Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />
3.Klass <strong>Puit</strong> väljas maakontaktita A või B uksed, aknad<br />
AB, A<br />
Lk 42 / 188<br />
välisvooder<br />
õuekonstruktsioon<br />
4.klass <strong>Puit</strong> väljas kontaktis maaga või v<strong>ee</strong>s A õuekonstruktsioon,<br />
aiad, trepid, liinipostid,<br />
rõdud, kaid<br />
5.klass <strong>Puit</strong> merev<strong>ee</strong>s M Dokid<br />
<strong>Puit</strong>sillad loetakse tavaliselt riskiklassiga 3 või 4.<br />
<strong>Puit</strong> on vastupidav mitmele kemikaalile. <strong>Puit</strong> on <strong>ee</strong>lista<strong>tud</strong> konstruktsioonimaterjalina kohtades, kus<br />
esineb tugevaid kemikaale, mis teiste materjalide jaoks on korrod<strong>ee</strong>rivad. Isol<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> juhul võib<br />
happeline ja aluseline keskkond põhjustada puidukahjustusi.<br />
Sildade puhul ei ole k<strong>ee</strong>miline vastupanu tavaliselt oluline v.a. juhud, kui kasutatakse kemikaale lume ja<br />
jää sulatamiseks, kusjuures on puit nendele kemikaalidele vastupidavam kui teras ja betoon.<br />
4.2 Puidu kaitse<br />
<strong>Puit</strong>u tuleb kaitsta <strong>ee</strong>lkõige mädanemise, putukate ja tule <strong>ee</strong>st. Põhimõtteliselt on selleks kahesuguseid<br />
võimalusi: k<strong>ee</strong>miline kaitse ja konstruktiivsed võtted. Neist esimene kujutab endast kõikvõimalikke<br />
immutusm<strong>ee</strong>todeid. Konstruktiivse kaitse <strong>ee</strong>smärgiks on luua putukate ja tule levikuks ning s<strong>ee</strong>nte<br />
arenguks ebasoodsad keskkonna tingimused.<br />
Kaitse mädanemise, hallituse ja putukate vastu<br />
Efektiivseim kaitse mädanemise, hallituse ja putukate vastu on erinevad k<strong>ee</strong>milise töötlemise võtted,<br />
mis kujutavad endast puidu immutamist s<strong>ee</strong>nte (putukate) suhtes mürgiste ainetega. Lisaks on võimalik<br />
kasutada konstruktiivseid võtteid (nt kattekonstruktsioonid, tuulutus), mis on lihtsamad ja odavamad<br />
ning s<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> ka <strong>ee</strong>listatavamad.<br />
Antiseptikutega töötlemine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. Paraku on ka<br />
antiseptikutel terve rida puudusi, mistõ<strong>ttu</strong> tuleb neid hoolega valida vastavalt puidu kasutusviisile.<br />
Antiseptikud jagatakse nelja rühma:<br />
- Õli baasil antiseptikud. Kuna nad on tumedad venivad vedelikud, siis vesi neid puidust välja ei<br />
uhu. Küll aga määrivad nad puitu ja on terava lõhnaga (näiteks tõrv);<br />
- V<strong>ee</strong>slahustuvad. Esinevad enamasti pulbri kujul, millest tehakse 3...5% vesilahus. Nad imbuvad<br />
küll hästi puitu ja ei määri seda, kuid on küllaltki mürgised ning neid on kerge v<strong>ee</strong>ga puidust<br />
välja uh<strong>tud</strong>a (näiteks naatriumfluoriid);<br />
- antiseptilised pastad. Pasta määrib tugevalt puitu, neid kasutatakse enamasti pinnasega<br />
kokkupuutuva puidu kaitsel;<br />
- antiseptilised värvid. S<strong>ee</strong> on tavaline värv või lakk, millele on lisa<strong>tud</strong> mürgist ainet (näiteks<br />
Pinotex).<br />
Antiseptikute kasutamisel tuleb arvestada sellega, et mõni antiseptik määrib puitu (eriti õli baasil), mõni<br />
on ebam<strong>ee</strong>ldiva (inimestele mürgise) lõhnaga, imbub raskesti puitu, on kergesti v<strong>ee</strong> poolt väljauhutav<br />
või kahjustab puidus olevaid metallist kinnitusdetaile. Lisaks on ka puidu mehhaanilisel töötlemisel<br />
tekkiv tolm tervisele ohtlik.<br />
Universaalkaitse<br />
Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse<br />
ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifits<strong>ee</strong>rib naturaalpuidu omadusi püsivalt.