Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puitkonstruktsioonid- 2013 E.Just
Venemaal ehitati juba alates 9.sajandist puitkonstruktsioonidest ehitisi. Nimetame 1774.a. ehitatud ja
tänaseni säilinud Uspenski katedraali, mille torni kõrgus on 42 m või 1736 …38 .a. püstitatud
Admiraliteedihoonet 72 m kõrguse puittorniga.
19.sajandi alul hakati kiiresti areneva tööstuse ja kaubanduse tarvis rajama teedevõrke. Tänu metallurgia
arenemisele võeti sillaehituses kasutusele kombineeritud konstruktsioonid, kus osa tõmmatud
elementidest valmistati metallist. Tüüpiliseks näiteks on Peterburi-Moskva raudteel aastail 1842-1851
ehitatud sillad, kus ristuvate diagonaalidega sõrestike postid valmistati terasest. Sellise konstruktsiooni
patenteeris 1840.a. ameeriklane How.
Insener K.E.Lembke (vene insener) võttis sillaehituses kasutusele pidevalt üksteise kõrvale asetatud
ristuvate diagonaalidega sõrestikud – mis on tänapäeva naelutatud seinaga kandurite eelkäijad.
Ka Eestimaa keskaegseis ehitistes oli puidul ehitusmaterjalina oluline koht, milles võime me kõik
veenduda
Puidu eelised:
1. Suhteliselt suur tugevus mahukaalu kohta;
2. Puitkonstruktsioonide ehitamine on lihtne ja ei sõltu aastaajast ega ilmastikust;
3. Vähetundlik keemilistele mõjutustele;
4. Väike soojajuhtivus λ = 0.14 W/m·K ( võrdluseks mineraalvill λ = 0.04 W/m·K; kivimüüritis λ =
0.5 ... 1.3 W/m·K; betoon λ = 2.1 W/m·K; teras λ = 50 W/m·K);
5. Puidu temperatuuri lineaarpaisumise tegur on väike (piki kiudu =4x10 -6 ), mistõttu temperatuurist
tingitud pinged staatiliselt määramata konstruktsioonides on tühised ja neid ei arvestata;
6. Kergesti ülestöödeldav ja taastuv materjal;
7. Suhteliselt kerge ja tugev materjal eriti piki kiudu, mis võimaldab ehitada konstruktsioone avaga 100
m ja enam;
8. Vastupidav tsüklilisele koormamisele dünaamiliste löökidega, mis võimaldab neid kasutada sildades
ja maavärinaohtlikes piirkondades;
9. Puitu on võimalik liimida veekindlate liimidega, mis võimaldab liimida praktiliselt suvalisi ristlõikeid
ja suvalise pikkusega nii sirg- kui kõverjoonelisi elemente.
Puudused:
1. Puitkonstruktsioonide ebaõigel kasutamisel ja ekspluateerimisel puit mädaneb liigniiskuse toimel ja
rikneb kahjurite mõjul (keemiline kaitse ja õiged konstruktiivsed lahendused);
2. Anisotroopne materjal (anisotroopsus = materjaliomaduste erinevus erinevates suundades).
3. Muudab mahtu niiskuse hulga muutumisega;
4. Pideval koormamisel esinevad puidus küllalt suured plastilised deformatsioonid;
5. Tuleohtlik materjal;
Tänapäeva puitkonstruktsioonide kujunemist on oluliselt mõjutanud liimide kasutuselevõtt. Tänu
liimimisele saab kujundada piiramatute mõõtmetega puitelemente. Siit tulenevalt on konstruktsioone
palju lihtsam ja hõlpsamini valmistada kui varem. Kui tavalise saematerjali puhul seavad
konstruktsioonide suurusele piirid palkide mõõtmed, siis liimpuidu puhul on võimalus toota
suuremõõtmelisi ja erisuguse kujuga elemente, kasutades parimal moel ära toormaterjali
tugevusomadusi. Liimpuit suudab konkureerida kandevõimelt ja võimalike lahenduste mitmekesisuse
poolest teiste ehitusmaterjalidega nagu teras ja raudbetoon.
Esimesed liimitud laudkonstruktsioonid valmistati 19 saj. lõpul Saksamaal.
1887.a. ehitati Tallinnas esimene Venemaa vineeritehas.
Lk 8 / 188