Vaata siit! - SA Erametsakeskus

218 lõike 3 kohaselt võib kasutusvaldaja kasutada metsa kinnisasja korrapäraseks
majandamiseks vajalikul määral.
Vastavalt AÕS § 201 lg 3 võib kasutusvaldust piirata mõne kasutusviisi
välistamisega. Seega on võimalik kasutusvalduse puhul kokku leppida nii, et see
seisneks vaid kinnisasjal asuva kasvava metsa kasutamises. Sellisel juhul on
kasutusvaldaja õigustatud kasutama vaid kinnisasja oluliseks osaks olevat kasvavat
metsa ning omandama selle vilju. Viljana on käsitatav puit (palgid, paberipuu,
küttepuu jne). Oluline on märkida, et kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset
koormata servituutide ega muude asjaõigustega ega anda kasutusvaldust üle
kolmandale isikule. See tuleneb sellest, et kasutusvaldus kui isiklik servituut
seatakse konkreetse isiku huvides, andes talle õiguse kinnisasja kasutada ja selle
vilju omandada.
Kinnisasja kasutusvaldusega koormamise eest saadud tulu kuulub maksustamisele
ettevõtlustuluna või rendituluna (vastavalt, kas TuMS § 14 või 16 alusel).
Kui füüsiline isik saab tulu kinnisasja kasutusvaldusega koormamise eest, siis pole
tal võimalik teha saadud tulust ühtegi mahaarvamist.
2.3.5 Kokkuvõte
Käesolevas uuringus analüüsitakse peamiselt järgnevaid vara võõrandamise- ja
kasutamistehingute maksustamisega seonduvat: metsamaa võõrandamine
kinnisasjana, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, metsamaterjali
võõrandamine, töödeldud metsamaterjali võõrandamine, kasutusvaldusega
koormamine, rendileandmine.
Maksuliikidest omavad käesoleva analüüsi seisukohalt tähendust tulumaks,
sotsiaalmaks ja käibemaks, mis on kehtestatud vastavalt TuMS-i, SMS-i ja KMS-i
alusel. Tulumaksu objektiks on maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega
lubatud mahaarvamised (TuMS § 1 lg 1). Sotsiaalmaksu objektiks on vastavalt SMS
§ 2 lõikele 1 muuhulgas füüsilise isiku ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu
47