4/73 29.01.2010 - Paldiski

More documents

Recommendations

Info

Harju Maavalitsuse pressiteadeRahvastikusündmused 2009 HarjumaalHarju Maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeritiHarjumaal 2009. aastal kokku 1931 lapsesünd, 951 surmaakti, 129 abielu ning 78 abielulahutust.Andmetes ei kajastu Tallinn.Harjumaal registreeriti 2009. aastal kokku1931 lapse sünd.Poisslapsi sündis 949,tütarlapsi sündis 982.Leseks jäi Harjumaal möödunud aastal 304inimest.Mehi lahkus meie hulgast 446 ja naisi 505.Surnute keskmine vanus oli 74 aastat.Eestlasi suri 686, teistest rahvustest isikuid265.2009. aastal oli sündimus taas positiivne,ning sünniakte koostati 980 võrra surmaaktidestrohkem.Lahutatavad abielud olid kestnud:alla aasta 1 paaril1-2 aastat 6 paaril3-5 aastat 15 paaril6-10 aastat 7 paaril11-15 aastat 8 paaril16-20 aastat 14 paaril21-25 aastat 10 paaril26-30 aastat 8 paarilüle 30 aasta 9 paarilSündisid kahed kolmikud; kolm õde ühteja kaks õde ning vennake teise perre. Ühesperes oli juba üks ja teises kaks last. Kaksikuidsündis 36 paari; 13 paari poisse, 12 paaritüdrukuid ja 11 segapaari.Kaksikud sündisid perre1-2 lapsena 202-3 lapsena 133-4 lapsena 14-5 lapsena 15-6 lapsena 1Emal sündisesimene laps 786teine 763kolmas 274neljas 71viies 25kuues 8seitsmes 1kaheksas 1kümnes 1kolmeteistkümnes 1Noorimad emad olid kaks 16 aastast ja vanimema 44 aastane. Noorim isa oli 17 aastane javanim isa 60 aastane.Populaarsemad poistele pandud nimed olidMarkus, Mattias, Andreas, Rasmus, Robert,Kristofer, Martin ja Sander.Tütarlastele sagedamini pandud nimed olidKertu, Sandra, Helena, Elisabeth, Marta, Sofiaja Laura.Eestlastel sündis 1633, venelastel 143, teistelrahvustel 45 järeltulijat,segaabieludesse sündis 110 last.Abielust sündinud lapsi 763üksikemasid 104Isast põlvnemise kindlakstegemise avaldusiesitati 1090.2009. aastal oli Harjumaal registreeritud surmaaktidekoguarv 951, selle hulgas on 2 allaühe aasta vanust last. Paldiski Linnaleht nr. 4/73Abielusid registreeriti 129, sealhulgas 19 erinevateskonfessioonides sõlmitut. Väljaspoolperekonnaseisuosakonda registreeriti vanglates3 abielu.Mõlemad abiellujad olid vallalised 70 korral.Mehed registreerisid esimest abielu 85, naised88 korral. Korduvabiellu astusid 44 meest ja41 naist. Oma teist abielu sõlmis 36 meest ja33 naist. Kolmandasse abiellu astus 7 meestja 5 naist.Neljanda abielu sõlmis üks mees ja kaksnaist.Viiendaks abieluks jätkus julgust ühel naisel.Välismaalastega registreeriti 14 abielu, neist 5välismaalase elukohaks oli Eesti.Abiellujate vanuse analüüs:mehednaised18-20 1 18-20 521-25 15 21-25 2226-30 30 26-30 3731-40 46 31-40 4141-50 24 41-50 14vanemad 13 vanemad 10Abiellumisel võeti mehe perekonnanimi90 korral;naise perekonnanimi 2 korral;jäädi oma nimele 30 korral;naine kahe nimega 7 korral.Omavahel abiellus uuesti 4 paari. Vanimalpruudil oli vanust 79 aastat, tema väljavalitulaga 81 aastat, nemad olidki vanim paar.Vabaabielu elasid enne seaduslikku abiellumist111 paari, 45 paaril olid ka ühised lapsed.29 paaril oli üks ühine ja 13 paaril kaks ühistlast ning kolmel paaril kolm ühist last.Abielulahutusi registreeriti 2009. aastal maakonnaskokku 78, see on 15 võrra rohkemeelmisest aastast. Kohtuotsuse alusel lahutatikaks abielu.Kokkuleppelisi lahutuse avaldusi esitati 86ja nende põhjal koostati 76 abielulahutuseakti. 5 ühisavaldust lahutuse vormistamiseksannulleeriti.Esimese abielu lahutas 60 meest ja 57naist;teise abielu lahutas 11 meest ja 18naist;kolmanda abielu lahutas 5 meest ja 3 naist;neljanda abielu lahutas 1 mees;viienda abielu lahutas 1 mees.Noorimaks lahutajaks oli eesti rahvusest abielupaar,kus naine oli 19 ja mees 25 aastane.Lahutatav abielu oli mõlemal esimene ja seeoli vastu pidanud kolm aastat. Peres oli ükslaps.Vanimad lahutajad olid eesti rahvusest: 71aastane mees ja 68 aastane naine, kes lahutasidoma 6 aastat kestnud korduva abielu. Seeoli mehel viies ja naisel kolmas abielu.Kõige lühem lahutusega lõppenud abielu kestis10 kuud. Nii 27 aastasel mehel kui tema 26aastasel kaasal oli see esimene abielu, peresoli üks laps.Pikim lahutusega lõppenud abielu pidasvastu 36 aastat. Mees oli 62 aastane ja naine57 aastane, mõlemad vene rahvusest, lahutatiesimest abielu ja peres oli üks laps.Eesti rahvusest mehed lahutasid 54 korral janaised 56 korral,teistest rahvustest mehed lahutasid 24 korralja naised 22 korral.Nimemuutmiseks esitati avaldusi 38, millestregionaalministri käskkirjaga rahuldati37 isiku taotlus. üks taotluse esitanu loobusnimemuutmisest.Perekonnanime muudeti 30 korral, eesnime5 korral ja nii ees- kui perekonnanime 2 korral.Keelduvaid otsuseid ei olnud.Eevi AlaniitRahvastiku toimingute talituse juhataja
Lehekülg lastevanemateleMida ei peaks kunagi ütlema?Mõnikord kaotavad isegi kõige tasakaalukamadvanemad kannatuse ja ütlevad oma lastelemidagi niisugust, mida nad hiljem kahetsevad.On arusaadav, et ennast kogu aeg vaoshoida pole kerge, mistõttu lipsavadki käibefraasid,mida peaaegu kõik ümberringi kasutavad,tahtmatult üle huulte. Ka meid endid kostitatilapsepõlves nendega ohtrasti. Vahest tasub omakäitumine üle vaadata ning, olles vabanenudstereotüüpidest, muutuda oma laste suhtestähelepanelikumaks ja kannatlikumaks.„Kui sa ei söö, viin sind arsti juurde!”Sellised ähvardused ei pane teie last sööma rohkem,kui ta tahab, ent kindlapeale sigitavad temahinges hirmu valgetes kitlites inimeste ees. Kuiteil on tarvis minna lapsega vaktsineerima võiprofülaktilisele läbivaatusele, saate kõiki omahirmutamise vilju täiel määral maitsta. Püüdkeoma võsuke kuidagi teistmoodi sööma meelitada:lubage talle pärast sööki lõbusat tegevust,pakkuge toitu, mida ta armastab, või muutkesöömine mänguliseks.„Kollid tulevad...“Paljud emad hirmutavad oma lapsi, kui need eitaha magama minna või armastavad pimedasmööda maja ringi kolada. Kui see on nii, polekaugel see päev, mil laps hakkab tõepoolestuskuma, et pimedas kolavad ringi kollid või etlaua all või kapis peidab ennast midagi koledat.Tagajärjeks on pimedusekartus, vajadus jättalastetoas ööseks tuli põlema ning varsti ei saalast minutikski üksi jätta. Kui laps ei taha õhtutimagama jääda, jutustage talle parem veelüks pikk muinasjutt. Kui näete, et ta on rahutu,siis küsige, kas tal kuskilt ei valuta. Ärge naergetema üle, kui ta kardab üksinda magada. Kalapsed näevad hirmsaid unenägusid ja vajavad,et me neid rahustaksime.„Kui sa mind armastaksid, poleks sa seda ealesteinud...“Kui ütlete lapsele midagi seesugust, püüdke asetadaennast tema olukorda. Kujutage ette, millistsüütunnet ja kibedust ning milliseid süümepiinuniisugused sõnad lapses esile kutsuvad.Selline šantaaž tekitaks täiskasvanuski sarnasereaktsiooni. Ärge kunagi süüdistage oma lastarmastuse puudumises enda vastu ega tänamatuses!Lapsed teevad meid ju juba ainuüksi omaolemasoluga õnnelikuks. Vaevalt see õnn olekssiis suurem, kui nad hakkaksid meid vahetpidamatatänama ja oma armastust kinnitama.Proovige sõnastada oma repliik teistmoodi:„Ma armastan sind nii väga, palun ära tee enamniiviisi!” Lapsed peaksid kuulma meilt ainultarmastavaid sõnu, sest meie isikus avaldab kogumaailm neile oma poolehoidu.„Kui sa ei käitu korralikult, räägin isale!”Selliste sõnadega õõnestate omaenda autoriteetilapse silmis. Ta teeb järelduse, et kuulata tulebainult isa, teid pole aga millegi eest austada,kuivõrd teie ei tähenda perekonnas midagi. Isasuhtleb lapsega niigi vähem kui teie ning temakuju võib sellega muutuda lapse jaoks ühtlasimillekski ähvardavaks ja kurjaks, laps võibhakata isa kartma ja vihkama. Proovige tehaebasoovitavale käitumisele lõpp tugevate fraasidega:„Stopp, aitab! Lähme nüüd kumbki omatuppa ja oleme seal seni, kuni oleme rahunenud.”Sellisel juhul laps mõistab, et ka tema mängibtoimuvates sündmustes mingit rolli ning võibühtlasi jõuda iseseisvalt mingisugusele otsusele.Samuti võite küsida: „Mõtle nüüd ometi: pärastkõike seda, millega sa hakkama said, mida sinaminu asemel teeksid?” Kaasake oma laps konfliktidelahendamisse, selle asemel et ähvardadaanda ta lihtsalt isa kätesse, mis peaksid ju olematalle toeks, mitte karistuseks.„Vaata teisi: kõik lapsed on head lapsed, agasina...”Seda laadi võrdlused, mis on välja öeldud lapselekõige kallima inimese poolt, tekitavad määratutkahju tema eneseväärikustundele. Need võivadsisendada temasse süü- ja alaväärsustunnet,mille tagajärjel ta hakkab teisi lapsi vihkama,pidades neid endast paremaks. Ärge haavaketema enesearmastust! Samuti ei soovitata tuuatalle eeskujuks vanemaid lapsi. Psühholoogidarvavad, et see sunnib nooremat pidama alalistvõitlust vanemate armastuse ja tähelepanu eestning ta ei näe oma õdedes-vendades mitte sugulashingesid,vaid üksnes ohtlikke konkurente.„Sa oled paha ja häbematu laps!”l i n n a l e h t • n r . 4/73 2010Oma last niiviisi sildistada oleks suur viga. Lapsestekib tunne, et teda ei armastata. Pealegi võibteie reaktsioon olla talle lihtsalt arusaamatu, sestväikesed lapse ei seosta ju ennast oma tegudega.Püüdke talle selgitada, miks on see, mis ta tegi,halb, või et tema käitumine (tänavale jooksmine,tikkudega mängimine, aknast välja kõõlumine)on ohtlik; kuid ärge öelge, et tema ise on halb võirumal, kuna ta niisugustest lihtsatest asjadest aruei saa. Tehke endale reegliks selgitada, et te polepahane mitte lapse enda, vaid tema halbade tegudepeale. Kui ta sellest aru saab, saab tema eluolema märksa õnnelikum.„Kui sa ilusti käitud, ostan sulle...”Mõnikord, kui oleme ärritunud, tüdinud võiväga väsinud, aga laps ei pea ennast korralikultülal, oleme valmis lubama talle kas või tähedtaevast alla tuua, et ta ainult sõna kuulaks.Võtke teadmiseks, et sõnakuulelikkuse ostminepole just parim kasvatuslik lähenemine. Sedaenam, et lapsed harjuvad sellega väga kiiresti janende nõudmised kasvavad iga korraga. Pealegivõite ühel päeval osutuda väljapressimise ohvriksoma lapse poolt. Ta kisendab kaupluses võitänaval täiest kõrist ja viskab põrandale pikaliainult selleks, et sundida teid ostma kõike, midata vaid soovib – vahetuskaubana hüsteeritsemiselõpetamise eest. Veidi suuremaks saadessuudab teie laps teile kõigiti arusaadavaltseletada, mida ta tahab saada selle eest, et takoristab oma mänguasjad kokku või peseb tassipuhtaks. Püüdke mitte kasutada šantaaži, vaidveenmist ja palveid, et väike inimene omandaksjuba varases lapsepõlves inimestevahelise suhtlemisereeglid.„Lõpeta kohe ära, ma ju ütlesin!”Asjata karjute: vaevalt küll, et laps teie kategoorilisestei-st aru saab, ehmub aga ilmseltüsna kindlasti. Teist õhkavat närvilisust jaagressiivsust tajub laps oma alateadvuses kindlapeale,ent keelu olemus jääb talle selgusetuks.Seepärast üritab laps nii või teisiti katkestatudtegevust ikkagi jätkata või saavutada soovitavatnutu, hüsteerika või kisa abil. Parem on ikkagiselgitada, miks ei tohi, veel parem on aga selgitamistrahunemiseni edasi lükata või alternatiivepakkuda: „Ärme räägi sellest praegu, vaidpärast õhtusööki” või „Ärme parem tee seda,vaid teeme hoopis nii” jms.„Ära mõtlegi nutma hakata, või muidu...”Keelata lapsel väljendada oma emotsioone nii,nagu tema neid väljendada tahab, on vanemliktürannia selle halvimal kujul. Mõelge sellele,kuidas te ise ennast tunneksite, kui teid näitekslüüakse ja pärast seda keelatakse teil tundavalu, solvumist või meelekibedust. Lapsedväljendavad kõiki oma emotsioone nutu kaudu,seepärast ei saa neid keelata reageerida nutugateie keeldudele, karistustele ega muudele ebameeldivatelekasvatuslikele meetmetele. Suhtugetema reaktsioonidesse rahulikult, ka siis,kui ta ei taha teiega mõnda aega rääkida. Pidagemeeles, et igal inimesel peab olema vabadusväljendada oma emotsioone ja üleelamisi.Koostatud internetiväljaannete materjalidepõhjal.Paldiski Linnaleht nr.4/73
Page 1 and 2: Paldiskil i n n a l e h t • n r .
Page 3 and 4: l i n n a l e h t • n r . 4/73 20
Page 5: lugeja kiriKust leida hingekosutust

4/73 29.01.2010 - Paldiski

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?