Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />
- praod – kõige levinumad on välispraod, mis asetsevad ristlõikes radiaalselt. N<strong>ee</strong>d tekivad puidu<br />
ebaühtlasel kuivamisel. Sisemised radiaal- ja ringpraod tekivad kasvavates puudes tugeva tormi<br />
ül<strong>ee</strong>lamisel või märja puidu külmumisel;<br />
- kasvuvead – rikuvad puidu sis<strong>ee</strong>hitust ja ebaühtlustavad struktuuri. S<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> on n<strong>ee</strong>d nähud<br />
enamasti ebasoovitavad<br />
Levinumad puidu kasvuvead on:<br />
- k<strong>ee</strong>rdkasv – enamlevinud puidu kasvuviga. K<strong>ee</strong>rdkasv tähendab seda, et puidu kiud on<br />
spiraalselt kasvanud ümber tüve kesktelje. Nimeta<strong>tud</strong> moone nõrgestab <strong>ee</strong>lkõige ristkülikulise<br />
ristlõikega elemente. Ümmarguse ristlõike puhul ei ole s<strong>ee</strong> märkimisväärselt ohtlik. K<strong>ee</strong>rdkasv<br />
on skemaatiliselt näida<strong>tud</strong> joonisel 2.5-1;(der Aufbau 2007)<br />
- salmilisus – puidu kiud on segi;<br />
- kaksiktüvi – kaks puutüve on kokku kasvanud;<br />
- sissekasv – tekib puukoore vigastuse korral;<br />
- ekstsentriline südamik<br />
- puidu aastarõngad on ühel pool puidu südamikku paksemad;<br />
- ebanormaalne koonilisus – puutüvi p<strong>ee</strong>neneb liiga järsku; Joonis 2.5-1 K<strong>ee</strong>rdkasv<br />
- külmalõhed – näida<strong>tud</strong> joonisel 2.5-2;(der Aufbau 2007)<br />
- kõverkasv;<br />
- ladvamurre – kiudude kõrvalekalle, mis on põhjusta<strong>tud</strong><br />
kasvava puu ladva kahjustusest;<br />
- ränipuit – reaktsioonpuit, mis moodustub enamasti<br />
okaspuude okste alumistel külgedel<br />
kõveratel tüvedel;<br />
- voldiline tüvi.<br />
ja viltustel või<br />
Puidukahjurid – putukad nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust.<br />
Joonis 2.5-2 Külmalõhe<br />
Mädanemine – s<strong>ee</strong> on puidu riknemine temas arenevate s<strong>ee</strong>nte tegevuse toimel.<br />
3. PUIDUPÕHISED MATERJALID<br />
3.1 Ehitusvin<strong>ee</strong>r<br />
Vin<strong>ee</strong>r on kihiline materjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede – spoonide – kokkuliimimise t<strong>ee</strong>l.<br />
Spoonid asetatakse vin<strong>ee</strong>rtahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti ja paaritu arvuga joonis 3.1-1<br />
Spooni paksus on 1,4–3,2 mm. Paaritu arvu spoonikihtidega tagatakse, et vin<strong>ee</strong>rtahvli väliste spoonide<br />
kiud on ühesuunalised, mis on vajalik vin<strong>ee</strong>rtahvli kaardumise tõkestamiseks.. Vin<strong>ee</strong>r koosneb 3...13<br />
üksteise suhtes risti aseta<strong>tud</strong> õhukestest puiduspoonidest. Kiudude risti asetamisega vähendatakse<br />
tunduvalt puidu anisotroopsust ja ühtlustatakse mahudeformatsioone erinevates suundades. Spoonide<br />
arvu suurendamisega suureneb vin<strong>ee</strong>ri homog<strong>ee</strong>nsus. Kandekonstruktsioonides kasutatav vin<strong>ee</strong>r peab<br />
Lk 28 / 188
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language