Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />
Kui anda puidust proovikehadele kindel deformatsioon (<strong>ee</strong>lpingestada), siis pinge aja jooksul väheneb –<br />
tekib relaksatsiooni nähe.<br />
Relaksatsioon on pingete järk-järguline vähenemine konstruktsioonis (kehas) selle jääva deformatsiooni<br />
korral.<br />
Puidu juures esineb ka roomavusnähe, mis on omane kõikidele konstruktsioonimaterjalidele. S<strong>ee</strong> on<br />
probl<strong>ee</strong>miks puidu <strong>ee</strong>lpingestamisel.<br />
Roomavus on materjali võime jätkuvalt plastselt deform<strong>ee</strong>ruda selliste jõudude mõjul, mis on väiksemad<br />
hariliku kestusega katsete puhul plastset deformatsiooni esilekutsuvaist jõududest. Roomavusega<br />
kaasneb pingete relaksatsioon. Nimeta<strong>tud</strong> reoloogilisi omadusi arvestatakse arvutuslike tugevuste<br />
määramisel.<br />
<strong>Puit</strong>materjalide tugevus oleneb suurelt osalt ka puidu vigadest nagu oksad , koonilisus ja k<strong>ee</strong>rdkasv jmt.<br />
2.4.2 Puidu tugevust mõjutavad tegurid<br />
Nagu <strong>ee</strong>lpool nimeta<strong>tud</strong> puidu tugevusomadused olenevad puidu liigist, jõu mõjumise suunast kiudude<br />
suhtes, puidu niiskusest ja temperatuurist. Puidu struktuuri ebaühtlusest on tingi<strong>tud</strong> mehhaaniliste<br />
omaduste suur kõikumine ka ühe puiduliigi piirides. Puidu tugevus sõltub samuti koormamise kiirusest<br />
ja kestvusest. Puidu tugevus määratakse lühiajalisel koormamisel.<br />
Puidu tugevust mõjutavateks teguriteks on:<br />
a) niiskus – v<strong>ee</strong> hulga suurenedes väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti<br />
vähe tõmbel ja löökkoormusel. Vt joonis 2.4.2-1<br />
Juhusliku niiskuse juures määra<strong>tud</strong> tugevuste<br />
taandamiseks niiskusele =12% kasutatakse seost<br />
B<br />
12<br />
B w<br />
1<br />
<br />
12<br />
kus väärtused männipuidul on survel piki kiudu<br />
0,05, paindel 0,04, nihkel piki kiudu 0,03. Valemid<br />
on kehtivad niiskuse piires 0-23%.<br />
b) temperatuur – kõrgemal temperatuuril on puidu<br />
tugevus väiksem. Näiteks temperatuuri<br />
tõusmisel 20 0 C – 50 0 C langeb survetugevus 20-<br />
40%, tõmbetugevus 12-15% ja nihketugevus 15-<br />
20 % ja samuti väheneb puidu elastsusmoodul<br />
ca 2,5 korda.<br />
Siit tulenevalt selgub, et temperatuuri tõus<br />
suurendab puidu deformatsioone. Samal ajal tekivad<br />
puidus kuivamisega suurte okste juures<br />
v<strong>ee</strong>l lisapinged. Sellega on seletatavad<br />
puitkonstruktsioonide avariid suvisel kuumal ajal,<br />
kuigi konstruktsioon polegi maksimaalselt koorma<strong>tud</strong>. Joonis 2.4.2-1<br />
Miinustemperatuuridel suureneb puidu tugevus staatilisel koormusel igasuguse niiskusesisalduse puhul.<br />
Jäätunud toore puidu tugevus suureneb survel keskmiselt 30%, paindel 40% ja lõikel 70%.<br />
Löökkoormusel on külmunud puit, olles habras, kuni 50% nõrgem<br />
Standardi EN 384 kohaselt soovitatav niiskusesisaldus peab vastama tasakaaluniiskusele keskkonnas,<br />
kus temperatuur on 20 0 C ja suhteline õhuniiskus 65%. Paljudel okaspuu liikidel vastab s<strong>ee</strong> ligikaudu<br />
12% niiskusesisaldusele massi järgi.<br />
Lk 22 / 188