Vaata siit! - SA Erametsakeskus
Vaata siit! - SA Erametsakeskus
Vaata siit! - SA Erametsakeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
säilimise tagamise kohustus on sätestatud ka PS-i preambulas – ”Kõikumatus<br />
usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,..., mis peab tagama<br />
eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade –„<br />
• Maaelu säilitamine: maal elavate isikute jaoks on mets ja metsamaa eluviis.<br />
Koos metsamaa võõrandamisega tekib reaalne oht, et müüdud maal<br />
lõpetatakse talupidamine ja lahkutakse mujale. Tegemist on regionaalse ja<br />
sotsiaalse aspektiga;<br />
• Metsa/maa ja inimese seotus: metsaomanikust füüsiline isik tunnetab enam<br />
oma omandit, kui metsaomanikust juriidiline isik. TsÜS ja ÄS kohaselt on<br />
juriidiline isik õiguslik fiktsioon, seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS §<br />
24), mille vara kuulub juriidilisele isikule endale. Seega ei saagi nõuda, et<br />
juriidilisel isikul tekiks enda omanduses oleva metsamaa suhtes nn<br />
omanikutunne, mis seeläbi mõjutaks ka tema metsamajandamise otsuseid –<br />
õiguslikul fiktsioonil ei saa olla tundeid. Kõik äriühingud on asutatud kasumi<br />
teenimise eesmärgil ning ka seaduse nõudeid kõige täpsemalt järgivad<br />
äriühingud langetavad otsused kasumi teenimise võimaluse valguses.<br />
Maksusüsteemi negatiivsete ja parandamist (muutmist) vajavate külgedena tõid<br />
intervjueeritavad esile järgneva:<br />
(1) metsamaa maamaksumäär – metsaomanike seisukohalt peeti ebaõiglaseks<br />
ja põhjendamatuks põllumaa (s.t põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel<br />
oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa) madalamat maamaksumäära, mis<br />
on kehtestatud kohalike omavalitsuste volikogude poolt MaaMS alusel,<br />
võrreldes metsamaa osas kehtestatud kõrgema ühtse maksumääraga.<br />
Põhjusteks, miks on põllumaa osas kehtestatud erinev maamaksu määr, peeti<br />
metsaomanike vähest/nõrka esindatust otsustajate seas ja 1990-ndate alguse<br />
põllumajanduse madalseisu ja sellest tulenevat vajadust toetada<br />
põllumajanduse arengut. Samas saadi samal perioodil suurte raiete ja kiirelt<br />
tõusnud puidu hinna tõttu metsamaterjali müügist suuri kasumeid. Tänaseks<br />
on aga olukord muutunud. Võrreldes põllumajandusega, kus saaki saadakse<br />
igal aastal, on metsanduse rentaablus tunduvalt aeglasem ja väiksem.<br />
Võrdluseks toodi näide, kus kartulisaak ühelt hektarilt on 70 000 kr, metsal<br />
69
Change language