vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht

5
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC
Muiste algas uus aasta
kohe pärast pööriaega
Kui üks aastaring lõppemas
ja teine algamas, tähistas
maarahvas oma tähtsaimaid
pühi jõule. Talvist pööripüha
nimetati mitmeti: jõulud, joulud,
talsipühiq, alvistepühiq
ja vorstipühad. Maarahva
jõulud algasid pööripäevaga
21. detsembril, 24. detsembril
oli vana-aastaõhtu ja
25. detsembril uusaasta.
Jõuluaegu oli päike pesas ja päevad püsisid
ühepikkused. Need olid pühad päevad. Kuigi
valgust oli kõige vähem, oli õhus õnne tõotavat
kergust ja elevust. Toimus midagi erakordset
– maa, loodus pööras end valguse,
soojuse, toidu ja elu poole.
Sellest, mida inimene tegi või tegemata
jättis, sõltus tema ja ta majapidamise hea
käekäik järgmisel aastal. Surnud omaste
hinged tulid koju ja neilgi oli elavate õnnele
suur mõju. See oli uue loomise aeg, ka jõuluajal
lauldi loomislaulu.
Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine
ning valmistati aasta rikkalikumad
piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud
tööd teha, tuli ettevalmistustega varakult
hakkama saada. Tehti jõulukroone ja -krässe,
samuti mitmeharulisi küünlaid. Küünlaid
tehti lambarasvast ja mesilasvahast. 21.
kuupäeval tõusti varavalges, et valmistada
jõuluvorste ja panna käima õlu.
Jõululaud oli kogu aeg kaetud
Õlut tehti igas peres ja seda pidi jätkuma pühade
lõpuni. Eluruumid koristati ülima hoolega
– seinad, laed ja õu. Põrandat ei tohtinud
pühkida enne kui jõul läbi, muidu pühiti
õnn majast välja.
Kui maja korras, oli paras aeg sisse
tuua jõuluõled. Sellest hetkest algas püha.
JÄTKUB PÖÖRDEL »