2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...

Slängi osa praegusaja õpilase sõnavarasSiim Ghert Preiman, 11.c klassTallinna ReaalkoolJuhendaja: Piret JärvelaKäesoleva uurimuse teemaks on slängi osa kaasaja õpilase keelekasutuses. Uurimuse aluseks onslängiteemalised artiklid keeleajakirjadest ning Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiklassides läbi viidudküsitlus.Töö eesmärgiks on veenduda, et släng on kooliõpilaste seas levinud nähtus, mis pidevalt uueneb. Selleväljaselgitamiseks kõrvutati saadud tulemusi eelnevate slängiteemaliste uurimustega. Uurimistööteoreetiline osa seletab lahti slängi mõiste ning annab ülevaate senisest slängiuurimisest ja kirjeldablähemalt antud töö põhilisi allikaid.Teoreetiline osa põhineb Tõnu Tenderi, Mai Loogi ning Hendrik Meistri slängiteemalistel kirjutistel.Uurimusliku osa aluseks on läbi viidud küsitluse tulemused. Küsitlusele vastas kokku 96gümnaasiumiõpilast. Vastajaid ei kategoriseeritud soo ega vanuse järgi. Mõtteliselt võib küsitluse jagadakolmeks. Esimene osa tegeleb erinevate teoreetiliste küsimustega, et teada saada, mida noored iseslängiks peavad, miks nad seda kasutavad ning miks släng on just selline, nagu ta on. Lisaks kogutisõnavara: vastajatel paluti etteantud kategooriatesse märkida võimalikult palju slängisõnu. Küsitluses oli kakontrollülesanne, kus olid segamini erinevad slängiväljendid erinevatest ajastutest ning õpilastel palutinende tähendus ära arvata. Õpilaste vastused teoreetilistele küsimustele olid väga mitmekesised. Valdavaltpakuti vastuseks slängidefinitsioone, mis keeletundidest külge jäänud. Suur osa õpilastest aga ei vastanudväga tõsiselt, vaid üritasid olla vaimukad või ninakad.Siiski selgus, miks õpilased tegelikult slängi kasutavad. Kõik vastused on uurimuses esitatud. Kogutudsõnavara hulk on väga suur. Esineb nii laialt levinud kui ka ainult Tallinna Reaalkooli õpilaste seaskasutatavaid väljendeid. Lisaks tuli ilmsiks noorte keelekasutajate oskus tänu loomulikule loovuselesõnadele kiiresti omistada peaaegu algallikale vastavad või vähemalt üsna tabavad tähendused.Uurimistöö täitis eesmärgi. Tallinna Reaalkoolis slängi uurides selgus, et släng moodustab koolinoorteigapäevasest keelekasutusest väga suure osa. Selle väite tõenditeks on eelkõige Reaalkoolile omanesläng ning märkimisväärne hulk vaid õpilaste suhtlusringkondadele omast slängi.52