Views
4 years ago

füüsika i

füüsika i

füüsika

FÜÜSIKA I põhimõisted Kohavektor on koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor r = xi + yj + zk , kus ( x, y, z) on punkti koordinaadid. Nihe on vektor, mis ühendab punktmassi kahte asukohta suunaga ajaliselt hilisemasse asukohta ∆r = r ( t) − r ( t + ∆t) . Kiirus v ja kiirendus a on punktmassi (punkti) liikumist iseloomustavd füüsikalised dr suurused. Kiirus on punkti kohavektori tuletis aja järgi v = . Kiiruse projektsioonid dt dx dy dz 2 2 2 avalduvad valemitega v x = , v y = , v z = ja moodul v = vx + vy + vz . dt dt dt ds Kiiruse moodul on samuti määratud valemiga v = ja ühtlasel liikumisel lisaks ka dt õige lihtsalt v = s t . Keskmine kiirus ajavahemikus t on v k = s t , kus s on selles ajavahemikust läbitud tee. Kiirus on suunatud mööda trajektoori puutujat punkti dv liikumise suunas. Kiirendus näitab kui kiiresti muutub kiirus ajaühikus a = , dt dv dv x kiirenduse projektsioonid ax = , a dt = y y dt , dvz az = . Tasapinnalisel liikumisel dt saame kiirenduse esitada tangentsiaalkiirenduse ja normaalkiirenduse summana 2 2 a = a t + a n . Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse mooduli muutumist dv ajaühikusa t = . Normaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuna muutumist dt 2 ajaühikusa n = v r , kus r on trajektoori antud punkti kõverusraadius. Ühtlaselt muutuval ( a x = const ) x-telje sihilisel liikumisel, punktmassi koordinaat ja kiiruse projektsioon x-teljele ajahetkel t avalduvad vastavalt valemitele 2 x = x0 + v 0x t + axt / 2 ning v x = v 0 x + axt . Ühtlaselt muutuva liikumise korral, mis on kõigi kolme koordinaattelje sihiliste ühtlaselt muutuvate liikumiste summa, lisanduvad analoogilised võrrandid ka teiste telgede jaoks. Keha pöörlemist ümber telje iseloomustavad nurkkiirus ω ja nurkkiirendus ε . dϕ Nurkkiirus iseloomustab pöördenurga muutumist ajaühikusω = ja ühtlasel dt pöörlemisel ka ω = ϕ t , ühik 1 rad s . ω suund on pöörlemistelje sihiline ja määratakse parema käe reegliga.. Keskmine nurkkiirus ajavahemikus ∆ t on leitav valemiga ω k = ∆ϕ ∆t .Seosed joonkiirusega v = ωr ja pöörlemissagedusega ω = 2π n . dω Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ε = , ühik on dt 2 1rad s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. a t = εr . Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel 2 pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega ϕ = ω t + ε / 2 ja ω = ω 0 + ε t . 0 t 1

Mis on aeg?
Mis on aeg? 2
Mis on aeg? 3
Agregaty kogeneracyjne - ciepło i energia elektryczna ... - Viessmann
Po prostu - luksus i komfort w najlepszym wydaniu - Tauron
θ - Instytut Metalurgii i Inżynierii Materiałowej PAN w Krakowie
Matemaatiline analüüs I Jaan Janno
YFR0011loeng_2 - Hot.ee
TÕENÄOSUSTEOORIA I Jüri Lember
I kodutöö - tud.ttu.ee
MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
6 Mitme muutuja funktsioonid
Analüütiline geomeetria - Teist järku joonte kanoonilised võrrandid
70 matemaatika täiendusõpe mõisted, valemid, näited, ülesanded ...
1 Matemaatika erikursus magistrantidele
α = α = α β α β α = α
∫∫∫ ∑ ∫∫∫ ∫∫∫ ∫∫∫
[a, b] integreeruva ruuduga funktsioonid f(x)
7. Integraalide ligikaudne arvu- tamine
1. Vigade tekkimine, liigid ja edasikandumine arvutustes
SYMPOZJUM EXPO PLGBC GALA - Energia i Budynek
¨Uhesuunalised funktsioonid (I)
Turbulencja jednorodna i izotropowa.