vääramatust loodusjõust.
Sellel hääbuva valguse ajal pöörame osavõtlikumat
tähelepanu väikelindudele, kes
alles hiljuti oma kohalolekuga ilustasid
meie unustamatuid suviseid hetki. Üsna
suur osa neistsamust lindudest on kohal
ka praegu.
Nende asjalikumaks muutunud häälitsused
ja sagedasem viibimine inimasulate läheduses
annavad meile teada saabuvast raskest
ajast.
Lindude talvine lisasöötmine on üks võimalikest
heategudest, mida ei mõõdeta vastuteene
ega autasuga, see hea tahte väljendus on
vaba tingimustest – see on sinu südames sündinud
otsus.
Kui aga oled hakanud linde toitma, tuleb
söögimajakesse lisasööta panna vahet pidamata
kuni kevadeni, sest sulelised sõbrad harjuvad
nokapoolist nüüd sinu käest saama. Eriti
tähelepanelik tuleb olla ekstreemsete ilmaolude
korral: tugev lumesadu, sulale ja vihmale
järgnenud äkk-külm.
Tegelikult võivad linnud sinu heateole
ka vastuteene osutada. Tänuks
talvise toitmise eest jäävad nad
kevadel pesitsema võimalikult
sinu kodu lähedale, luues sulle
meeldivaid hetki oma kohaloleku-lauluga
ning hoides
teie ühist eluümbrust
kahjurputukatest puhtamana.
≤ ARNOLD HANNUST
Söögimajja toitu pannes
näeb kohe, kuidas
õues läheb ühispeoks
ja isegi omavaheliseks
võistluseks.
Küllike Rooväli (Postimees)
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC

KEENi REKLAAMTEKST
KEEN Targhee II Mid
matkajalats meestele
Parim valik inimesele, kelle jaoks jääb madal matkajalats liiga
lihtsaks ning saabas liialt raskeks, kuid kellele on veekindlus
ja hingavus väga olulised omadused.
Targhee II Mid on väga mugav matkasaabas, kuna see on
anatoomiliselt jala järgi disainitud. Põrutuskaitse annab
spetsiaalne vahetald, mis neelab endasse löögid, põrutused ja
maapinna konarused. 4 mm sügavuse mustriga kummist
välistald tagab hea nakkuvuse erinevatel pinnastel - see oleks
nagu nelirattavedu sinu jalgades. Pealiseks on vetthülgav
nahk, ka vooder on veekindel ning hingav. Poolkõrge lõige
toestab jalga ning vähendab väänamise ohtu, seega on selle
jalatsiga liikumismugavus tagatud igal maastikul.
KEEN Tallinn
talvesaabas lastele
Uskumatu, aga tõsi- KEENi kollektsioonis on talvesaabas,
mis kannab Eesti pealinna nime. Küljelt lukuga saapad on
tumepruunid veekindlast pööratud nahast ning sisemuses on
naturaalsest puuvillast vooder. Kummitald ei määri põrandaid
ning aitab hästi libisemise vastu.
Tallinn talvesaabas on selleks, et laps saaks talve nautida
seikluslikult, mugavalt ja soojalt. Jalatsit on suuruses 26-31.
KEEN Napa
vabaajajalats naistele
Kerged nägusad veekindlast nahast, rõõmsameelse disainiga
vabaajajalatsid naistele, mida on mõnus kanda tööl või nädalavahetusel.
Mugavad jalatsid on anatoomiliselt jala järgi disainitud.
Põrutuskaitse annab spetsiaalne vahetald, mis neelab endasse
löögid ja põrutused ning pinnakonarused.
KEEN Shellrock WP
jooksujalats meestele
Need imekerged jalatsid on veekindlad ning hingavad ja
sobivad suurepäraselt sportlikule mehele. Anatoomiliselt jala
järgi disainitud jooksujalatsid on mugavad ning põrutuskaitse
annab spetsiaalne vahetald, mis neelab endasse löögid,
põrutused ja pinna konarused. Pealis on hingav, vetthülgav,
õmblusteta softshell. Shellrock WP jooksujalatsiga on
ideaalne minna metsa või parki jooksma muretsemata
sellepärast, et jalad saavad märjaks.
KEENi asutamisest alates pandi nurgakivi mõtteviisile, et kõik valikud nii suured kui ka väiksed tehakse läbimõeldult – eriti mis puudutab
looduskeskkonda. KEEN kasutab naturaalseid, taaskasutatavaid materjale, kus vähegi võimalik nagu kork ja kemikaalide vaba puuvill.
Jalatsites kasutatakse taaskasutatud alumiiniumist aasasid ja taaskasutatud polüestrit. KEENi veekindlate jalatsite puhul kasutatakse
KEEN.DRY membraani, mis on veekindel mikropoorne materjal. KEENi jalatsitel on patenteeritud kummist varbakaitse.
KEENi müügikohad
TALLINNAS: MATKaSPORT, Dream Dragon
TARTUS: H&P Matkatarbed
PÄRNUS: MATKaSPORT
RAKVERES: Rixratas
JÕHVIS: Ardise Sport
NARVAS: Ardise Sport

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
Peorõivas‡
Must
ei vea alt
35
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Päkapikumütsid, põtradega
kampsunid ja villased sokid
passivad perekesksele jõuluõhtule
üsna hästi, kodust
väljaspool on nende aeg üldiselt
siiski ümber, ehkki
mõne traditsioone hindava
kodaniku seljas võib säärast
rõivastust kindlasti
kohata ka näiteks asutuse
jõulupeol. Enamik inimesi
ei näe siiski vajadust jõulusümboolika
kandmisega
peo erilisust rõhutada.
≤
ANNA-LIISA MIHKELS
OHTULEHT@OHTULEHT.EE
Naisel sobib talviseks
peoks alati valida
haldjastiil. Peaasi, et
ei külmetaks. Must
kleit nõuab tavaliselt
ka tugevamat meiki.
Filippo Carotti/Tartu kaubamaja
JÄTKUB PÖÖRDEL »

36
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Uusaastapidu: klassikalist musta või kulda
« Lilla kaunistab
põhjamaalasi oma
kõikides varjundites.
« ALGUS PÖÖRDEL
Pühad lähenevad aga hämmastava
kiirusega ja paljude postkastidesse
on potsatanud kutse asutuse või
sõpruskonna jõulupeole. Mida selga
panna?
Kohanda trend
enda järgi
Kaubamaja loovjuht Kristina Herodes
soovitab rõivastusest probleemi
mitte teha – moe virvarris on
oluline jääda iseendaks. «Kõige
tähtsam on säilitada oma isikupärane
võlu – mood annab vaid suuna,
pakub inspiratsiooni ja ideid,»
ütleb ta. «Ennast moe järgi muuta
pole mõtet, tuleb hoopis kohandada
trendid iseenda järgi.»
Herodese arvates pakuvad
aastalõppu jäävad pidustused nii
võimalust end viimse piirini ehtida
kui ka tagasihoidlikult läbi ajada.
Kellele meeldib end kullasära ja
glamuuriga ümbritseda, siis on
jõulud ja aastavahetus selleks parim
aeg.
«Kui see rõõmu teeb, võib
rohkem vaeva näha – sobitada
omavahel efektne kleit ja kingad,
rikkalikult ehteid, võib-olla ka fantaasiarikkad
sukad. Piisab aga ka
märksa vähemast.
Kui aega on vähe või lihtsalt
pole suuremat isu pingutada, piisab
ka üksikust ehtest, sallist või
lihtsalt kenast väikesest kotist ja
pidulikust kingapaarist tagasihoidlikuma
tualeti juurde – ka nii
saab tulemus piisavalt pidulik,»
kinnitab Herodes.
Kes eelistab nunnustiili, midagi
sooja ja armast, neil soovitab
Herodes panustada õhulistesse kudumitesse.
«Näiteks midagi peent
pitsilist, heegeldatut, külma kaitseks
õlgadele soe sall või kudum.»
Väike must on ikka
ja alati moes
Jätkuvalt on moes klassikaline väike
must kleit või smokingu stiilis
kostüüm, millele lisatud nõiduslikke
ehteid ja pitsi. «Väike must kleit
on kahtlemata turvaline valik,
must on moes sel talvel ja kui päris
aus olla, siis väikeste muutustega
igal talvel,» ütleb Herodes.
Ka meestele soovitab ta: kui
tahate kindla peale välja minna,
tõmmake selga tume ülikond, sest
see sobib igale pidulikule sündmusele.
Need naised aga, kes ei pelga
pilke püüda ja tähelepanu endale
tõmmata, võivad tänavu end muretult
ka üsna kärtsudesse värvidesse
rõivastada.
«Näiteks särav ja kirglik punane
on väga efektne ning annab
kandjale heldelt veetlust juurde,»
« Pehmelt liibuv kootud kleit.
Käsitsikootud või heegeldatud
rõivas on kandja kaubamärk.

37
ja karda
kinnitab Herodes. Või tõmmake
selga hoopis kollane kleit –
näete välja nagu ootamatu päikesekiir
keset ööd.» Samuti
kaunistab tema hinnangul paljusid
põhjamaalasi lilla oma
kõikides varjundites.
Võimalusi on rohkesti ja
kõik valikud ei tähenda sugugi
tunde rõivapoes või tohutuid
väljaminekuid. Tuleb vaid selgeks
mõelda, kes sa olla tahad –
aastalõpupeod on just need,
mis ei kohusta millekski, aga
lubavad ka oma kõige glamuurijanusemad
salasoovid ellu
viia, julgustab Kristina
Herodes.
meeldib end
kullasära ja glamuuriga
’’Kellele
ümbritseda, siis on
jõulud ja aastavahetus
selleks parim aeg.
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Pimedal ajal ja kunstvalgusega
ruumis mõjuvad sädelevad lauvärvid
ja pärlmutterhuuled särtsakalt.
»
3 x Filippo Carotti/Tartu kaubamaja

38
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
apple
3 x Andres Varustin
Asjalik
‡
Talvel sõites hoia
autos esmavajalikku
Aastavahetusel sõidetakse ikka sugulastele külla,
vana aastat ära saatma, uut vastu võtma. Ilma
muutumiseks tuleks valmis olla ja autos vajalikke
abivahendeid hoida.
Lumine jõul on ilus, kuid autojuhtidele raske
aeg – nähtavus vilets ja teed porist, lumest või
jääst libedad. Eesti ilmastikus võib meeldivalt
alanud autoreisist mõne minutiga saada tõeline
košmaar.
Hädaabipakett nr 1 – abikäsi
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Esimest autojuhi sügistalvist hädaabipaketti
võib näha käega löövate sohvrite sõiduriista pakiruumis.
Tavaliselt on seal hari autolt lume
pühkimiseks, jääkaabits akende puhastamiseks
ja paremal juhul ka köis auto vedamiseks.
Kui õnnetus käes, võib neid juhte näha
kurvalt teepervel möödasõitvaid autosid peatamas.
Õnneks leidub kaastundlikke inimesi. Paraku
räägivad tähelepanekud sedagi, et nende
arvukus kipub heade ja kiirete masinate edenemisega
võrreldes pöördvõrdeliselt vähenema.
Tahaks loota, et ise hädalise osas olnud mõistavad
abivajaja olukorra traagilisust ega pea paljuks
oma autot kinni pidada ning abi pakkuda.
Selline käitumine tagab peaaegu alati hea enesetunde
vähemalt päeva lõpuni!
Hädaabipakett nr 2 – täislast
Iseloomustab kogenud sohvreid, kes eelistavad
minna igale olukorrale vastu täisvarustuses. Valmis
kõikideks ootamatusteks, ei lase nad end
teel juhtuda võivatest õnnetustest häirida. Väga

39
kompetentsed abimehed, kes on oma varustusega
nii mõnegi teise teele jäänud autojuhi hädast
välja upitanud.
Lisaks harjale, köiele ja aknakaabitsale
on nende pagasiruumis veel krokodillid, taskulamp,
labidas, kotitäis jämedat liiva või
kruusa, matkakirves ja kindlasti kindad.
Kinnaste väärtust talvel oskavad hinnata need,
kel on tulnud pakase käes paljakäsi metallist
esemetega tegelda. Hädavajalik rehvivahetus,
mis kestab kogenud ja hea varustusega autojuhil
vaid mõne minuti, võib pikeneda mitu korda,
sest külmast kangestunud sõrmed ei kuula sõna,
kui neid tuleb alatasa hingeõhuga soojendada.
Krokodillid on omaette indikaator: enamasti
muretsevad need endale autojuhid, kes on oma
sõiduvahendi aku tõttu teele jätnud ning kel on
tulnud maanteel võib-olla koguni tunde passida,
et kinni peaks vajaliku vahendiga möödasõitja.
Hea taskulambi väärtust hindab sohver
vaid pimedal ajal. Et Eestis valitseb talvel peaaegu
polaaröö, pole ilma korraliku valguseta rikkis
või avariisse sattunud auto ümber midagi peale
hakata.
Nii libedal kui ka porisel ajal tuleb liivale
kindlasti eelistada kruusa või klibu, mis paksus
kuivas lumes ja märjas lörtsis hoopis tõhusamalt
mõjuvad. Labidas pakiruumis võib mõjuda kahtlemata
morbiidselt, kuid libedaga lumehange sõitnud
auto välja kaevamisel pole sellest paremat
abimeest. Kirvest aga võib abi olla siis, kui auto
rattad käivad mudas abitult ringi. Paar rataste alla
visatud puujuppi aitavad auto jälle teele tagasi.
Hädaabipakett nr 3 – kahekesi
Gurmaanidele, kes soovivad hätta sattumisest
viimse välja pigistada. Isegi kui varustuses pole
ühtegi eespool loetletud eset, on neil kindlasti
kaaslane, kellega õnnetust võimalikult meeldivalt
jagada. Siin on kahtlemata eelisolukorras
naissohvrid. Kui nemad võivad oma meeskaaslast
vajadusel kasutada lisahobujõuna, siis vastupidiselt
on seda üpris raske ette kujutada. Pealegi
ei anna enamik naisi üleüldse hobuse mõõtu
välja. Mis parata.
Gurmaanidel ei pruugi kaasas olla võileibu,
kuid termosega sooja jooki ja naps, millega
külmale vastu hakata, on neil kindlasti. Talvisel
ajal peaks see naps olema viin, brändi või mõni
muu kangem kärakas – lisaks sisemise soojuse
suurendamisele sobivad kanged alkoholjoogid
(välja arvatud liköörid) klaasipesuvedeliku otsa
lõppedes autoakende puhastamiseks.
Autojuht sobib napsiga kokku muidugi
vaid siis, kui tal on kaasas alkomeeter, millega
tuvastada alkoholijoovet ja jääknähtusid. Niisiis
– ostes pudelit, ärge unustage alkomeetrit!
Ka üks tubli magamiskott, mis kannatab –15
kraadi välja, võib kuluda marjaks.
Lõpuks veel kõige olulisem soovitus: teele
asudes ei tohi mingil juhul maha unustada suurimat
abimeest – tervet mõistust. Temata pole
tulu ei kirjeldatud pakettidest ega millestki
muust. Kohtumiseni pimedatel libedatel
teedel!
≤ SIIM HOLVANDUS
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
ESTONIAN VODKA – viin, mis on valmistatud Rakvere Piiritustehases ekstra valitud rukkist toodetud piiritusest. Estonian Vodka
valmistatakse täisterast toodetud piiritusest, mistõttu on tunda Eesti rukkipiirituse ainuomast maitset. Kogu protsess vilja kasvatamisest
kindlate talude põldudel, kuni valmis piirituse ladustamiseni eraldi mahutites, on igas etapis kontrollitav. Selle tagab Rakvere Piiritustehases
rakendatud ISO 9001 kvaliteedijuhtimise standard. Talude nimed, kelle põldudel piirituse tootmisel kasutatud vili kasvatati,
on kirjas iga pudeli kaelasildil. Esimene partii on toodetud Lääne-Virumaa talumeeste viljast, mis on ka loomulik, kuna Eesti ainuke
praegu töötav piiritusevabrik asub just Rakveres. Tulevikus kasutame ka teiste Eesti viljakasvatajate rukist, et seeläbi väljendada
omapoolset austust kogu Eesti viljakasvatamise iidsetele traditsioonidele. Lisaks kõrgekvaliteedilisele piiritusele kasutame Estonian
Vodka valmistamisel Lõuna-Eesti maapõuest pärit puhast vett. Mahedama maitse tagab tilgake mett, mis tootmisel lisatakse. Tänu Eesti
talumeeste ja piiritusetootjate tublile tööle saame pakkuda TÕELISE EESTI VIINA meeldejäävat maitse-elamust igale Eesti maast ja
rahvast lugupidavale inimesele.
Teie
Liiwi Heliis