2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...
2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...
2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Eesti rahvausundi <strong>ja</strong> müütide ka<strong>ja</strong>stusi Andrus Kivirähki romaanides „Rehepapp” <strong>ja</strong>„Mees, kes teadis ussisõnu”Ingrid Luide, 11. klassTallinna ÜhisgümnaasiumJuhenda<strong>ja</strong>: Aili TarvoUurimistöös on käsitletud Andrus Kivirähki kahte romaani: „Rehepapp” <strong>ja</strong> „Mees, kes teadis ussisõnu.”Uurimise käigus püütakse jõuda järeldusteni, milline on meie rahvausundi osa Andrus Kivirähki romaanides<strong>ja</strong> kuidas nimetatud teosed eesti rahva olemust ka<strong>ja</strong>stavad. Töö on <strong>ja</strong>otatud alateemadeks, lähtudesinimese elust. Peatükid on järgmised: eluvaim <strong>ja</strong> hing, elupaik <strong>ja</strong> pühad kohad, inimtüübid <strong>ja</strong> nendekombed/uskumused, elu pärast surma ning loomad <strong>ja</strong> müütilised olendid. Kõigis nendes alateemades onuurimuse autor võrrelnud Kivirähki poolt kir<strong>ja</strong>pandut eesti rahvausundiga. Kasutatud on nii Oskar Looritsa,Matthias Johann Eiseni kui ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kogutud, üles kirjutatud <strong>ja</strong> loodud tekste,lisaks Aleksander Heintalu kaasaegseid käsitlusi eesti rahvausundist.Uurimistööst tuleb väl<strong>ja</strong>, et Andrus Kivirähk on nii „Ussisõnades” kui ka „Rehepapis” kasutanud väga paljueesti rahva usundit. Suure osa lugudest <strong>ja</strong> tegelastest Looritsa, Eiseni <strong>ja</strong> Kreutzwaldi kogutud teostest onKivirähk oma romaanides jätnud algvariandiga sarnaseks. Samas on igas loos ka autori fantaasiat <strong>ja</strong>absurdiga segunenud huumorit. Andrus Kivirähk suhtub eesti rahvausundisse üldiselt austusega. Omaromaanidega püüab ta pigem eestlasele tema rahvapärimust tutvustada, mitte seda naeruvääristada.Uurimistööst tuleb väl<strong>ja</strong>, et oma hinge <strong>ja</strong> keha hoidmine on inimestele alati oluline olnud. On väl<strong>ja</strong> mõeldudmitmeid erinevaid rituaale, et eluvaimu juurde saada ning kaitsta ennast halba soovivate vaenlaste <strong>ja</strong>haiguste eest. Elupaiku käsitlevast uurimuse osast võib teha järelduse, et oma kodu <strong>ja</strong> selle eesthoolitsemine on inimesele olnud justkui tähtsuse järjekorras alati teisel kohal, kohe pärast hinge <strong>ja</strong>eluvaimu. Samadest peatükkidest selgub usu suur tähtsus inimeste elus, olgu see siis loodususk võikristlus. Inimtüüpide peatükkidest selgub, et eesti inimesed on sarnasemad, kui arvata võiks, ning sedaseetõttu, et loomus ei sõltu vanusest, töökohast, elupaigast vms. Peatükkidest, mis käsitlesidsurmajärgseid teemasid, võib järeldada, et eesti rahvausundis on usutud teispoolsusesse ning pole peetudsurma absoluutseks lõpuks. Viimase, müütiliste olendite <strong>ja</strong> loomade teema kohta, peab toonitama justvanade eestlaste fantaasiarikkust.Pole siis ime, et Kivirähk nii armastatud <strong>ja</strong> populaarsed teosed on kirjutanud, ka tema soontes voolab juesiisade veri ning sellele lisandub autori enese piiramatu fantaasia.42
Change language