Eluasemetingimuste parandamisest <strong>Paldiski</strong>sAastal 2008 kuulutas sihtasutus KredEx väljaülevabariigilise konkursi parandamaks paljulapselisteperede eluasemetingimusi. Majandusjakommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnulpole Eestil taasiseseisvumisest saadik olnudpaljulapseliste perede suhtes mitte mingisugustprogrammi ega poliitikat ning paljulapselisteperede eluasemetingimustest pole sisuliselt mittekeegi huvitunud. Seetõttu eraldaski riik vastavadrahalised vahendid.Konkursitingimused olid küllaltki karmid: osaledasaid vaid nelja ja enama lapsega pered.Mina sain konkursist teada ajalehtedest ningkorraldasin <strong>Paldiski</strong> paljulapseliste perede palvelasjakohase infopäeva.Dokumentide esitamise tähtaja lõppedes ületastaotlejate arv prognoositu MITMEKORDSELT.Toetusi pidi plaani kohaselt eraldatama mitmeaasta vältel, mistõttu hellitati igas peres lootustsaada riigilt kas või mingisugustki abi.Esimeses voorus (aastal 2008) ei õnnestunudPerekond Karavajev-Bambans.Juurdeehitus on ehitatud sihtasutuse poolt eraldatudraha eest.<strong>Paldiski</strong>st kellelgi toetust saada. Vabariiklikukomisjoni liikmete sõnutsi olid kõige nutusemasseisus Tartu maakonna ning Viljandi ja Jõgevaümbruse pered. Pea kõigil sealsetest taotlejatestpuudusid kõige elementaarsemad elamistingimused(majas polnud vett, käimla oli õues, majakatus laskis läbi, mille tagajärjel oli seintel hallitus)ja maakohas levinud tööpuuduse tõttu olidsissetulekud samuti minimaalsed (või puudusidsootuks). „Me muidugi teadsime, et paljulapselistelperedel on raskusi, ent keegi ei osanud endaleettegi kujutada, et kõik on nii hooletussejäetud!”Teise vooru (aastal 2009) tulemusena said rahalisttoetust oma eluasemetingimuste parandamisekskolm <strong>Paldiski</strong> peret.Perekond Karavajev-Bambans sai ehitada majalejuurdeehituse, mille üle nad olid väga rõõmsad.Perekond Jõgesu-Paltsmar vähendas oluliseltpangale võlgu olevat eluasemelaenu summat,mille kohta võib öelda, et see on riigis valitsevamajanduskriisi tingimustes helde kingitus.Perekond Jermitšev tegi oma kolmetoalises korteriskauaoodatud remondi. Paljulapseline emaNadežda oli eelmainitud konkursi suhtes vägapessimistlikult häälestatud: „Me pole mitte kunagimidagi saanud ja ei saa ka nüüd mitte midagi!Ma lihtsalt ei usu sellesse!” Me veensime ta siiskiümber ja aitasime dokumente vormistada.Nii juhtuski, et just see pere oli lõpuks nendeõnnelike hulgas, kes said remondiks raha. ViisPerekond Jermitšev.Perekond Jermitšev sai riigilt vahendid remondiks.Jermitševide pere last elavad nüüd kaunis remonditudkorteris. Õnnitleme neid!Vabariiklik komisjon on korduvalt juhtinudtähelepanu sellele, et ka kohalikud omavalitsusedon kohustatud osutama paljulapselisteleperedele abi eluasemetingimuste parandamisel.Meie linnas on see kahjuks alles unistus. Loodame,et lähiajal on sotsiaalkomisjoni eesotsasarukad juhid, kellel pole ükskõik ning kes suudavadlahendada ka selliseid probleeme. Nagupraktika näitab, pole eluasemetingimuste parandaminemitte alati raha küsimus, vaid pigem infovaldamise ning tähelepanelikkuse ja huvitatuseküsimus: kui on olemas teave, tähelepanelikkusprobleemide suhtes ja huvi sotsiaalselt kaitsetuteelanikkonnakihtide elu parandamise vastu, onka tulemus kindlalt positiivne.Üks vabariikliku konkursi tingimus remondiksvajalike vahendite taotlejatele oli hinnapakkumisteesitamine kahelt ettevõttelt. Meie linnason peresid, kes ei istunud käed rüpes ega jäänudootama abikäsi, vaid hakkasid oma eluasemetingimusiise parandama või palkasid pakkumiseteinud ehitusfirma. Loodame aga, et eluasemetingimusteparandamise küsimus kerkib siiskipeagi ka <strong>Paldiski</strong> linnavalitsuse päevakorda. Eipea ju olema 100 000 krooni pere kohta naguKredExis, olgu või tunduvalt vähem, ent sellinepunkt peab linna eelarves ikkagi olema.Parimate soovidega,MTÜ Päikesekiir juhatajaTatjana LindebergTugevdagem oma tervist Valgevene sanatooriumides Junost, Radon,Borovoje, Sosnovõi Bor ja Ozjornõi 28.03.10 kuni 10.04.2010.Hinnad alates 4900 kroonist.Hind hõlmab transporti (buss), elamist väljavalitud sanatooriumis, 4 söögikordapäevas ja ravi. Individuaalne lähenemine igale kliendile.Sanatooriumituusikute müük suveks on alanud.Tallinn, Maakri 28 A, III kor., reisiosakondTel. 6 441 200, 55 05 799Teatame kurbusega, et 91. eluaastalsuri Teise maailmasõja veteran,ordenite ja medalite kavalerIvan Maksimi p SeleznjovAvaldame kaastunnet tema omasteleja lähedastele.Olgu helge tema mälestus.Vene kogukonna veteranide nõukogu,<strong>Paldiski</strong> Linnalehe toimetus <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 4/<strong>73</strong>
lugeja kiriKust leida hingekosutust?Me ei saa valida aega, millal me oma elu elame.Nagu enamik vanema põlvkonna inimesi, ei taipama mitte midagi majanduskriisist. Samas teanaga täpselt, et sageli läheb see üle hingeliseks kriisiks,kui paljudel inimestel tekivad mõtted olemasolumõttetusest, eriti neil, kes on kaotanudtöö ja seega võimaluse elada inimväärset elu.Halb on kõigil – nii noortel, kes ei tea, kuidaspere ära toita ja säilitada katus pea kohal, kui kaeakamatel inimestel, kes teavad, et nad ei suudasündmuste käiku mitte kuidagi mõjutada.Kuidas see aeg ikkagi üle elada, kust leida sedahingekosutust, mis aitaks säilitada tasakaalu,saada üle hingelisest kriisist ja raskusi mitte niisüdamesse võtta?Töö kaotanud inimeste jaoks on väga tähtis, etlinnavalitsus koos tegusate inimestega leiaksvõimalusi luua uusi töökohti. Leida töö – kas võikõige vähem prestiižikas – on ainus võimaluspinnal püsida, et hinge sees hoida ja rasked ajadüle elada.On väga oluline, et omaksed, lähedased, tuttavadja sõbrad toetaksid üksteist, aidates neid, kellelläheb veel kehvemini.Paljud meie linna elanikud rügavad suviti omaaiamaadel. Köögiviljad, ürdid, puuviljad ja marjadon kaalukaks lisandiks pere toidulauale. Vaadateskõike seda, mis on oma kätega kasvatatud,saad niisuguse laengu hingerahu ja vaiksetrõõmu, mida jätkub kauemaks. Arvukas aednike-aiapidajatearmee, kes veedab maist oktoobrinilõviosa oma vabast ajast suvilakruntidel,saab aru, millest ma räägin, ja toetab mind.Samuti on meil linnas olemas koht, kuhu inimesitõmbab iga ilmaga – meie linnaraamatukogu.Selle üle võib meie linn uhkust tunda. Praegupaikneb raamatukogu avaras ruumis. On olemassuur klassikalise kirjanduse raamatute fond,hulgaliselt uudisteoseid igale maitsele, enamikEestis väljaantavatest ajalehtedest ja ajakirjadest,teatmekirjandust. Õdusas ja ruumikas lugemissaalison alati lugejaid (pole ju igaühel võimalustajalehti ja ajakirju koju tellida).Arvutisaal on kogu aeg hõivatud noorsoo ja nendenoorte inimeste poolt, kellele meeldib midagiuut ja huvitavat teada saada. Noorte lugejateeest, keda on ligikaudu 400, hoolitsevad meieraamatukogu töötajad eriti hästi. Nende jaokson kogutud kirjastuse Rosmen teosed „Živoimir” (Elus maailm) ja „Tainõ živoi prirodõ”(Elusa looduse saladused) ning kirjastuse Avantaentsüklopeediad. Nii eesti kui vene lapsed laenutavadmeeleldi kaunilt kujundatud väljaandeidmõlemas keeles.Täiskasvanud lugejaskonda, keda on üle 1000 inimese,ei meelita mitte ainult rikkalik raamatufondkõige viimaste uudisteostega, vaid ka võimalussaada konsultatsiooni ja nõu juriidilistes,moraali- ja eetikaküsimustes. Raamatukoguseinte vahel toimub sageli temaatilisi fotonäitusija hulgaliselt kõige erinevamaid üritusi.<strong>Paldiski</strong> linna aukodanik Lembit Odres, aastatel1917–1940 meie linnapeaks olnud JohannesOdrese poeg, jutustas kunagi meie linna raamatukoguasutamisest.1923. aastal, kui kogu <strong>Paldiski</strong> oli veel ühekorruselineja majad olid kõik ahiküttega, loodilinnavalitsuse juurde raamatukogu. Kogu selleraamatufond mahtus ära kolme kappi. Oli niieesti, soome kui vene autorite teoseid. Raamatukogulpolnud siis veel head ruumi, ent alatioli palju pühendunud lugejaid. Linn kasvas ningl i n n a l e h t • n r . 4/<strong>73</strong> 2010lugejate read täienesid ehitajate, kalurite, piirivalvuriteja ümberkaudsete talude elanikega.Mina hakkasin raamatukogu lugejaks aastal1976. Raamatukogu juhataja oli tollal AleksandraPjotri t Leontjeva. Ta tundis oma lugejaidhästi – väikestest suurteni –, sest töötas ta ju siinkokku 40 aastat, alustades reatöötajana ja lõpetadesjuhatajana.Suure austusega meenutan veel ühte raamatukogujuhatajat – erakordselt huvitavat inimestAsta Liivakut. Ta tuli meie linna pärast TartuÜlikooli lõpetamist aastal 1995. Ütles, et armusmeie linna, meresse, loodusesse. Tema ajal saidmeie raamatukogus alalisteks külalisteks luuletajad,kirjanikud, ajakirjanikud ja lihtsalt huvitavadinimesed. Asta Liivak tõmbas inimesi ligioma avatuse ja erakordse osavõtlikkusega.Meie raamatukogus on alati töötanud ja töötavadhoolivad, taktitundelised ja heasoovlikud inimesed.Nii Olga Drozdova, Tatjana Tširkova kuiUve Alberg ja Aeri Salme (raamatukogu juhataja)töötavad endast palju andes ja püüdlikult, etraamatukogu oleks lugejate jaoks rahulik ja soemaja. Suur tänu neile!„Varem või hiljem saab majanduskriis niikuiniiläbi ja meie jaoks pole tähtis mitte see üksnes üleelada, vaid jääda ka inimesteks, mitte muutudakibestunud jänesteks või hambaid näitavatekshuntideks,” lausus kunagi kirjanik Jelena Skulskaja(ajaleht Postimees).Eesti kultuuriministeerium on kuulutanudaasta 2010 lugemisaastaks.<strong>Paldiski</strong> linnaraamatukogu lugejaAlbina SterzlevaHOTELL – RESTORAN “ Valge Laev”Mereteemalise interjööriga mugav ja kodune paik <strong>Paldiski</strong> kesklinnas, peatänava ääres!• 6 tuba, neist 2 ühekohalist, 3 kahekohalist ning • konverentsiruum 10-le, banketisaal 20-le, baar,1 tuba saunagaA-la Carte restoran• igas toas on SAT-TV ja dush• võimalik toitlustada gruppe suuruses kuni 45-inimest.• vajadusel võimalik lisavoodi paigutamineNB! Satelliiditaldrik annab spordisõpradele võimaluse vaadata oma lemmikspordisaateid.Lisateenused:Korraldame erinevaid üritusi: lasteüritused, sünnipäevad, firmapeod, pulmad.Rae 32, 76806 <strong>Paldiski</strong> Tel.: +372 6045039, E-mail: flamingoland@hot.ee<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.4/<strong>73</strong>