Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Puit</strong>konstruktsioonid- 2013 E.Just<br />
nagu k<strong>ee</strong>rdumine, kaardumine, pundumine ja kahanemine on minimaalsed. Tasakaaluniiskus on<br />
naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% napim, mis on tähelepanuväärne <strong>ee</strong>lis välitingimustes, nagu näiteks<br />
akende, uste jm puhul, kus niiskus muutub eriti laiades piirides.<br />
Puidu tugevus termotöötlemisel mõnevõrra väheneb – seda enam, mida kõrgemat temperatuuri<br />
kasutatakse. Tugevust mõjutavad v<strong>ee</strong>l puidu liik ja toorme kvalit<strong>ee</strong>t ning struktuurivead, nagu<br />
oksakohad. Sellest tulenevalt ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kand<strong>ee</strong>lementidena, kuni pole<br />
teh<strong>tud</strong> lisakatseid. Praegustele kogemustele tuginedes ei saa teda kasutada ka pinnasesse ja vette<br />
asetatavates konstruktsioonides. Termotöötlemine sobib kõikide puiduliikide puhul (enim kasutatakse<br />
mändi, kuuske, kaske ja haaba).<br />
Termotöödeldud puidu pinda tuleb töödelda nii teda UV kiirguse <strong>ee</strong>st kaitsvate kui ka talle<br />
iseloomulikku lõhna kaotavate ainetega. Välitingimustes kasutatavalt termopuidult nõutakse s<strong>ee</strong>ne- ja<br />
mädanikukindlust (mis on ka suurel määral taga<strong>tud</strong>). Et termopuit “mängib” vähem.<br />
3.4 Liimid<br />
Liim peab olema küllaldase kohesiooni (seos aine molekulide vahel), adhesiooni (kl<strong>ee</strong>puvus) ja<br />
elastsusega ning moodustama kõvastumisel minimaalselt mahus kahanedes tugeva liimvuugi. Liimid on<br />
kas ühe- või mitmekomponendilised. Esimesel juhul on liimi hoidmise aeg piira<strong>tud</strong>. Teisel juhul liim<br />
segatakse vahetult enne kasutamist, kusjuures üksikute komponentide säilimisaeg võib olla küllalt pikk.<br />
Liimi kõvastumisega kaasnevad mahukahanemise deformatsioonid ja eraldub madalmolekulaarne<br />
vedelik. Kõvastunud vaigu tugevust vähendab sageli tema haprus. Liimi mahukahanemisdeformatsioone<br />
vähendab temas olev täiteaine. Mineraalne täiteaine suurendab ka liimi kuumakindlust. Liimi elastsuse<br />
suurendamiseks segatakse termoreaktiivseid polüm<strong>ee</strong>re termoplastsetega. (Siit selgub ka tehnoloogia<br />
suurel osatähtsusel puidu baasil konstruktsioonimaterjali valmistamisel) .<br />
Puidu liimimiseks kasutatakse peamiselt fenoolformaldehüüd-, resortsiinformaldehüüd-,<br />
karbamiidformaldehüüd-, melamiin- jt. liime. (Põlvas kasutatakse näiteks spetsiaalseid niiskuskindlaid<br />
Dynea melamiinliime).<br />
Plastmasside liimimiseks kasutatakse epoksü-, polüester- kautšuk- jt. liime. Loetle<strong>tud</strong> vaike<br />
modifits<strong>ee</strong>ritakse ka teiste vaikudega.<br />
4. PUIDU BIOLOOGILISED KAHJUSTUSED<br />
4.1 Bioloogilised kahjustused<br />
<strong>Puit</strong> kestab sajandeid, kui teda hoida kuivana ( joon 4.1-1). Kui puitu kasutatakse katmata tingimustes<br />
on ta vastuvõtlik elavatele ja mitt<strong>ee</strong>lavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Elu<strong>tud</strong> ja<br />
füüsikalised tegurid, s.h. kuumus, kulumine, ultraviolettkiirgus ning tugevad kemikaalid, mõjuvad<br />
aegamööda puidu tugevust vähendavatena. Nimeta<strong>tud</strong> füüsikalised mõjurid võivad olla<br />
märkimisväärsed mõnel juhul, kuid suurimat riski kujutavad endast elavad ning bioloogilised tegurid,<br />
nt. s<strong>ee</strong>nkahjustused, bakterid ja putukad. Nimeta<strong>tud</strong> kahjurid võivad kaitsmata puidus tekitada tõsiseid<br />
kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul.<br />
Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus s<strong>ee</strong>n- ja<br />
putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest<br />
näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema<br />
vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal<br />
kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega,<br />
kuid s<strong>ee</strong> sõltub suuresti puidu liigist.<br />
V<strong>ee</strong> läbijooks ja kahjustustele altid konstruktiivsed<br />
Lk 38 / 188
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language