Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />
kaitse otseste ilmastikumõjude <strong>ee</strong>st. Kuna enamus õli baasil kaitsevahendeid võivad põhjustada<br />
nahakahjustusi, ei tohi neid kasutada kohtades, kus võib esineda kontakt inimesega, nt. käsipuud.<br />
Kreosoot - Patent<strong>ee</strong>riti esimest korda 1831.a. Kreosoot on must või pruunikas õli, mis sisaldab<br />
polüm<strong>ee</strong>rseid aromaatseid hüdrokarbonaate.<br />
Tänapäeval kasutatavat kreosooti saadakse söe tõrvast. Kreosoot tõstab puidu vastupanuvõimet ka<br />
niiskuse muutusele.<br />
Süsi-tõrv kreosoot on otsesel ja lahjendamata kujul kõige enam kasutatav kreosootkaitseaine<br />
saematerjali, liimpuidu ning palkide jaoks. S<strong>ee</strong> kreosoodi vorm on kõige <strong>ee</strong>listatum puitsildade katmisel.<br />
Pentakloorfenool (penta) patent<strong>ee</strong>riti 1935. Penta ei ole efektiivne merev<strong>ee</strong> tingimustes. Kuigi penta on<br />
siiani laialdaselt kasutatav, on märgata nakatumist dioksiini ning seda vahendit tahetakse k<strong>ee</strong>lustada.<br />
Selliseid piira<strong>tud</strong> kasutusega kemikaale tohivad kasutada ainult spetsialistid, kes on läbinud vastava<br />
koolituse. USA-s kasutatakse pentat puidu kaitseks umbes 30 % juh<strong>tud</strong>el.<br />
Vasknaftenaat on kreosoodi ja penta kõrval jõudnud viimaste aastate kolmandaks tähtsamaks<br />
kaitsevahendiks. Selle vahendi esmane <strong>ee</strong>lis on s<strong>ee</strong>, et ta on keskkonnasõbralik ning ei ole kan<strong>tud</strong><br />
piira<strong>tud</strong> kasutusega ainete nimekirja, mille tõ<strong>ttu</strong> tema tarbimine tulevikus ilmselt kasvab.<br />
B. V<strong>ee</strong> baasil kaitseained<br />
V<strong>ee</strong> baasil kaitseained sisaldavad vesilahustena anorgaanilisi ars<strong>ee</strong>nilisi ühendeid. N<strong>ee</strong>d kemikaalid<br />
jätavad puidu pinna suhteliselt puhtaks, kergelt roheka, hallika või pruunika tooniga, sõltuvalt kemikaali<br />
tüübist, mida kasutatakse. Vastupidiselt õli baasil kaitsevahenditele ei põhjusta v<strong>ee</strong> baasil ühendid<br />
tavaliselt nahakahjustusi. Peale kuivatamist võib puidu pinda, mida on töödeldud nimeta<strong>tud</strong><br />
kaitsevahenditega, ka värvida ja peitsida.<br />
1930.aastate lõpus arendati välja mitmeid v<strong>ee</strong> baasil ühendeid, mis sisaldasid kroomi koos vase ja<br />
ars<strong>ee</strong>niga.<br />
Enamkasutatavad kaitsevahendid v<strong>ee</strong> baasil on CCA, ACA ja ACZA. Kõik n<strong>ee</strong>d vahendid seovad<br />
ennast tugevalt puiduga ning s<strong>ee</strong> vähendab riski aine lekkele.<br />
Esimene selline ühend - kroomi<strong>tud</strong> vaskarsenaat (CCA) - võeti kasutusele 1940.a. lõpus, kuid ei leidnud<br />
laialdast kasutamist kuni 1960.a., kui tekkis nõudmine puhta ja värvi<strong>tud</strong> puidu järgi.<br />
Teine ühend – lämmastikvaskarsenaat (ACA) – võeti kasutusele 1953.a. ACA on <strong>ee</strong>lista<strong>tud</strong> v<strong>ee</strong> baasil<br />
kaitsevahend raskesti immutatavate puiduliikide jaoks (näiteks kuusk).<br />
Samuti arendati välja hulgaliselt teisi v<strong>ee</strong> baasil ühendeid nagu happeline vaskkromaat (ACC),<br />
lämmastikvasktsinkarsenaat (ACZA) ja kroomtsinkkloriid (CZC).<br />
CCA on üldiselt kasutatav männipuidu immutamiseks. ACA ja ACZA kasutatakse raskelt immutatavate<br />
puiduliikide korral (lehis).<br />
Kui CCA immutust kasutatakse suuremate puitelementide puhul, milles on kõrge lülipuidu sisaldus, on<br />
soovitatav kõrgetemperatuuriliste tsüklite kasutamine, et elimin<strong>ee</strong>rida mädanikku. Temperatuur puidu<br />
südamikus peab tõusma vähemalt 68 0 C 75 min. jooksul.<br />
V<strong>ee</strong> baasil kaitsevahendid on samuti väga tõhusad merev<strong>ee</strong>s asuvate vaiade immutamisel. Merev<strong>ee</strong>s<br />
teosta<strong>tud</strong> katsed on näidanud, et kahekordne immutus, kus kreosoodile järgneb v<strong>ee</strong> baasil kaitsevahend,<br />
on merev<strong>ee</strong> tingimustes kõige efektiivsem. V<strong>ee</strong> baasil kaitsevahendid ei ole soovitatavad suurtele<br />
liimpuitelementidele, kuna immutusest tulenev niiskumis- ja kuivamisprotsess võib põhjustada<br />
Lk 44 / 188
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language