Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puitkonstruktsioonid- 2013 E.Just
Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike perifeerse
maltspuidu ja koorealuse mähkjakihi rakud kuna ülejäänud osa
puust – lülipuit, säsi, koor – koosnevad elututest rakkudest.
Kasvavas puus võtab lülipuit peamise koormuse enda kanda.
Piki puu telge kulgeb säsi.
Südamiku ümber on tumedam osa ehk lülipuit, mis koosneb
surnud puurakkudest ja on kuivem.
Lülipuidus on rohkem vaikusid ja parkaineid ning on seetõttu
Joonis 2.2-2
vastupidavam kõdunemisele. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole, siis nimetatakse
seda küpsepuiduks.
Viited joonisele 2.2
A: Väline koor suhteliselt kuiv surnud kude, mis kaitseb puitu väliselt.
B: Sisemine koor suhteliselt niiske ja pehme materjal, mis juhib toidu sünteesi kõikides kasvavates
osades.
C: Mähk suhteliselt õhuke kiht sisemise koore sees. Selles kihis toimub puidu juurdekasv.
D: Maltspuit: suhteliselt noor, kasvav kiht, mis sisaldab elusrakke toitainete ladustamiseks ja
niiskuse juhtimiseks juurtest lehtedeni. See puidu piirkond on tavaliselt värvilt heledam, kui
sisemine lülipuit. Kihi paksus, sõltuvalt puidu liigist, varieerub 30-70 mm.
E: Lülipuit: võrreldes maltspuiduga asub see puu sisemiste kihtides ja moodustub maltspuidu
surevatest rakkudest, säilitatud toiduvarud muutuvad keemiliste protsesside tulemusena tanniiniks,
värvituks, amorfseks massiks. Lülipuidu põhifunktsioon on anda puule vastupidavust.
F: Säsi: Puidusüdamik, kust sai alguse puu kasv.
G: Aastaringid. Aastarõngad, mis tekivad puidus on sõltuvad aastaaegadest ja ümbritsevast kliimast.
Aastarõngal on kaks osa; kevad ja sügis. Kevadised rakud on õhukeseseinalised pikad rakud, mis on
nõrgad, sügisesed paksuseinalised lühikesed rakud, mis on tugevamad.
H: Säsikiired. Suhteliselt kitsad kudede ribad, mis läbivad kasvurõngaid risti. Nende eesmärk on
ladustada ja juhtida toitu mitmesuguste kihtide vahel säsist kooreni.
Ristlõike väliskihis asub maltspuit, mis on heledam ja mahlakam. Maltspuidus liiguvad toitemahlad
juurtest krooni poole. Väliskihi all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud. Suve ja
sügise jooksul see kiht puitub, moodustades uue aastarõnga. See on kevadpuidust tihedam, tumedam
ja kitsam. Tumedate kihtide vahel on kevadel kasvanud heledam ja poorsem kiht. Ühe aastarõnga
moodustavadki üks tumedam ja üks heledam kiht.
Olgu lisatud, et surnud rakkudega lülipuidus on membraanid rakkude avauste ette kleepunud, mistõttu
seal mahlade voolu ei esine. Samasugune nähtus esineb ka maltspuidus langetatud puu kuivamisel. See
asjaolu seletab, miks okaspuitu on väga raske immutada (eriti kuusepuitu, mis on lülipuiduline).
Lk 14 / 188