Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />
e) Soojajuhtivus<br />
Seoses puidu poorse ehitusega juhib materjal halvasti soojust. Soojajuhtivus on puidus piki kiudu<br />
suurem kui risti kiudu. Näiteks standardniiskusel on puidu soojajuhtivus piki kiudu ca 0,22 W/m 2 K ja<br />
risti kiudu ligikaudu 1,8 korda väiksem (=0,12 W/m 2 K). Väike soojajuhtivus lubab puitu kasutada nii<br />
kande- kui ka piirdekonstruktsioonides. Nii on 15 cm paksune pruss soojajuhtivuse seisukohalt<br />
ekvivalentne 2,5 kivi paksuse tellisseina soojajuhtivusega.<br />
f) Värvus<br />
Normaalsel kahjustamata puidul on värvus valge, kollakas, pruun või punakas. V<strong>ee</strong>s olles ning ka aja<br />
toimel võib värvus tumeneda. Haigestunud puidul võib värvus olla ka hallikassinakas või rohekas. Kui<br />
näiteks puit kuivab kile all, s<strong>ee</strong> tähendab õhuliikumist pole, tõmbub ta sinakaks. Puidu tugevusele s<strong>ee</strong><br />
mingit mõju ei avalda.<br />
g) Muster<br />
Puidu muster kujuneb aastarõngastest (kevad- ja sügispuit on eri värvi) ja oksa kohtadest lähtuvalt.<br />
Puidu muster sõltub sellest, mis suunas on puitu lõiga<strong>tud</strong>. Muster ja värvus on visuaalsel vaatlusel<br />
peamised omadused, mille järgi saab puiduliikidel vahet teha.<br />
2.4 Puidu mehaanilised omadused<br />
<strong>Puit</strong> allub kõrgmolekulaarse aine reoloogia seaduspärasustele.<br />
Reoloogia on teadus, mis uurib materjalide omaduste muutumist ajas tingituna mitmesugustest<br />
mõjutustest (näit. koormus).<br />
2.4.1 Puidu kestustugevus<br />
Puidu tugevus määratakse laboratoorselt standardikohastele nõuetele vastavate katsekehadega. Tuleb<br />
märkida, et nii saadud andmed ei vasta täpselt mitmesugustes tingimustes töötava suuremõõtmelise ja<br />
looduslike vigadega konstruktsioonipuidu tugevusele, kuid praktikas kasutamiseks on nad küllalt<br />
sobivad.<br />
Katsetulemustele avaldavad mõju mitmesugused tegurid nagu koormamise kiirus, temperatuur,<br />
niiskusesisaldus, proovikehade kuju ja suurus. Siinjuures eriti suurt mõju avaldab koormamise kiirus.<br />
Eksperimentaalselt on selgita<strong>tud</strong>: kui puitelementide (katsekehade) koormamise aega suurendada, siis<br />
väheneb puidu tugevus pidevalt, lähenedes asümptootiliselt tea<strong>tud</strong> piirväärtusele, mida nimetatakse<br />
puidu kestustugevuseks. Tõmbe surve ja painde korral on esita<strong>tud</strong> joonisel 2.4.1-1a<br />
a)<br />
b)<br />
Joonis 2.4.1-1<br />
Lk 20 / 188
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language