Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puitkonstruktsioonid- 2013 E.Just
muutuv koormus
avariikoormus
Q
Q
Q ;
d
QQk
või
d Q i k
A
d
A .
A
k
Osavaruteguri suurus alalise koormuse korral G = 1,2 konstruktsiooni või –elemendi purunemine,
stabiilsuskadu jms, kus määrav on materjali tugevus (1,35 alaliskoormuse ebasoodsast mõjust lähtudes
RL-s) ja muutuva koormuse korral Q =1,50.
Arvutuskoormuse avaldis on F d =1,2 G k +1,5 Q 1 + 1,5 , kui G/(G+Q)>9%, siis F d =1,5 G k
Kandepiirseisundis tuleb kasutada arvutuskoormusi ja kasutuspiirseisundis normkoormusi.
Koormuse kestus ja niiskusesisaldus mõjutavad puidu ja puidupõhiste elementide tugevus- ja
jäikusomadusi mida tuleb mehaanilise vastupanu ning kasutamise projekteerimisel arvesse võtta.
Koormuse kestusklassi iseloomustatakse konstruktsiooni elueal kindlal ajaperioodil mõjuva alalise
koormuse toime järgi. Muutuva koormuse jaoks tuleb vastav klass määrata tüüpilise koormuse kestusaja
põhjal.
Tugevus- ja püsivusarvutustes tuleb koormused määrata 2 pt esitatud kasutusklassi kohaselt.
Kuna kliimast tingitud koormused (lumi, tuul) on erinevates maades erinevad, siis võib koormuse
kestusklassid määrata rahvuslikus lisas.
0,iQi
5.3 Puitkonstruktsioonides kasutatavast saematerjalidest
Saetööstuse põhitoodang on saepuit. Saepuit säilitab valmistamise käigus kõik puidu füüsikalismehaanilised
omadused.
Saematerjal on kindlaks määratud mõõtmete ja kvaliteediga saepuit, millel on vähemalt kaks
tasaparalleelset külgpinda.
Saematerjaliks on saetoorme pikilahtisaagimisega saadud lauad ja prussid. Saematerjali valmistamisel
kaasnevad servad, pindlauad ja lõiked töödeldakse nüüdisaegsetes saeveskites tehnoloogiliseks laastuks.
Saematerjali tootmisele on omane, et normaalse tootmisprotsessiga saeveskis, kus põhitoodang on
saematerjal, moodustab lisatoodang vaid poole saepalkide mahust.
Põhitoodangu väljatulek oleneb saepalkide mõõtmetest, kvaliteedist, saekavast ja toodangu iseloomust (
näit koorimata saepalgist: saematerjal 42-46%, tehnoloogiline laast 27-32%, saepuru 10-15%, koor 10-
12%; kuivamiskahanemine 4-6%).
Lisatoodang on saetööstuses majanduslikult olulise tähtsusega. Tehnoloogiline laast, mille all
mõistetakse spetsiaalsetes raiemasinates lõigatud kaldrööptahukakujulisi puidutükke, on hinnatud
tooraine puitlaast- ja puitplaatide tehastes, tselluloositööstuses ja hakkepuiduna hea kütus.
Saepuru on 1-5 mm pikkused puiduosakesed. Kaasajal kasutatakse saepuru tehnoloogilise toormena
puitlaastplaatide tootmiseks. Ta on ka sobiv põletusaine, mille kütteväärtus oleneb niiskusest.
Koor moodustab saepalgi mahust 10-12%. Kuiva koore kütteväärtus on võrdne puidu kütteväärtusega,
kuid teda on kulukas kuivatada. Puukoore niiskus kütusena peaks olema alla 40%.
Ehituspuidu terminid, mida kasutatakse kirjanduses ja standardites
Puitmaterjal – saetud, hööveldatud ja treitud puitmaterjali üldnimetus.
Saematerjal – saetud külgpindadega puitmaterjali üldnimetus.
Kantpuit – kõik puitmaterjali küljed ja servad on töödeldud.
Poomkantne – servades võib näha puidu algset kaarjat pinda.
Höövelmaterjal – vähemalt kolmelt küljelt hööveldatud saematerjali üldnimetus.
Lk 50 / 188