Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puitkonstruktsioonid- 2013 E.Just
2 PUIT KUI KONSTRUKTSIOONIMATERJAL
2.1 Puit kui ehitusmaterjal
Käsitledes ehitustegevuses puidu kasutamist ehitusmaterjalina võib märkida järgmist :
- puit on ainus taastuv ehitusmaterjal;
- kuni 70-80% puittoodete valmistamiseks kuluvast energiast saadakse tootmises tekkivatest
puidujäätmetest;
- kasutades muude ehitusmaterjalide asemel puitu, jääb 5 tm kasutatud puidu kohta põletamata
vähemalt 1 tonn kütteõli;
- liimpuittala valmistamisel on tarvis energiat 6 korda vähem kui terasest tala ja 5 korda vähem
kui raudbetoonist tala valmistamisel;
- puidu soojusjuhtivus on 1500 korda väiksem kui alumiiniumil, 12 korda väiksem kui betoonil.
Samuti ei esine külmasildasid;
- siseruumis toimib puit niiskuspuhvrina, imades endasse liigset niiskust ja vabastades seda õhu
kiire kuivamise korral – puitmaja hingab;
- puitmaja on kivimajast 8 korda kergem;
- kuigi puit põleb, saab tema käitumist tulekahju korral ennustada. 30-60 minutist puittala
tulekindlust on kerge saavutada, terastala võib aga suvalisel hetkel kuumuse toimel painduda;
- USA-s on 80 % kõigist majadest puitmajad. Üksik- ja ridaelamute puhul on see peamine
ehitusmaterjal;
- 2005.aastal tarbiti (sh tööstuse toormeks) Eestis ca 0,7 tm saematerjali inimese kohta, Soomes on
see näitaja 1 tm;
- kui puitmaja või puittooted mingil põhjusel kasutamiseks ei kõlba, on neid lihtne tarvitada
kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki.
2.1.1 Tähtsamad puiduliigid
Ehituspuiduks on enamasti okaspuit.
Mänd – Eesti levinuim puuliik. On lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on
suhteliselt tugev, kerge ja suure vaigusisaldusega (hea vastupidavus kõdunemisele). Tüvi on sirge ja
väikese koonilisusega. Kuusest veidi tumedam. Kuusega võrreldes on aastarõngad veidi paremini
eristatavad.
Kuusk – Eestis esineb kuuske veidi vähem kui mändi. Küpsepuiduline. Värvus on männist veidi
heledam. Männiga võrreldes on kergem, veidi väiksema tugevusega ja kõdunemisele vähem vastupidav,
kuna sisaldab vähem vaiku. Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem
niiskust kui männipuit. Kuuse erandliku rakustruktuuri tõttu on surveimmutust raske rakendada.
Tamm – kõige raskem ja tugevam Eestis leiduv puiduliik. Ta on lülipuiduline. Tamme kasutatakse
peamiselt parkettides ja eksklusiivse viimistlusmaterjalina.
Kask – levinuim lehtpuu Eestis. Maltspuidule omaselt on ta valge värvusega. Hästi töödeldav, kuna on
ühtlase struktuuriga. Kõduneb kergelt. Kasutatakse enamasti vineeritööstuses.
Saar – see hästitöödeldav lülipuiduline puiduliik on kõva ja dekoratiivse mustriga. Kasutatakse enamasti
parkettides.
Haab – kergeim Eestis kasvav puu. Sobib kasutamiseks saunamaterjalina, kuna ei kuumene liigselt
(poorne). Kuna ta on pehme, siis on teda kerge töödelda.
Lk 12 / 188