vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht
vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht
vanal aastal soodsamad hinnad! - Õhtuleht
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
6<br />
Kolmapäev, 17. detsember 2008 JÕULU ABC<br />
« ALGUS PÖÖRDEL<br />
Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist<br />
ning summutavad sammude müdinat, sest hinged<br />
tahavad vaikust.<br />
Perel, kes ei valmistanud jõuluroogasid,<br />
polnud järgmisel <strong>aastal</strong> midagi head loota.<br />
Muistne pidulaud võib praegusajal tunduda õige<br />
kehv. Kindlasti pidi olema õlu, sealiha (poolik<br />
seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised olid<br />
ka pähklid, kapsas, keedetud oad, herned, naerid,<br />
kala ja või.<br />
Jõululeib kogus enesesse erilise kaitsva ja<br />
tervistava jõu, mis kandus hiljem edasi sööjatele.<br />
Jõululeiba ei puututud.<br />
Tihtipeale viidi jõululeib uuel <strong>aastal</strong> viljasalve<br />
ja jagati hiljem karjalaskepäeval loomadele<br />
ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged,<br />
vaid tangust ja sibulast. Verivorst on meie maal<br />
uuem nähtus. Valge vorst on tõeline eesti rahvuslik<br />
jõuluroog, sest kusagil mujal pole see üldiselt<br />
levinud.<br />
Ohutamine ja piiramine<br />
Jõuludeks pidi koju tagasi tooma kõik laenatud<br />
asjad, jõulude ajal ei laenatud midagi ka välja.<br />
Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise<br />
kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne,<br />
tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti<br />
pisut hõbedavalget, raputati soola või tehti kadakasuitsu.<br />
Ohutised olid ka kõik jõuluks valmistatud<br />
ehted: krässid, tähed ja ristid, mis kogusid pühade<br />
ajal endasse kõik soovimatu. Seepärast pidi<br />
need pärast pühi ära põletama.<br />
Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisuksele,<br />
väravale ja sõidukitele valge kriidi või söega rist.<br />
Isegi kaevule, põllunurkadesse ja toidunõudele<br />
tehti riste. Aitas seegi, kui hooneid piirati – nende<br />
ümber tehti kõndides ring.<br />
Jõuluajal pidi igaüks saama niipalju süüa,<br />
kui tahtis. Jõuluöösi söödi 7, 9 või 12 korda, siis<br />
oli inimesel uuel <strong>aastal</strong> jõudu, jaksu ja tervist, tema<br />
tööd olid õnnistatud ja tal polnud leivapuudust.<br />
Söögikord ei tähendanud kere arutut täisparkimist,<br />
piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni<br />
toidupala laua alla kukkus, ei tohtinud seda üles<br />
võtta. Jõuluajal ei tohtinud laua ega voodi alla<br />
valgust näidata ja sinna vaadata.<br />
Töö oli jõudeajal keelatud<br />
Koos perega tuli jõulumänge mängida ja mõistatada.<br />
Saartel olid jõulud suurim lauluaeg. Jõuluajal<br />
ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi<br />
jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud,<br />
nõnda et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti<br />
vana-aastaõhtul soovitati ärkvel olla. Kui muidu<br />
ei jaksanud, siis kas või vahetustega.<br />
Jõulude ajal käisid esivanemate hinged kodus,<br />
nende pärast hoiti uue aastani vaikust, toitu<br />
laual, voodid tühjad ja tubades öösel valgust. Jälgiti,<br />
et toidunõud poleks kinni<br />
kaetud. Kusagil kaeti hingedele<br />
eraldi laud, teisal pandi toit kirve<br />
peale. Pärast pererahvast<br />
käisid hinged saunas vihtlemas.<br />
Need, kes võtavad jätkata<br />
maarahva, selle maa põlisrahva,<br />
järjepidevust ja kombeid, võivad<br />
alustada sellest, et hoiavad<br />
21.–24.detsembrini toad öösel<br />
valged, aknad kaetud ja toidu<br />
laual.<br />
≤ EPP MARGNA<br />
pidi<br />
koju tagasi<br />
’’Jõuludeks<br />
tooma kõik<br />
laenatud asjad,<br />
pühade ajal<br />
ei laenatud<br />
midagi ka<br />
kodunt välja.<br />
Hansaplant<br />
Jõulupüha algas siis, kui pärast<br />
koristamist õled tuppa toodi.<br />
Tänapäeval asendavad seda kena<br />
kommet õlest ehted. Näiteks<br />
põhust notsu.<br />
Jõul on heade mõtete ja uue loomise aeg. Epp Margna maal «Loomislaulu valgel».<br />
Epp Margna
Change language