2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...
2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...
2010. a õpilaste teadustööde riikliku konkursi tööde ja kuuenda ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Muinasjutu loogika kasutamine Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu"Liisa Saaremäel, 11. c klassSaaremaa ÜhisgümnaasiumJuhenda<strong>ja</strong>: Rita IlvesRahvakir<strong>ja</strong>niku Andrus Kivirähki 2007. aastal ilmunud romaan „Mees, kes teadis ussisõnu” on tekitanudpalju kõneainet nii meedias kui ka luge<strong>ja</strong>tes.Siinse uurimistöö eesmärgiks on tuua näiteid antud teoses kasutatud muinasjutule omasest loogikast ningtunnustest. Lisaks antakse ülevaade teoses esinevatest fantaasiaelementidest ning tuuakse sündmustikuleparalleele tänapäeva ühiskonnast. Kivirähki tabavad ning humoorikad allegoorilised tegelaskujud onsamastatud nüüdisa<strong>ja</strong> ühiskonna inimeste prototüüpidega. Kunstmuinasjutuna vastab antud romaanpaljudele eepilistele seaduspärasustele, mille tõttu liigitatakse „Mees, kes teadis ussisõnu” muinasjutuleomaste tunnuste järgi vastavasse žanri. Uurimistööst selgus, et käsitletava teose kunstmuinasjutuksnimetamine on igati õigustatud. Sisuline analüüs tõestas, et Kivirähk ei paku luge<strong>ja</strong>tele otseseid vastuseid,vaid raamatu eesmärk on tekitada uusi mõtteid ning assotsiatsioone. Samuti on romaanis esitatud ohtraltsituatsiooni- ning karakterikoomikat, mis mõjub kontrastselt põh<strong>ja</strong>la müütidest ning islandi saagadestlaenatud julmadele elementidele. Traagikat <strong>ja</strong> naerupisaraid läbisegi pakkuv romaan on kindlasti väärt suurttähelepanu, mida sellele on pühendatud, ning kindlasti ka kohta eestlase raamaturiiulis.57
Change language