Puit 2013.pdf - tud.ttu.ee

Puitkonstruktsioonid- 2013 E.Just
Surve
Joonis 2.4.3-1 Joonis 2.4.3-2
Katsed näitavad, et puidust proovikehade survetugevus f
c, 0
pikikiudu on 2-2,5 korda väiksem, kui
tõmbel (lühiajaline koormamine). Elastsusmoodul on aga praktiliselt sama kui tõmbel.
Survele avaldavad puidu vead vähem mõju kui tõmbel. Näiteks maksimaalselt lubatava oksa läbimõõdu
puhul survele 1/3 elemendi küljepikkusest on survetugevus 60-70% standardse proovikeha tugevusest.
Seega puit töötab survele paremini, kui tõmbele, siit – puitmetall-sõrestikud.
Survepurunemisel tekib puidus tugevamate ja jäigemate kiudude väljanõtkumine - nad surutakse
pehmetesse kevadpuidu kihtidesse (joonis 2.4.3-2). Survel esinevad puidus suured plastsed
deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki.
Paine
Puidu keskmine paindetugevus f
m
standardse katsekeha puhul on 60-70 N/mm 2 Nagu nähtub graafikult
joonisel 2.4.3-1 on paindejoon tõmbe ja surve vahel. Elastsusmoodul on sama kui tõmbel.
Puidu vigade (näiteks oksad max d=1/3 küljepikkusest) korral tugevus langeb umbes poole võrra
moodustades 45-50% normikohaste puidust proovikehade paindetugevusest. Tuleb alati jälgida, et
puidu vigu satuks vähem tõmbetsooni.
Joonis. 2.4.3-3
Puidu paindetugevus arvutatakse tugevusõpetuse kohaselt M / W . Selliselt arvutatud pinged ei saa
ühtida plastses staadiumis töötava puidu pingetega, pealegi on pingete ja pikenemiste diagrammid
tõmbe ja surve puhul erinevad (joonis 2.4.3-3).
Lk 24 / 188