10.01.2015 Views

Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />

Kui anda puidust proovikehadele kindel deformatsioon (<strong>ee</strong>lpingestada), siis pinge aja jooksul väheneb –<br />

tekib relaksatsiooni nähe.<br />

Relaksatsioon on pingete järk-järguline vähenemine konstruktsioonis (kehas) selle jääva deformatsiooni<br />

korral.<br />

Puidu juures esineb ka roomavusnähe, mis on omane kõikidele konstruktsioonimaterjalidele. S<strong>ee</strong> on<br />

probl<strong>ee</strong>miks puidu <strong>ee</strong>lpingestamisel.<br />

Roomavus on materjali võime jätkuvalt plastselt deform<strong>ee</strong>ruda selliste jõudude mõjul, mis on väiksemad<br />

hariliku kestusega katsete puhul plastset deformatsiooni esilekutsuvaist jõududest. Roomavusega<br />

kaasneb pingete relaksatsioon. Nimeta<strong>tud</strong> reoloogilisi omadusi arvestatakse arvutuslike tugevuste<br />

määramisel.<br />

<strong>Puit</strong>materjalide tugevus oleneb suurelt osalt ka puidu vigadest nagu oksad , koonilisus ja k<strong>ee</strong>rdkasv jmt.<br />

2.4.2 Puidu tugevust mõjutavad tegurid<br />

Nagu <strong>ee</strong>lpool nimeta<strong>tud</strong> puidu tugevusomadused olenevad puidu liigist, jõu mõjumise suunast kiudude<br />

suhtes, puidu niiskusest ja temperatuurist. Puidu struktuuri ebaühtlusest on tingi<strong>tud</strong> mehhaaniliste<br />

omaduste suur kõikumine ka ühe puiduliigi piirides. Puidu tugevus sõltub samuti koormamise kiirusest<br />

ja kestvusest. Puidu tugevus määratakse lühiajalisel koormamisel.<br />

Puidu tugevust mõjutavateks teguriteks on:<br />

a) niiskus – v<strong>ee</strong> hulga suurenedes väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti<br />

vähe tõmbel ja löökkoormusel. Vt joonis 2.4.2-1<br />

Juhusliku niiskuse juures määra<strong>tud</strong> tugevuste<br />

taandamiseks niiskusele =12% kasutatakse seost<br />

B<br />

12<br />

B w<br />

1<br />

<br />

12<br />

kus väärtused männipuidul on survel piki kiudu<br />

0,05, paindel 0,04, nihkel piki kiudu 0,03. Valemid<br />

on kehtivad niiskuse piires 0-23%.<br />

b) temperatuur – kõrgemal temperatuuril on puidu<br />

tugevus väiksem. Näiteks temperatuuri<br />

tõusmisel 20 0 C – 50 0 C langeb survetugevus 20-<br />

40%, tõmbetugevus 12-15% ja nihketugevus 15-<br />

20 % ja samuti väheneb puidu elastsusmoodul<br />

ca 2,5 korda.<br />

Siit tulenevalt selgub, et temperatuuri tõus<br />

suurendab puidu deformatsioone. Samal ajal tekivad<br />

puidus kuivamisega suurte okste juures<br />

v<strong>ee</strong>l lisapinged. Sellega on seletatavad<br />

puitkonstruktsioonide avariid suvisel kuumal ajal,<br />

kuigi konstruktsioon polegi maksimaalselt koorma<strong>tud</strong>. Joonis 2.4.2-1<br />

Miinustemperatuuridel suureneb puidu tugevus staatilisel koormusel igasuguse niiskusesisalduse puhul.<br />

Jäätunud toore puidu tugevus suureneb survel keskmiselt 30%, paindel 40% ja lõikel 70%.<br />

Löökkoormusel on külmunud puit, olles habras, kuni 50% nõrgem<br />

Standardi EN 384 kohaselt soovitatav niiskusesisaldus peab vastama tasakaaluniiskusele keskkonnas,<br />

kus temperatuur on 20 0 C ja suhteline õhuniiskus 65%. Paljudel okaspuu liikidel vastab s<strong>ee</strong> ligikaudu<br />

12% niiskusesisaldusele massi järgi.<br />

Lk 22 / 188

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!