vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht

ohtuleht.ee

vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht

6

Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC

« ALGUS PÖÖRDEL

Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist

ning summutavad sammude müdinat, sest hinged

tahavad vaikust.

Perel, kes ei valmistanud jõuluroogasid,

polnud järgmisel aastal midagi head loota.

Muistne pidulaud võib praegusajal tunduda õige

kehv. Kindlasti pidi olema õlu, sealiha (poolik

seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised olid

ka pähklid, kapsas, keedetud oad, herned, naerid,

kala ja või.

Jõululeib kogus enesesse erilise kaitsva ja

tervistava jõu, mis kandus hiljem edasi sööjatele.

Jõululeiba ei puututud.

Tihtipeale viidi jõululeib uuel aastal viljasalve

ja jagati hiljem karjalaskepäeval loomadele

ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged,

vaid tangust ja sibulast. Verivorst on meie maal

uuem nähtus. Valge vorst on tõeline eesti rahvuslik

jõuluroog, sest kusagil mujal pole see üldiselt

levinud.

Ohutamine ja piiramine

Jõuludeks pidi koju tagasi tooma kõik laenatud

asjad, jõulude ajal ei laenatud midagi ka välja.

Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise

kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne,

tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti

pisut hõbedavalget, raputati soola või tehti kadakasuitsu.

Ohutised olid ka kõik jõuluks valmistatud

ehted: krässid, tähed ja ristid, mis kogusid pühade

ajal endasse kõik soovimatu. Seepärast pidi

need pärast pühi ära põletama.

Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisuksele,

väravale ja sõidukitele valge kriidi või söega rist.

Isegi kaevule, põllunurkadesse ja toidunõudele

tehti riste. Aitas seegi, kui hooneid piirati – nende

ümber tehti kõndides ring.

Jõuluajal pidi igaüks saama niipalju süüa,

kui tahtis. Jõuluöösi söödi 7, 9 või 12 korda, siis

oli inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema

tööd olid õnnistatud ja tal polnud leivapuudust.

Söögikord ei tähendanud kere arutut täisparkimist,

piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni

toidupala laua alla kukkus, ei tohtinud seda üles

võtta. Jõuluajal ei tohtinud laua ega voodi alla

valgust näidata ja sinna vaadata.

Töö oli jõudeajal keelatud

Koos perega tuli jõulumänge mängida ja mõistatada.

Saartel olid jõulud suurim lauluaeg. Jõuluajal

ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi

jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud,

nõnda et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti

vana-aastaõhtul soovitati ärkvel olla. Kui muidu

ei jaksanud, siis kas või vahetustega.

Jõulude ajal käisid esivanemate hinged kodus,

nende pärast hoiti uue aastani vaikust, toitu

laual, voodid tühjad ja tubades öösel valgust. Jälgiti,

et toidunõud poleks kinni

kaetud. Kusagil kaeti hingedele

eraldi laud, teisal pandi toit kirve

peale. Pärast pererahvast

käisid hinged saunas vihtlemas.

Need, kes võtavad jätkata

maarahva, selle maa põlisrahva,

järjepidevust ja kombeid, võivad

alustada sellest, et hoiavad

21.–24.detsembrini toad öösel

valged, aknad kaetud ja toidu

laual.

≤ EPP MARGNA

pidi

koju tagasi

’’Jõuludeks

tooma kõik

laenatud asjad,

pühade ajal

ei laenatud

midagi ka

kodunt välja.

Hansaplant

Jõulupüha algas siis, kui pärast

koristamist õled tuppa toodi.

Tänapäeval asendavad seda kena

kommet õlest ehted. Näiteks

põhust notsu.

Jõul on heade mõtete ja uue loomise aeg. Epp Margna maal «Loomislaulu valgel».

Epp Margna

More magazines by this user
Similar magazines