Vaata siit! - SA Erametsakeskus

2.2 OMANDIL PÕHINEV MAKS - MAAMAKS
2.2.1 Üldpõhimõtted
Maamaks on riiklik maks, omandilt võetav maks, otsene maks, objektiivne maks,
jooksev maks ja sissenõutav maks. 25 Maamaks erineb teistest riiklikest maksudest
mitme tunnuse poolest. Maamaks on riiklik maks, kuigi riigile ei laeku maamaksust
sentigi. Maksukohustus on sätestatud seadusega ning maksu sissenõudmisega
tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise
ja maksumäära kehtestamisega arvestades seaduses antud vahemikku.
Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlga sisse nõuda.
2005.aastal oli omavalitsustele kavandatud maamaksu laekumist 492 miljonit Eesti
krooni ja 2006.a 521 miljonit Eesti krooni. 26
Maamaks on kehtestatud MaaMS-i alusel. Maa (sealhulgas metsamaa)
maksustamishinna arvutamise metoodika lähtub MHS-ist ning selle alusel
kehtestatud maa korralise hindamise korrast (edaspidi Kord) ja maa korralisel
hindamisel kasutatavast metoodikast (edaspidi Metoodika).
2.2.2 Maa hindamise eesmärk, liigid ja objekt
Maa hindamise eesmärgiks on maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamine jaguneb
korraliseks, erakorraliseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks.
Käesolev analüüs käsitleb vaid maa korralist hindamist, kuna erinevalt teistest
hindamise liikidest viiakse maa korralist hindamist läbi maksustamise eesmärgil.
Vastavalt MHS-i § 2 lg 1 on hindamise objektiks üldjuhul maatükk ilma sellel
asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Maatükk koos
sellel kasvanud metsaga saab olla vaid õigusvastaselt võõrandatud maa hindamise
objektiks, kuid selle eesmärgiks on erinevalt korralisest hindamisest
kompenseerimine, mitte maksustamishinna leidmine.
25
26
L. Lehis, Maksuõigus, Juura, Tallinn 2004, lk 453.
M. Huberg ja I. Raudjärv. Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega. Õigusaktide kogumik
seisuga 1.märts 2006 Lasse Lehise kommentaaridega. OÜ Casus. Tartu 2006, lk 462.
17