Loksa katlama<strong>ja</strong> saasteBirgit Karus, 10. klassRakvere ReaalgümnaasiumJuhenda<strong>ja</strong>: Mare MursValisin oma uurimustööks Loksa katlama<strong>ja</strong> juhtumi, sest läheduses elavad sugulased kurtsid 2008. akevadel katlama<strong>ja</strong> korstnast tuleva lendtuha üle, mis ma<strong>ja</strong>de katused, autod <strong>ja</strong> puud valge korraga kattis.Kardeti, et ehk on see mürgine <strong>ja</strong> tervisele kahjulik.Otsustasin võtta sugulaste hoovist, mis asub katlama<strong>ja</strong>st umbes 500 meetri kaugusel, kolm klaasitükki, misolid avanenud saastele <strong>ja</strong> katsete abil väl<strong>ja</strong> selgitada, mida Loksa katlama<strong>ja</strong> tolm endast kujutab. Viisin läbijõukohaseid keemiakatseid Rakvere Reaalgümnaasiumi keemiakabinetis. Samuti tegin koostööd TallinnaTehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi teaduri Maaris Nuutrega. Samuti viisin läbi küsitlused Loksa koolis<strong>ja</strong> poe ees, et uurida, kui hästi Loksa rahvas saastest teadlik oli. Klaasitükke kasutasin katlama<strong>ja</strong>steraldunud lendtuha analüüsimiseks. Kõiki analüüse tegin kolm korda. Tolmu vesilahuse pH= 8.7. Seenäitab, et tegemist on nõrgalt aluselise lahusega. Järgmisena üritasin klaasile settinud tolmu puhtaksleotada katlakivieemalda<strong>ja</strong>s, see muutis klaasitüki peaaegu puhtaks, kuid siiski mitte täielikult. Seejärelleotasin teist klaasitükki „Torusiilis”. Tulemus oli vaevu märgatav, sete klaasil oli vaid mõnest üksikustkohast heledamaks muutunud. Kraapisin klaasitükilt puru, lisasin sellele väävelhapet ( H2SO4), hakkaseralduma gaasi (süsihappegaas CO2). Järelikult on tegemist karbonaadiga. Siis panin leekreaktsiooninõelale natuke puru. Asetasin gaasipõleti kohale <strong>ja</strong> leek muutus punakaks. Värvuse muutuminetellisepunaseks näitab, et tegemist on kaltsiumiga (Ca+2). Katsetest tegin järelduse, et katlama<strong>ja</strong> korstnasteralduv lendtuhk moodustab ehitistele tolmu, mille põhiliseks koostisaineks oli kaltsiumkarbonaat.Võrreldes oma katsete tulemusi TTÜ Soojustehnika Instituudis tehtud katlama<strong>ja</strong> lendtuha analüüsitulemusega võib näha kokkulangevusi kaltsiumoksiidi osas. Lendtuhk väljendati oksiididena CaO, MgO,Fe2O3, SiO2. Et aga turba koostises oli ka väävlit, võib kir<strong>ja</strong>nduse põh<strong>ja</strong>l arvata, et lisakskaltsiumkarbonaadile on lendtuhast tekkinud saastes kaltsiumsulfaati <strong>ja</strong> silikaate, mis klaasile <strong>ja</strong>autoemailidele kinnitudes moodustavad kipsi <strong>ja</strong> tsemenditaolised ained. Just neid aineid ei saa kalahustada katlakivieemalda<strong>ja</strong>ga ega Torusiiliga <strong>ja</strong> nende tekkega on seletatav, miks autoteenindusessoovitati tuhast rikutud auto lihtsalt üle värvida. Nimetatud soolad ei ole ohtlikud koolikeemias õpitu põh<strong>ja</strong>l,kuid neisse tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega nende peeneteralisuse tõttu. Osakesed PM10 tungivadhingamisteede kaudu kopsudesse <strong>ja</strong> põhjustavad suuri riske haigestumiseks. Tuginedes minu tööst saadudteadmistele, pöördusid Loksa elanikud linnavalitsuse poole, nõudes kahjude hüvitamist ning vananevakatlama<strong>ja</strong> töö lõpetamist. 2009. a septembris vahetati ära katlama<strong>ja</strong> katkised filtrid.Küsitluse tulemusena selgus, et vähesed inimesed teadvustasid seda probleemi. Kuid isegi need, kes eiteadnud toimunud saastest, olid huvitatud keskkonna alasest informatsioonist. Samuti tuli küsitlustest väl<strong>ja</strong>keskkonnaprobleemide lokaalsus. Need inimesed, kes elasid katlama<strong>ja</strong>st kaugel, ei teadnud probleemiolemasolust.30
FiltridAleksandra Kherkova, Jana Ušakova, Mihhail Lonkin, 12. klassTallinna Mustamäe ReaalgümnaasiumJuhenda<strong>ja</strong>: Irina ŽikinaTöö käigus saime teada, millised veepuhastuse meetodid on kaasa<strong>ja</strong>l kasutusel.Uurimistöö käigus külastasime Ülemiste veepuhastusma<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> saime teada, kuidas veepuhastusprotsesskäib. Protsessi käigus vesi filtreeritakse enne torustikku laskmist, mistõttu saame me kodudes kasutadapuhastatud vett.Uurisime ka erinevate firmade poolt pakutavate filtrite ehitust <strong>ja</strong> süsteeme <strong>ja</strong> saame nüüd teha mõningaidjäreldusi. Pikaa<strong>ja</strong>liseks kasutamiseks sobib kõige paremini „Aqua filter“, mis on omadustelt samaväärnefiltrile „Aquaphor“ (mõned parameetrid on isegi paremad). „Aqua filter“, puhastab paremini aktiivse kloori <strong>ja</strong>kloororgaanilisi aineid, mis on kahjulikud meie organismile. Võttes arvesse filtreeriva kasseti ressurssi <strong>ja</strong>keemiliste ainete puhastusefektiivsust meie poolt testitud filtrite puhul, soovitame kasutada „Aqua filter“ või„Aquaphor“ filtreid. „Aquaphori“ filtri headus seisneb tema akvaleeni kiududes, mis suurendavad veepuhastamise efektiivsust võrreldes näiteks tavalise aktiivsöe kasutamisega. „Aquaphor“ filtrid hoiavad äraka orgaaniliste ühendite <strong>ja</strong> raskemetallide sattumise joogivette. Lisaks sellele kaitsevad nad ka bakteriteees, kuid vees säilivad meie organismile olulised mineraalained. Rääkides „Brita“ filtritest võib öelda, etvaatamata nende odavale hinnale <strong>ja</strong> kareda vee pehmendusvõimele on nende kasutegur suhteliselt väike<strong>ja</strong> nad nõuavad sagedasemat väl<strong>ja</strong>vahetamist.Meie arvamus on, et täidis-tüüpi filtrid on mugavamad <strong>ja</strong> efektiivsemad.31