2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...

Õpilaste mälu arengutaseme uurimine erinevates vanuseastmetes, kasutades mäluparandamise mnemonica-meetodit.Karina Barsunova, Jana Krivorukova, Anastassia Hrissanfova, 10.a klassJõhvi Vene GümnaasiumJuhendajad: Olga Bulaeva ja VladimirSkrebnevOma uurimistöös võtsime vaatluse alla Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilaste nägemis-, kuulmis-, maitsmis-,haistmis- , motoorse, ja loogilise mälu. Katsete abil tegime kindlaks, milline mäluliik on õpilastel ülekaalus jauurisime konkreetsete õpilaste mälu arenemisastet. Uurimuste tulemused näitavad, et kõikide katsealustemälud erinevad üksteisest nii domineerivate mäluliikide kui ka arengutasemete poolest. Mõnel on pareminformatsiooni kuulata ja siis seda meeles pidada, aga on ka inimesi, kellel on mugavam meeles pidadaseda, mida nad nägid. On ka neid, kes parema meelespidamise jaoks kombineerivad erinevaid tegevusi.Selgitasime välja, et õpilastel vanuses l7–18 aastat domineerib mootorne mälu kombineeritunakuulmismäluga, mis tähendab, et paremaks meelespidamiseks on lastel soovitatud informatsiooni kuulataja siis seda valjusti korrata. Esimeses klassis ei oska õpilased hästi lugeda ja sellepärast saavad nadlugemisega vähem informatsiooni kui kuulamisega. Seda on näha uurimuse tulemustest: nägemismälu onlastel halvemini arenenud kui teised mäluliigid. Kui inimene saab vanemaks, siis koos tema vaimsearenguga areneb ja muutub ka tema mälu: suureneb üldine mälumaht, domineeriv mäluliik võib kamuutuda. Uurides 5.–7. klasside õpilasi, tegime kindlaks, et 5. klassi õpilastel domineerib nägemismälu,aga 7. klassi õpilastel kuulmismälu. Õpingute lõpul formeerub mälu lõpuni ja domineerivaks mäluliigikssaab kombineeritud mälu. Katsete põhjal selgus, et koos vanusega areneb ka loogiline mälu. Sellinemäluliik eksisteerib paralleelselt nende mäluliikidega, mis iseloomustavad tajumist (tundeorganite abil) jaareneb teistest liikidest sõltumatult. Kui me jälgime õpilase arengutaset sõltuvalt vanusest, siis näeme, etloogiline mälu areneb eksponentsiaalselt. Esimeses klassis on see halvemini arenenud, sest enne kooli eiolnud õpilastel vaja ülesandeid lahendada, sõnu pähe tuupida ja tekste ümber jutustada. Enamik õpilasiõpivad kirjutama ja lugema 1. klassis. Meie uurimistöö teine eesmärk on välja selgitada õpilaste mälu arengspetsiaalsete treeningute ja mnemonica-meetodite kasutamisega kahe nädala jooksul. Teismeliste gruppsooritas iga päev igasuguseid harjutusi mälu treenimiseks. Kahe nädala treeningutel olid head tulemused:teismeliste mälumaht suurenes 11 protsendi võrra. Regulaarsete mnemonica-meetodi mälutreeningute abilsaab inimese mälu tunduvalt parandada. Meie mälule mõjub meie eluviis. Siia kuulub toitumine, uni,kehaline aktiivsus, mõnede preparaatide tarvitamine jm. Kui inimesel on mäluga probleeme, siis tulebkõigepealt probleemi põhjus üles leida. Halva mälu põhjuseks võib olla tasakaalustamata toitumine, rahutuja halb uni, uimastite või näiteks psühhotroopsete preparaatide tarvitamine, lisaks igasugused haigused.13