4/73 29.01.2010 - Paldiski

paldiski.ee

4/73 29.01.2010 - Paldiski

Paldiskil i n n a l e h t • n r . 4/73 2010Tänaseslehes:uPaldiskis avati uisuväljakTamkivi: Suur-Pakrisaare ost oli äririskTasuta nõustamisabiHarjumaa ettevõtjateleja MTÜdele!valimisliit“ÜHTNE PALDISKI”SA ÜHTSUSE NIMELLinlaste üleüldiseks rõõmuks on Paldiskissetekkinud koht, kus nii täiskasvanud kui kalapsed saavad aktiivselt puhata.Liuvälja avamine on meie linnavalitsusekingitus kõikidele Paldiski elanikele.Eluasemetingimusteparandamisest PaldiskisLUGEJA KIRIHarju MaavalitsusepressiteadelehekülglastevanemateleMida ei peaks kunagiütlema?Paldiski linna asutamiseja arengu ajaloost


Paldiskis avati uisuväljakTeisipäeval, 26. jaanuaril kell 15.30avas Paldiski linnapea Mare Leitenuisuväljaku.Juba mitmeid päevi on lastes ja noortes tekitanudsuuri ootusi valminud uisuväljak Rae 38 hoonetaga oleval spordiplatsil. Tänu Linnavalitsuse,Päästeameti ja Paldiski Linnahoolduse koostöölesai uisuväljaku idee väga kiiresti tegelikkuseks.Selle nädala teisipäeval oli suur rõõm see ametlikultavada.Mis saab olla talvel veel suuremaks rõõmuks, kuinautida talviseid spordialasid, eriti veel siis, kuiilmataat üle pikkade aastate meile tõelist talve onsaatnud.Kõikidel peredel ei ole võimalik lastele uiskemuretseda. Appi tõttas EELK Paldiski Nikolaikogudus, kelle abil muretseti 34 paari uusi uiske,mida hakatakse jagama Paldiski Huvikeskusest.Linnapea Mare Leiten tänas oma avakõnesPaldiski kogudusepastor MarlePrass-SiimPaldiski Linnahooldust ja Päästeametit uisuplatsivalmistamise eest, Paldiski kogudust väga suurekingituse eest uiskude näol.Paldiski koguduse õpetaja Merle Prass – Siimavaldas suurt rõõmu, et kogudus sai anda omapanuse laste talverõõmude nautimiseks.Avatud uisuväljak täitus koheselt juba uiskudel jarõõmust säravate lastega, uisud pani alla ka abilinnapeaKersti Väinsalu.Tamkivi: Suur-Pakri saare ost oli äririskERR 25.01.2010Eesti Energia jaoks oli Suur-Pakri saarekinnistute ost äririsk, mille kaugemeesmärk ei pruugi kunagi täituda, ütleskeskkonnaminister Jaanus Tamkivi.“Näiteks põhjaliku keskkonnamõjude hindamisejärel võib selguda, et see ei ole mittemingil juhul teostatav,” rääkis reformierakondlasestminister Riigikogu infotunnis,vastastes küsimustele Suur-Pakrile tuumajaamarajamise kavatsuse kohta.Sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooniesimees Eiki Nestor uuris seepeale, keson siis selle äriühingu omanik, kellele riigiläririskiga maatükk õnnestus maha müüa.“Ma saan aru, et Eesti riigil on õnnestunudüks hea hulk maad ühele äriühinguleniimoodi maha müüa, et sellel on olulineäririsk juures. Kes see rumalukese äriühinguomanik on, ei tea?”“Ma arvan, et me teame seda kõik, kui mehästi järgi mõtleme,” vastas Tamkivi. “Parakuta niimoodi on ja seetõttu tulenevaltsellest, et me teame, kes on selle äriühinguPaldiski abilinnapea Kersti Väinsalu uisuväljakuavamisel koos lastega jäälUiskusid saab laenutada Huvikeskusest selle lahtiolekuaegadel õpilaspileti või muu pildiga dokumendialusel. Uiskude laenutamine on tasuta.Soovime kauneid uisutamise elamusi!Regina RassPaldiski LVomanik, on ilmselgelt võimalik ka tuumajaamarajamise protsessi tulevikus vajalikussuunas suunata,” lisas ta.Tamkivi rõhutas ka, et Eesti õigusruumisei ole võimalik ehitada tuumajaama salaja,ning kui tuumajaam Pakrile ei sobi, tulebsellele leida mingi muu asukoht.Foto:AP/ScanpixPALDISKI LINNAVALITSUS TEATABPensionärid saavad sõita Keilasse pankaAlljärgnevatel kuupäevadel:11. veebruar kell 10.00 ja kell 11.3018. veebruar kell 10.00 ja kell 11.3025. veebruar kell 10.00 ja kell 11.30Väljasõit kõikidel päevadelPaldiski Peetri Pizza juurestEelregistreerimine telefonil 6790620Mare VälbaPaldiski Nikolai koguduse täiskogu koosolektoimub pühapäeval, 07.02.2010 ja koosolek algabjumalateenistusega kell 13.00.Koosoleku päevakord:1. 2009. aasta sõnalise aruande ära kuulamine.2. 2009. aasta tulude-kulude aruande kinnitamine.3. 2009. aasta revisjoniaruanne.4. 2010. aasta eelarve vastuvõtmine.5. Kohal algatatud küsimused.Paneme kõigile südamele, et võimalusel koosolekust osa võtta.Oma tulekust palume anda teada hiljemalt 05.02.2010.Lugupidamisega,Õp. Merle Prass-SiimMadise küla, Klooga sjk ,76716 Harjumaa, (+372)55698093(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)• Väljaandja Pakri Arenduse OÜ • Toimetuse aadress: Peetri 11, Paldiski, tel. 6391360 • linnaleht@pakriarenduse.ee• Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiskilinnaleht.com • Trükk AS Rebellis


l i n n a l e h t • n r . 4/73 2010Tasuta nõustamisabi Harjumaa ettevõtjatele ja MTÜdele!Tänases majandussituatsioonis on paljudinimesed leidnud endid mõtlemas omaendaja lähedaste toimetuleku üle palju sügavamaltkui varem. On palju neid, kes on töökaotanud ja nuputavad viise, kuidas omateadmisi nõnda rakendada, et see leiva laualetooks. Teisalt tunnevad inimesed praeguselajal tugevamalt vajadust ühtekuuluvustundening kooskäimise ja tegutsemisejärele. Kuidas leida idee ja kuidas alustadaettevõtlusega? Kuidas lahendada piirkonnasolulisi sotsiaalseid probleeme ja kasselleks on võimalik kodanikeühendustel kakusagilt rahastust saada?Et mitte leiutada jalgratast, on mitmeidtugiorganisatsioone, kes nõu ja jõuga teilenii ettevõtluse kui ka mittetulunduslikutegevuse planeerimises ja korraldamisesappi tulevad. Harjumaa tegusate inimestejaoks on loodud SA Harju Ettevõtlus- jaArenduskeskus (HEAK), kes pakub tasutaabi nii alustajatele kui ka juba tegutsevateleettevõtjatele ja kodanikeühendustele.Aitame teil läbi mõelda oma idee,selgitame organisatsiooni asutamise nõudeid,vaatame ka asutamisdokumendidkoos teiega läbi. Ettevõtjatele oleme toeksäriplaani ja finatsprognooside koostamisel,mittetulundusühendusel aitame läbi mõeldaarengukava koostamise protsessi. Mõtlemeteiega koos, kas mõnest fondist oleksvõimalik taotleda teie idee elluviimisekska kaasrahastust ja aitame ka taotlusdokumentidekokku panemisel kui tarvis. Meiemeeskonnas on 3 ettevõtluskonsultanti ja 3MTÜdega tegelejat, abi saab nii eesti kui kavene keeles.Juba aastaid korraldame Harju maakonnasettevõtjatele ja MTÜdele ka koolitusi jateabepäevi. Nii baasteadmiste omandamisekoolitused kui spetsiifilistemate teemadega(nt raamatupidamine, arengukava koostamine,turundus jne) on ettevõtjatele vägasoodsa hinnaga, mittetulundusühendusteleaga hoopis tasuta. Oma õla on rahaliseltalla pannud Euroopa Sotsiaalfond jaSiseministeerium, seetõttu saame koolitustelekaasata väga häid ja inspireerivaidkoolitajaid, osalejate jaoks väga soodsa hinnaga.Ka 2010. aastaks on meil plaanitudettevõtjatele ja MTÜdele palju soodsaid jaka tasuta koolitusi ning teabepäevi – vaatameie kodulehte www.heak.ee või liitu meiee-mailipõhiste infolistidega, nii oled kõigeparemini kursis. Huvilisi on koolitusteleväga palju, seetõttu peame tihtipeale osalemiseksväikese konkursi tegema – tulebmeile lihtsalt ankeedis põhjendada omamotivatsiooni osalemiseks. Kui juhtub, ette koolitusele seekord ei pääse, siis võitealati leppida meiega personaalseks nõustamiseksaja kokku.Võtke meiega julgesti ühendust! Konsultatsioonidon teie jaoks, head Harjumaainimesed, täiesti tasuta. Lepime kokku ajakohtumiseks või proovime e-maili/telefoniteel teid abistada. Asume aadressil Mustamäetee 4, Tallinn, telefon 656 6641, e-mail info@heak.ee. Meie kodulehelt leiatesamuti palju vajalikku infot www.heak.eeMari-Liis DolenkoMTÜde konsultantPaldiski Linnaleht nr.4/73


Eluasemetingimuste parandamisest PaldiskisAastal 2008 kuulutas sihtasutus KredEx väljaülevabariigilise konkursi parandamaks paljulapselisteperede eluasemetingimusi. Majandusjakommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnulpole Eestil taasiseseisvumisest saadik olnudpaljulapseliste perede suhtes mitte mingisugustprogrammi ega poliitikat ning paljulapselisteperede eluasemetingimustest pole sisuliselt mittekeegi huvitunud. Seetõttu eraldaski riik vastavadrahalised vahendid.Konkursitingimused olid küllaltki karmid: osaledasaid vaid nelja ja enama lapsega pered.Mina sain konkursist teada ajalehtedest ningkorraldasin Paldiski paljulapseliste perede palvelasjakohase infopäeva.Dokumentide esitamise tähtaja lõppedes ületastaotlejate arv prognoositu MITMEKORDSELT.Toetusi pidi plaani kohaselt eraldatama mitmeaasta vältel, mistõttu hellitati igas peres lootustsaada riigilt kas või mingisugustki abi.Esimeses voorus (aastal 2008) ei õnnestunudPerekond Karavajev-Bambans.Juurdeehitus on ehitatud sihtasutuse poolt eraldatudraha eest.Paldiskist kellelgi toetust saada. Vabariiklikukomisjoni liikmete sõnutsi olid kõige nutusemasseisus Tartu maakonna ning Viljandi ja Jõgevaümbruse pered. Pea kõigil sealsetest taotlejatestpuudusid kõige elementaarsemad elamistingimused(majas polnud vett, käimla oli õues, majakatus laskis läbi, mille tagajärjel oli seintel hallitus)ja maakohas levinud tööpuuduse tõttu olidsissetulekud samuti minimaalsed (või puudusidsootuks). „Me muidugi teadsime, et paljulapselistelperedel on raskusi, ent keegi ei osanud endaleettegi kujutada, et kõik on nii hooletussejäetud!”Teise vooru (aastal 2009) tulemusena said rahalisttoetust oma eluasemetingimuste parandamisekskolm Paldiski peret.Perekond Karavajev-Bambans sai ehitada majalejuurdeehituse, mille üle nad olid väga rõõmsad.Perekond Jõgesu-Paltsmar vähendas oluliseltpangale võlgu olevat eluasemelaenu summat,mille kohta võib öelda, et see on riigis valitsevamajanduskriisi tingimustes helde kingitus.Perekond Jermitšev tegi oma kolmetoalises korteriskauaoodatud remondi. Paljulapseline emaNadežda oli eelmainitud konkursi suhtes vägapessimistlikult häälestatud: „Me pole mitte kunagimidagi saanud ja ei saa ka nüüd mitte midagi!Ma lihtsalt ei usu sellesse!” Me veensime ta siiskiümber ja aitasime dokumente vormistada.Nii juhtuski, et just see pere oli lõpuks nendeõnnelike hulgas, kes said remondiks raha. ViisPerekond Jermitšev.Perekond Jermitšev sai riigilt vahendid remondiks.Jermitševide pere last elavad nüüd kaunis remonditudkorteris. Õnnitleme neid!Vabariiklik komisjon on korduvalt juhtinudtähelepanu sellele, et ka kohalikud omavalitsusedon kohustatud osutama paljulapselisteleperedele abi eluasemetingimuste parandamisel.Meie linnas on see kahjuks alles unistus. Loodame,et lähiajal on sotsiaalkomisjoni eesotsasarukad juhid, kellel pole ükskõik ning kes suudavadlahendada ka selliseid probleeme. Nagupraktika näitab, pole eluasemetingimuste parandaminemitte alati raha küsimus, vaid pigem infovaldamise ning tähelepanelikkuse ja huvitatuseküsimus: kui on olemas teave, tähelepanelikkusprobleemide suhtes ja huvi sotsiaalselt kaitsetuteelanikkonnakihtide elu parandamise vastu, onka tulemus kindlalt positiivne.Üks vabariikliku konkursi tingimus remondiksvajalike vahendite taotlejatele oli hinnapakkumisteesitamine kahelt ettevõttelt. Meie linnason peresid, kes ei istunud käed rüpes ega jäänudootama abikäsi, vaid hakkasid oma eluasemetingimusiise parandama või palkasid pakkumiseteinud ehitusfirma. Loodame aga, et eluasemetingimusteparandamise küsimus kerkib siiskipeagi ka Paldiski linnavalitsuse päevakorda. Eipea ju olema 100 000 krooni pere kohta naguKredExis, olgu või tunduvalt vähem, ent sellinepunkt peab linna eelarves ikkagi olema.Parimate soovidega,MTÜ Päikesekiir juhatajaTatjana LindebergTugevdagem oma tervist Valgevene sanatooriumides Junost, Radon,Borovoje, Sosnovõi Bor ja Ozjornõi 28.03.10 kuni 10.04.2010.Hinnad alates 4900 kroonist.Hind hõlmab transporti (buss), elamist väljavalitud sanatooriumis, 4 söögikordapäevas ja ravi. Individuaalne lähenemine igale kliendile.Sanatooriumituusikute müük suveks on alanud.Tallinn, Maakri 28 A, III kor., reisiosakondTel. 6 441 200, 55 05 799Teatame kurbusega, et 91. eluaastalsuri Teise maailmasõja veteran,ordenite ja medalite kavalerIvan Maksimi p SeleznjovAvaldame kaastunnet tema omasteleja lähedastele.Olgu helge tema mälestus.Vene kogukonna veteranide nõukogu,Paldiski Linnalehe toimetus Paldiski Linnaleht nr. 4/73


lugeja kiriKust leida hingekosutust?Me ei saa valida aega, millal me oma elu elame.Nagu enamik vanema põlvkonna inimesi, ei taipama mitte midagi majanduskriisist. Samas teanaga täpselt, et sageli läheb see üle hingeliseks kriisiks,kui paljudel inimestel tekivad mõtted olemasolumõttetusest, eriti neil, kes on kaotanudtöö ja seega võimaluse elada inimväärset elu.Halb on kõigil – nii noortel, kes ei tea, kuidaspere ära toita ja säilitada katus pea kohal, kui kaeakamatel inimestel, kes teavad, et nad ei suudasündmuste käiku mitte kuidagi mõjutada.Kuidas see aeg ikkagi üle elada, kust leida sedahingekosutust, mis aitaks säilitada tasakaalu,saada üle hingelisest kriisist ja raskusi mitte niisüdamesse võtta?Töö kaotanud inimeste jaoks on väga tähtis, etlinnavalitsus koos tegusate inimestega leiaksvõimalusi luua uusi töökohti. Leida töö – kas võikõige vähem prestiižikas – on ainus võimaluspinnal püsida, et hinge sees hoida ja rasked ajadüle elada.On väga oluline, et omaksed, lähedased, tuttavadja sõbrad toetaksid üksteist, aidates neid, kellelläheb veel kehvemini.Paljud meie linna elanikud rügavad suviti omaaiamaadel. Köögiviljad, ürdid, puuviljad ja marjadon kaalukaks lisandiks pere toidulauale. Vaadateskõike seda, mis on oma kätega kasvatatud,saad niisuguse laengu hingerahu ja vaiksetrõõmu, mida jätkub kauemaks. Arvukas aednike-aiapidajatearmee, kes veedab maist oktoobrinilõviosa oma vabast ajast suvilakruntidel,saab aru, millest ma räägin, ja toetab mind.Samuti on meil linnas olemas koht, kuhu inimesitõmbab iga ilmaga – meie linnaraamatukogu.Selle üle võib meie linn uhkust tunda. Praegupaikneb raamatukogu avaras ruumis. On olemassuur klassikalise kirjanduse raamatute fond,hulgaliselt uudisteoseid igale maitsele, enamikEestis väljaantavatest ajalehtedest ja ajakirjadest,teatmekirjandust. Õdusas ja ruumikas lugemissaalison alati lugejaid (pole ju igaühel võimalustajalehti ja ajakirju koju tellida).Arvutisaal on kogu aeg hõivatud noorsoo ja nendenoorte inimeste poolt, kellele meeldib midagiuut ja huvitavat teada saada. Noorte lugejateeest, keda on ligikaudu 400, hoolitsevad meieraamatukogu töötajad eriti hästi. Nende jaokson kogutud kirjastuse Rosmen teosed „Živoimir” (Elus maailm) ja „Tainõ živoi prirodõ”(Elusa looduse saladused) ning kirjastuse Avantaentsüklopeediad. Nii eesti kui vene lapsed laenutavadmeeleldi kaunilt kujundatud väljaandeidmõlemas keeles.Täiskasvanud lugejaskonda, keda on üle 1000 inimese,ei meelita mitte ainult rikkalik raamatufondkõige viimaste uudisteostega, vaid ka võimalussaada konsultatsiooni ja nõu juriidilistes,moraali- ja eetikaküsimustes. Raamatukoguseinte vahel toimub sageli temaatilisi fotonäitusija hulgaliselt kõige erinevamaid üritusi.Paldiski linna aukodanik Lembit Odres, aastatel1917–1940 meie linnapeaks olnud JohannesOdrese poeg, jutustas kunagi meie linna raamatukoguasutamisest.1923. aastal, kui kogu Paldiski oli veel ühekorruselineja majad olid kõik ahiküttega, loodilinnavalitsuse juurde raamatukogu. Kogu selleraamatufond mahtus ära kolme kappi. Oli niieesti, soome kui vene autorite teoseid. Raamatukogulpolnud siis veel head ruumi, ent alatioli palju pühendunud lugejaid. Linn kasvas ningl i n n a l e h t • n r . 4/73 2010lugejate read täienesid ehitajate, kalurite, piirivalvuriteja ümberkaudsete talude elanikega.Mina hakkasin raamatukogu lugejaks aastal1976. Raamatukogu juhataja oli tollal AleksandraPjotri t Leontjeva. Ta tundis oma lugejaidhästi – väikestest suurteni –, sest töötas ta ju siinkokku 40 aastat, alustades reatöötajana ja lõpetadesjuhatajana.Suure austusega meenutan veel ühte raamatukogujuhatajat – erakordselt huvitavat inimestAsta Liivakut. Ta tuli meie linna pärast TartuÜlikooli lõpetamist aastal 1995. Ütles, et armusmeie linna, meresse, loodusesse. Tema ajal saidmeie raamatukogus alalisteks külalisteks luuletajad,kirjanikud, ajakirjanikud ja lihtsalt huvitavadinimesed. Asta Liivak tõmbas inimesi ligioma avatuse ja erakordse osavõtlikkusega.Meie raamatukogus on alati töötanud ja töötavadhoolivad, taktitundelised ja heasoovlikud inimesed.Nii Olga Drozdova, Tatjana Tširkova kuiUve Alberg ja Aeri Salme (raamatukogu juhataja)töötavad endast palju andes ja püüdlikult, etraamatukogu oleks lugejate jaoks rahulik ja soemaja. Suur tänu neile!„Varem või hiljem saab majanduskriis niikuiniiläbi ja meie jaoks pole tähtis mitte see üksnes üleelada, vaid jääda ka inimesteks, mitte muutudakibestunud jänesteks või hambaid näitavatekshuntideks,” lausus kunagi kirjanik Jelena Skulskaja(ajaleht Postimees).Eesti kultuuriministeerium on kuulutanudaasta 2010 lugemisaastaks.Paldiski linnaraamatukogu lugejaAlbina SterzlevaHOTELL – RESTORAN “ Valge Laev”Mereteemalise interjööriga mugav ja kodune paik Paldiski kesklinnas, peatänava ääres!• 6 tuba, neist 2 ühekohalist, 3 kahekohalist ning • konverentsiruum 10-le, banketisaal 20-le, baar,1 tuba saunagaA-la Carte restoran• igas toas on SAT-TV ja dush• võimalik toitlustada gruppe suuruses kuni 45-inimest.• vajadusel võimalik lisavoodi paigutamineNB! Satelliiditaldrik annab spordisõpradele võimaluse vaadata oma lemmikspordisaateid.Lisateenused:Korraldame erinevaid üritusi: lasteüritused, sünnipäevad, firmapeod, pulmad.Rae 32, 76806 Paldiski Tel.: +372 6045039, E-mail: flamingoland@hot.eePaldiski Linnaleht nr.4/73


Harju Maavalitsuse pressiteadeRahvastikusündmused 2009 HarjumaalHarju Maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeritiHarjumaal 2009. aastal kokku 1931 lapsesünd, 951 surmaakti, 129 abielu ning 78 abielulahutust.Andmetes ei kajastu Tallinn.Harjumaal registreeriti 2009. aastal kokku1931 lapse sünd.Poisslapsi sündis 949,tütarlapsi sündis 982.Leseks jäi Harjumaal möödunud aastal 304inimest.Mehi lahkus meie hulgast 446 ja naisi 505.Surnute keskmine vanus oli 74 aastat.Eestlasi suri 686, teistest rahvustest isikuid265.2009. aastal oli sündimus taas positiivne,ning sünniakte koostati 980 võrra surmaaktidestrohkem.Lahutatavad abielud olid kestnud:alla aasta 1 paaril1-2 aastat 6 paaril3-5 aastat 15 paaril6-10 aastat 7 paaril11-15 aastat 8 paaril16-20 aastat 14 paaril21-25 aastat 10 paaril26-30 aastat 8 paarilüle 30 aasta 9 paarilSündisid kahed kolmikud; kolm õde ühteja kaks õde ning vennake teise perre. Ühesperes oli juba üks ja teises kaks last. Kaksikuidsündis 36 paari; 13 paari poisse, 12 paaritüdrukuid ja 11 segapaari.Kaksikud sündisid perre1-2 lapsena 202-3 lapsena 133-4 lapsena 14-5 lapsena 15-6 lapsena 1Emal sündisesimene laps 786teine 763kolmas 274neljas 71viies 25kuues 8seitsmes 1kaheksas 1kümnes 1kolmeteistkümnes 1Noorimad emad olid kaks 16 aastast ja vanimema 44 aastane. Noorim isa oli 17 aastane javanim isa 60 aastane.Populaarsemad poistele pandud nimed olidMarkus, Mattias, Andreas, Rasmus, Robert,Kristofer, Martin ja Sander.Tütarlastele sagedamini pandud nimed olidKertu, Sandra, Helena, Elisabeth, Marta, Sofiaja Laura.Eestlastel sündis 1633, venelastel 143, teistelrahvustel 45 järeltulijat,segaabieludesse sündis 110 last.Abielust sündinud lapsi 763üksikemasid 104Isast põlvnemise kindlakstegemise avaldusiesitati 1090.2009. aastal oli Harjumaal registreeritud surmaaktidekoguarv 951, selle hulgas on 2 allaühe aasta vanust last. Paldiski Linnaleht nr. 4/73Abielusid registreeriti 129, sealhulgas 19 erinevateskonfessioonides sõlmitut. Väljaspoolperekonnaseisuosakonda registreeriti vanglates3 abielu.Mõlemad abiellujad olid vallalised 70 korral.Mehed registreerisid esimest abielu 85, naised88 korral. Korduvabiellu astusid 44 meest ja41 naist. Oma teist abielu sõlmis 36 meest ja33 naist. Kolmandasse abiellu astus 7 meestja 5 naist.Neljanda abielu sõlmis üks mees ja kaksnaist.Viiendaks abieluks jätkus julgust ühel naisel.Välismaalastega registreeriti 14 abielu, neist 5välismaalase elukohaks oli Eesti.Abiellujate vanuse analüüs:mehednaised18-20 1 18-20 521-25 15 21-25 2226-30 30 26-30 3731-40 46 31-40 4141-50 24 41-50 14vanemad 13 vanemad 10Abiellumisel võeti mehe perekonnanimi90 korral;naise perekonnanimi 2 korral;jäädi oma nimele 30 korral;naine kahe nimega 7 korral.Omavahel abiellus uuesti 4 paari. Vanimalpruudil oli vanust 79 aastat, tema väljavalitulaga 81 aastat, nemad olidki vanim paar.Vabaabielu elasid enne seaduslikku abiellumist111 paari, 45 paaril olid ka ühised lapsed.29 paaril oli üks ühine ja 13 paaril kaks ühistlast ning kolmel paaril kolm ühist last.Abielulahutusi registreeriti 2009. aastal maakonnaskokku 78, see on 15 võrra rohkemeelmisest aastast. Kohtuotsuse alusel lahutatikaks abielu.Kokkuleppelisi lahutuse avaldusi esitati 86ja nende põhjal koostati 76 abielulahutuseakti. 5 ühisavaldust lahutuse vormistamiseksannulleeriti.Esimese abielu lahutas 60 meest ja 57naist;teise abielu lahutas 11 meest ja 18naist;kolmanda abielu lahutas 5 meest ja 3 naist;neljanda abielu lahutas 1 mees;viienda abielu lahutas 1 mees.Noorimaks lahutajaks oli eesti rahvusest abielupaar,kus naine oli 19 ja mees 25 aastane.Lahutatav abielu oli mõlemal esimene ja seeoli vastu pidanud kolm aastat. Peres oli ükslaps.Vanimad lahutajad olid eesti rahvusest: 71aastane mees ja 68 aastane naine, kes lahutasidoma 6 aastat kestnud korduva abielu. Seeoli mehel viies ja naisel kolmas abielu.Kõige lühem lahutusega lõppenud abielu kestis10 kuud. Nii 27 aastasel mehel kui tema 26aastasel kaasal oli see esimene abielu, peresoli üks laps.Pikim lahutusega lõppenud abielu pidasvastu 36 aastat. Mees oli 62 aastane ja naine57 aastane, mõlemad vene rahvusest, lahutatiesimest abielu ja peres oli üks laps.Eesti rahvusest mehed lahutasid 54 korral janaised 56 korral,teistest rahvustest mehed lahutasid 24 korralja naised 22 korral.Nimemuutmiseks esitati avaldusi 38, millestregionaalministri käskkirjaga rahuldati37 isiku taotlus. üks taotluse esitanu loobusnimemuutmisest.Perekonnanime muudeti 30 korral, eesnime5 korral ja nii ees- kui perekonnanime 2 korral.Keelduvaid otsuseid ei olnud.Eevi AlaniitRahvastiku toimingute talituse juhataja


Lehekülg lastevanemateleMida ei peaks kunagi ütlema?Mõnikord kaotavad isegi kõige tasakaalukamadvanemad kannatuse ja ütlevad oma lastelemidagi niisugust, mida nad hiljem kahetsevad.On arusaadav, et ennast kogu aeg vaoshoida pole kerge, mistõttu lipsavadki käibefraasid,mida peaaegu kõik ümberringi kasutavad,tahtmatult üle huulte. Ka meid endid kostitatilapsepõlves nendega ohtrasti. Vahest tasub omakäitumine üle vaadata ning, olles vabanenudstereotüüpidest, muutuda oma laste suhtestähelepanelikumaks ja kannatlikumaks.„Kui sa ei söö, viin sind arsti juurde!”Sellised ähvardused ei pane teie last sööma rohkem,kui ta tahab, ent kindlapeale sigitavad temahinges hirmu valgetes kitlites inimeste ees. Kuiteil on tarvis minna lapsega vaktsineerima võiprofülaktilisele läbivaatusele, saate kõiki omahirmutamise vilju täiel määral maitsta. Püüdkeoma võsuke kuidagi teistmoodi sööma meelitada:lubage talle pärast sööki lõbusat tegevust,pakkuge toitu, mida ta armastab, või muutkesöömine mänguliseks.„Kollid tulevad...“Paljud emad hirmutavad oma lapsi, kui need eitaha magama minna või armastavad pimedasmööda maja ringi kolada. Kui see on nii, polekaugel see päev, mil laps hakkab tõepoolestuskuma, et pimedas kolavad ringi kollid või etlaua all või kapis peidab ennast midagi koledat.Tagajärjeks on pimedusekartus, vajadus jättalastetoas ööseks tuli põlema ning varsti ei saalast minutikski üksi jätta. Kui laps ei taha õhtutimagama jääda, jutustage talle parem veelüks pikk muinasjutt. Kui näete, et ta on rahutu,siis küsige, kas tal kuskilt ei valuta. Ärge naergetema üle, kui ta kardab üksinda magada. Kalapsed näevad hirmsaid unenägusid ja vajavad,et me neid rahustaksime.„Kui sa mind armastaksid, poleks sa seda ealesteinud...“Kui ütlete lapsele midagi seesugust, püüdke asetadaennast tema olukorda. Kujutage ette, millistsüütunnet ja kibedust ning milliseid süümepiinuniisugused sõnad lapses esile kutsuvad.Selline šantaaž tekitaks täiskasvanuski sarnasereaktsiooni. Ärge kunagi süüdistage oma lastarmastuse puudumises enda vastu ega tänamatuses!Lapsed teevad meid ju juba ainuüksi omaolemasoluga õnnelikuks. Vaevalt see õnn olekssiis suurem, kui nad hakkaksid meid vahetpidamatatänama ja oma armastust kinnitama.Proovige sõnastada oma repliik teistmoodi:„Ma armastan sind nii väga, palun ära tee enamniiviisi!” Lapsed peaksid kuulma meilt ainultarmastavaid sõnu, sest meie isikus avaldab kogumaailm neile oma poolehoidu.„Kui sa ei käitu korralikult, räägin isale!”Selliste sõnadega õõnestate omaenda autoriteetilapse silmis. Ta teeb järelduse, et kuulata tulebainult isa, teid pole aga millegi eest austada,kuivõrd teie ei tähenda perekonnas midagi. Isasuhtleb lapsega niigi vähem kui teie ning temakuju võib sellega muutuda lapse jaoks ühtlasimillekski ähvardavaks ja kurjaks, laps võibhakata isa kartma ja vihkama. Proovige tehaebasoovitavale käitumisele lõpp tugevate fraasidega:„Stopp, aitab! Lähme nüüd kumbki omatuppa ja oleme seal seni, kuni oleme rahunenud.”Sellisel juhul laps mõistab, et ka tema mängibtoimuvates sündmustes mingit rolli ning võibühtlasi jõuda iseseisvalt mingisugusele otsusele.Samuti võite küsida: „Mõtle nüüd ometi: pärastkõike seda, millega sa hakkama said, mida sinaminu asemel teeksid?” Kaasake oma laps konfliktidelahendamisse, selle asemel et ähvardadaanda ta lihtsalt isa kätesse, mis peaksid ju olematalle toeks, mitte karistuseks.„Vaata teisi: kõik lapsed on head lapsed, agasina...”Seda laadi võrdlused, mis on välja öeldud lapselekõige kallima inimese poolt, tekitavad määratutkahju tema eneseväärikustundele. Need võivadsisendada temasse süü- ja alaväärsustunnet,mille tagajärjel ta hakkab teisi lapsi vihkama,pidades neid endast paremaks. Ärge haavaketema enesearmastust! Samuti ei soovitata tuuatalle eeskujuks vanemaid lapsi. Psühholoogidarvavad, et see sunnib nooremat pidama alalistvõitlust vanemate armastuse ja tähelepanu eestning ta ei näe oma õdedes-vendades mitte sugulashingesid,vaid üksnes ohtlikke konkurente.„Sa oled paha ja häbematu laps!”l i n n a l e h t • n r . 4/73 2010Oma last niiviisi sildistada oleks suur viga. Lapsestekib tunne, et teda ei armastata. Pealegi võibteie reaktsioon olla talle lihtsalt arusaamatu, sestväikesed lapse ei seosta ju ennast oma tegudega.Püüdke talle selgitada, miks on see, mis ta tegi,halb, või et tema käitumine (tänavale jooksmine,tikkudega mängimine, aknast välja kõõlumine)on ohtlik; kuid ärge öelge, et tema ise on halb võirumal, kuna ta niisugustest lihtsatest asjadest aruei saa. Tehke endale reegliks selgitada, et te polepahane mitte lapse enda, vaid tema halbade tegudepeale. Kui ta sellest aru saab, saab tema eluolema märksa õnnelikum.„Kui sa ilusti käitud, ostan sulle...”Mõnikord, kui oleme ärritunud, tüdinud võiväga väsinud, aga laps ei pea ennast korralikultülal, oleme valmis lubama talle kas või tähedtaevast alla tuua, et ta ainult sõna kuulaks.Võtke teadmiseks, et sõnakuulelikkuse ostminepole just parim kasvatuslik lähenemine. Sedaenam, et lapsed harjuvad sellega väga kiiresti janende nõudmised kasvavad iga korraga. Pealegivõite ühel päeval osutuda väljapressimise ohvriksoma lapse poolt. Ta kisendab kaupluses võitänaval täiest kõrist ja viskab põrandale pikaliainult selleks, et sundida teid ostma kõike, midata vaid soovib – vahetuskaubana hüsteeritsemiselõpetamise eest. Veidi suuremaks saadessuudab teie laps teile kõigiti arusaadavaltseletada, mida ta tahab saada selle eest, et takoristab oma mänguasjad kokku või peseb tassipuhtaks. Püüdke mitte kasutada šantaaži, vaidveenmist ja palveid, et väike inimene omandaksjuba varases lapsepõlves inimestevahelise suhtlemisereeglid.„Lõpeta kohe ära, ma ju ütlesin!”Asjata karjute: vaevalt küll, et laps teie kategoorilisestei-st aru saab, ehmub aga ilmseltüsna kindlasti. Teist õhkavat närvilisust jaagressiivsust tajub laps oma alateadvuses kindlapeale,ent keelu olemus jääb talle selgusetuks.Seepärast üritab laps nii või teisiti katkestatudtegevust ikkagi jätkata või saavutada soovitavatnutu, hüsteerika või kisa abil. Parem on ikkagiselgitada, miks ei tohi, veel parem on aga selgitamistrahunemiseni edasi lükata või alternatiivepakkuda: „Ärme räägi sellest praegu, vaidpärast õhtusööki” või „Ärme parem tee seda,vaid teeme hoopis nii” jms.„Ära mõtlegi nutma hakata, või muidu...”Keelata lapsel väljendada oma emotsioone nii,nagu tema neid väljendada tahab, on vanemliktürannia selle halvimal kujul. Mõelge sellele,kuidas te ise ennast tunneksite, kui teid näitekslüüakse ja pärast seda keelatakse teil tundavalu, solvumist või meelekibedust. Lapsedväljendavad kõiki oma emotsioone nutu kaudu,seepärast ei saa neid keelata reageerida nutugateie keeldudele, karistustele ega muudele ebameeldivatelekasvatuslikele meetmetele. Suhtugetema reaktsioonidesse rahulikult, ka siis,kui ta ei taha teiega mõnda aega rääkida. Pidagemeeles, et igal inimesel peab olema vabadusväljendada oma emotsioone ja üleelamisi.Koostatud internetiväljaannete materjalidepõhjal.Paldiski Linnaleht nr.4/73


Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Paldiski aastal 1939. Foto ühe PaldiskiLinnalehe lugeja isiklikust arhiivist.Baltiiski sadama linna arengTeisele maailmasõjale läks linn vastu Baltilaevastiku ehitusjärgus oleva sõjalis-merelisebaasina. Saksa väed tungisid Eesti territooriumile1941. aasta juulis ning augustikeskel alustasid Vene väed ja PBL* raskeidlahinguid Tallinna ja Paldiski eest. Paldiskioli selleks hetkeks kaasatud kaugesse edelakaitsevööndisse. Osa tsiviilelanikkonnast(elanikud ja sõdurite perekonnad) evakueeritisellel perioodil linnast ära Tallinnasse.Pingeliste lahingute järel õnnestus Saksavägedel 25. augustil 1941 Vene vägedekaitsest läbi murda ning alustada veriseidlahinguid Tallinna eeslinnades. Osa Venevägedest hakkas selle läbimurde tulemusenataganema Paldiskisse. 27. augustil algasPBLi ülemjuhatuse otsusel vägede evakueeriminePaldiskist meritsi. Olles sõjalisedobjektid õhku lasknud ja hävitanud sõjalisevara, asusid linna kaitsnud väeosad laevadelening jätsid linna maha. 28. augustilsisenesid linna Saksa väed. Saksa okupatsioonkestis kuni 24. septembrini 1944.Esialgu paiknes linnas väike garnison,mere- ja tagalaväeosad. Sadamas baseerusidSaksa sõjamerelaevastiku laevad, miskaitsesid Soome lahes paiknevaid miinitõkkeid.Sel perioodil ehitasid Saksaokupandid linna uue sadama piirkondaväikesed kaid kaitselaevade jaoks ning sõjaväelinnakussenende poolt 1942. aastalrajatud koonduslaagrisse barakid. Sarnaselt1918.–1919. aasta Saksa okupatsioonile,rakendasid hitlerlased Eestis mitte üksnesterrorit kohaliku elanikkonna kallal, vaidsooritasid ka majanduslikke röövretki,mille eesmärk oli kohaliku tööstuse, energiaressurssideja loodusrikkuste halastamatuekspluateerimine fašistliku sõjamasinahuvides.See röövimine saavutas suurima ulatuseVene vägede pealetungi ajal aastal 1944,kui Nõukogude Armee väed hakkasid Paldiski Linnaleht nr. 4/73lähenema Eesti piiridele. Kokkuriisutudkraami vedasid Saksa okupandid välja niiraudteed pidi kui ka Tallinna, Paldiski jaPärnu sadama kaudu. 23. septembril 1944vallutasid Paldiski Nõukogude armee jasõjalaevastiku väeosad.Linnast lahkumisel fašistid praktiliselthävitasid selle. Kogu linnas jäi puutumatavaid ligikaudu paarkümmend maja jaraudteejaam. Linna taastamine ei alanudmitte kohe pärast selle minekut Nõukogudevägede kätte. Allesjäänud elanikudja linnas dislotseeruvad väeosad elasidallesjäänud ehitistes, kohandasid elamiseksenam kõlbulikke purustatud ehitis, elasidmuldonnides.1940. aastate keskel moodustati linnas PBLehitusvalitsus, mis asuski taastamistöödele.Ehitusvalitsus lükkas linna lõunaosaskäima väikese elamuehituskombinaadi,mis hõlmas väikest mehaanika, tisleritöö,puidutöötluse ja muid ehituslikke tööjaoskondi.Linna põhjaosas kindluse varemetetaga ja uue kalmistu ees alustati kivimurdetöid.Paldiskist ammutatud kivi ja killustikei läinud mitte üksnes oma linnavajadusteks, vaid seda veeti välja ka Tallinnaja teistesse Eesti ning Läti linnadesse.Taastamistöödest võtsid suuresti osa kaallesjäänud kohalikud elanikud (esialgu eiolnud neid üle saja). Plaanipärane linnataastamine algas 1940. aastate lõpus, milrekonstrueeriti purustatud hooned ningehitati uusi maju ja barakke.1950. aastate alguses hakkasid linna ilmumaühekorruselised ühe- ja kahekorterilisedkokkupandavad kilpmajad. Needmonteeriti kokku mahapõletatud hooneteasemele Nõukogude (praegune nimi Peetri,toimetuse märkus), Kingissepa (Muuli),Oktoobri (Pakri) ja Lauristini (Rae) tänavapiirkonnas. Selsamal perioodil moodustusPunaarmee (Tuule) ja Põhja (Põhja) tänavarajoon. Tõsi küll, esmalt püstitati nendetänavate lõppu barakid, kuid 1960. aastatelõpuks need lammutati. Samal ajal alustatika Sadovaja (Aia) tänava täisehitamist– raudtee taga, põhihoonetest ida pool.Južnaja (Lõuna) tänava piirkonnas arendatika individuaalehitust.1950. aastate esimesel poolel algas 29.kvartali ehitus. Kvartal hoonestati vastupidavatekõigi mugavustega kivimajadega.Samaaegselt selle ehitusega algas esimestkorda kogu Paldiski ajaloo vältel ka veevärgija kanalisatsioonisüsteemi rajaminekoos puhastusrajatistega. Esmakordselthakati linnas tänavaid asfalteerima. 1958.aastal ehitati linna haigla, mis rändas enneselle hoone ehitamist mööda linna ringi.1962. aastal elektrifitseeriti raudteelõikTallinn–Paldiski ning avati elektrirongideotseliiklus.Eriti kiiresti hakkas linn arenema 1960.aastate esimesel poolel. Sel perioodil ehitativiiekorruselised majad Osipovi (Sadama)tänav 14, 16, 18, 20 ja 22, Lauristini (Rae)tänav 31, 27, 48 ja 52 ning 1960. aastate lõpusnr 21 ja kaubamaja. Linn, mis hõlmaskuni selle ajani 40 hektarit, paiknes 1970.aastate lõpuks juba üle 400 hektari suuruselmaa-alal.Nende aastate lõpuks kujunesid lõplikultvälja ka linna eri piirkonnad. Lõunaosasasetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast(see asutati autoremonditöökodadebaasil aastal 1944), leivatehast, automajanditja muid ettevõtteid, mis täitsidlinna vajadusi. 1980. aastate alguses rajatisamasse piirkonda ka TootmiskoondiseMarat üks tsehh.Elurajoonid paiknesid linna põhjaosas,hõlmates Nõukogude (Peetri), Kingissepa(Muuli), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri),Balti (Pargi), Adamsoni (Adamsoni),Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja(Aia) ja Južnaja (Lõuna) tänavat, 32.kvartalit, Majatšnaja (Majaka), SalavatJulajevi (Salavat Julajevi tänav) ja Meere(Mere) tänavat. Kujunes välja ka puhketsoon,mis kätkes endas väikest parki kultuurimajaja kino Baltika piirkonnas ningsamuti kahte väikest haljasala Nõukogude(Peetri) tänava piirkonnas.Pärast sõda Paldiski sadam taastati ningkõrvuti sellega, põhja poole, ehitati kapuidust kaid kalurikolhoosi Nord kalalaevadejaoks. 1960. aastate alguses viidikolhoosi Nord filiaal (kaluribrigaad) ülemugavamasse kohta, kaide asemele rajatiaga paadisadam ja linna ujumisrand. Sõjajärgselperioodil kasvas linna elanikkondsuhteliselt kiiresti. Kui vahetult pärast sõjalõppu võis linnas loendada 250–350 elanikku,siis juba 1951. aastal elas linnas üle3500 inimese; 1967. aastal 8000 inimest;1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000inimest.* PBL – Punalipuline Balti Laevastik.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie aja-

More magazines by this user
Similar magazines