Vaata siit! - SA Erametsakeskus

3.3.1 Maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust metsaomanikele
MÕJU 1: füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemine
Kehtiv maksusüsteem soodustab füüsilisest isikust metsaomaniku poolt metsamaa
kinnistuna müümist.
Mõjutavad tegurid võiks jagada kaheks ehk nn positiivseteks ja negatiivseteks
teguriteks, kusjuures jaotuse aluseks ei ole mitte hinnangu andmine konkreetsele
seadusesättele, vaid asjaolu, kas mõjutav tegur on seaduses toodud
õigus/võimalus või seadusega pandud kohustus/keeld.
Positiivseks mõjutavaks teguriks on omandireformi käigus tagastatud maa
tulumaksuvabastus.
Negatiivseteks mõjutavateks teguriteks on muuhulgas maamaksu tasumise
kohustus (mis tuleb tasuda sõltumata sellest, kas metsa majandatakse ja kas metsa
pealt üldse tulu teenitakse), füüsilise isiku tulu maksustamine täies ulatuses ja
puuduv õigus kulude mahaarvamiseks saadud maksustamisele kuuluvast tulust, v.a
otseselt võõrandamise tehinguga seotud dokumentaalselt tõendatud kulude osas,
milleks kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse ka metsa uuendamisega
seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
Võimalikud tagajärjed: Võimalikke tagajärgi tuleb hinnata esmalt seisukohalt, kes on
füüsilisest isikutest metsaomanike käest kõige tõenäolisemad metsamaade ostjad.
Lähtudes kehtivast maksukeskkonnast on kõige kasulikum tegutseda
metsaomanikuna juriidilisel isikul, kelle ettevõtlusesse jääv tulu tulumaksuga
maksustamisele ei kuulu. Seega on järgnevalt hinnatud võimalikke tagajärgi
lähtuvalt eeldusest, et füüsilised isikud müüvad enda omanduses oleva metsamaa
eelkõige äriühingutele. Kusjuures Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik võib omandada maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on metsamaad 10 hektarit
või rohkem, ilma täiendavate tingimusteta (s.t maavanema loata) ainult siis, kui ta
78