Mõnuained - meie vaenlasedSirle Veider, 12.a klassValga GümnaasiumJuhenda<strong>ja</strong>: Eva TšepurkoMaailmas on ääretult populaarseks saanud meelemürkide tarvitamine ning seda ka kahjuks noorte seas.Miks nad seda teevad? Mida teie arvate, kui 14-aastasele lapsele, kes ei ole ehk elu pahupoolt näinud,surutakse pihku brošüür meelemürkide kohta, mis keelab neid lapsel tarvitada, selgitades vaid seda, etneed on tervisele kahjulikud, kuid teisalt väites, et näiteks 45% temavanustest tarvitab neid siiski. Kui taseda brošüüri või raamatukest edasi loeb, täpsustatakse seal näiteks seda, et mõnuaineid ei tohi tarvitadaroolis olles või enne kontrolltööd. Lapsel võib tekkida küsimus, et kas siis muudel aegadel võib neidtarvitada või et kui teised temaealised tarvitavad narkootikume või muid mõnuaineid, miks siis temagipeaks nende proovimisest hoiduma. Seega, ainult lugemisest ei piisa, et noori mõnuainetest eemal hoida.On va<strong>ja</strong> selgitusi, mida uimastite ning alkoholi tarvitamine <strong>ja</strong> suitsetamine endaga kaasa toob <strong>ja</strong> kas see onriskimist väärt. Noorte teave meelemürkide koha pealt on üsna piiratud. Üldjuhul arvatakse, et korraproovimine jääb viimaseks korraks, siis see jääbki pelgalt proovimiseks, järgmine kord enam ei proovi. Kuidtegelikkuses on as<strong>ja</strong>d siiski teisiti. Nimelt proovitakse ka teinegi kord, ka kolmas <strong>ja</strong> niimoodi jätkatakse, kuniollakse uimastitest sõltuvuses. Ka mina olen noor. Tõsi küll, ei tarvita mõnuaineid, kuid siiski ei tea ka minanende kohta suurt midagi. See ongi põhjus, miks valisin just mõnuained oma teemaks. Kuid mis siis ikkagineed meelemürgid on? Kust nad pärinevad <strong>ja</strong> miks on need meelemürgid paljude inimeste, kaasa arvatudka noorte seas, nii populaarsed? Mis tagajärgi nende tarvitamine kaasa toob? Neile <strong>ja</strong> paljudele teisteleküsimustele loodangi uurimistöö käigus vastust leida.80
Väärtuskasvatus Pärnu Sütevaka HumanitaarhümnaasiumisHelena Veike, 12. klassPärnu Sütevaka HumanitaargümnaasiumJuhenda<strong>ja</strong>: Joosep TammoKäesoleva uurimustöö eesmärgiks oli uurida Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpeta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>gümnaasiumiõpilaste suhtumist väärtuskasvatusse, milliseid väärtusi peetakse oluliseks, milliseid väärtusiPSHG-s kujundatakse <strong>ja</strong> millistele väärtustele tuleks veel tähelepanu pöörata. Antud uurimustöös ei olnudhüpoteese.Uurimustöös püstitasin järgmised küsimused: Milliseid väärtusi gümnaasiumi õpilased <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong>d olulisekspeavad? Milliseid väärtusi PSHG küsitletute arvates kujundab <strong>ja</strong> mida oleks veel va<strong>ja</strong> kujundada? Kas <strong>ja</strong>miks on koolis üldse va<strong>ja</strong> väärtustele tähelepanu pöörata? Töö oli <strong>ja</strong>gatud kaheks osaks: teoreetiliseks ninguurimuslikuks. Esimene küsimuste blokk lähtus esimesest uurimusküsimusest. Õpeta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> õpilaste vahelvõiks sarnasusena väl<strong>ja</strong> tuua seda, et nii õpeta<strong>ja</strong>d kui õpilased väärtustavad haritust ning ausust. Suurimerinevus aga oli see, et õpilased väärtustasid väga suhteid, ent õpeta<strong>ja</strong>d ei toonud suhteid kordagi esile.Teine uurimusküsimus keskendus nendele väärtustele, mida PSHG-s kujundatakse. Nii õpeta<strong>ja</strong>d kuiõpilased tõid väl<strong>ja</strong> vastutuse <strong>ja</strong> iseseisvuse, mida kujundatakse eelkõige suurema vabaduse andmisega.Veel märgiti ära loovus, haritus ning lai silmaring. Leiti, et kool kujundab hoolivust. Selle bloki analüüsistselgus, et kooli moto: „Vabadus, loovus, vastutus“ õigustab end täiesti, kuna leiti, et just neid väärtusiPSHG kujundab. Sarnasusi õpeta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> õpilaste vahel oli ka viimase uurimusküsimuse osas, miskeskendus sellele, milliseid väärtusi tuleks PSHG-s veel kujundada. Nii õpeta<strong>ja</strong>d kui ka õpilased tõid väl<strong>ja</strong>,et võiks rohkem kujundada loovust. Õpilaste arvates oleks veel va<strong>ja</strong> kujundada ka austust ning distsipliini.Toodi väl<strong>ja</strong> ka, et iga õpilase isikupära <strong>ja</strong> võimetega peaks rohkem arvestama, seda justmitteakadeemilistes ainetes. Küsitlusele vastanute poolt pakuti väl<strong>ja</strong> ka kooli väärtuskasvatuse arendamiseosas mitmeid ideid. Arvati, et kunstiõpetuses <strong>ja</strong> muusikaõpetuses võiks käia rohkem näitustel ningkontsertidel ning hiljem kogetu üle arutleda. Kunstnikke <strong>ja</strong> muusikuid võiks mõnda tundi rääkima kutsuda.Kuna tervist on va<strong>ja</strong> väärtustada, võiks teha rohkem kahjulike ainete vastast propagandat. Suurendamaksühtsust gümnaasiumi <strong>ja</strong> progümnaasiumi vahel, võiks olla kohandus „vanem õde, vanem vend“ süsteemist.Kui igal 5. klassi õpilasel oleks selline sõber, kes valmis va<strong>ja</strong>dusel aitama <strong>ja</strong> kuulama, oleks neil märksakergem sisse elada. Lisaks olemasolevatele valikainetele võiks olla ka „alga<strong>ja</strong> ettevõt<strong>ja</strong>“ ning suhteõpetus.Uurimustöö tulemused olid huvipakkuvad ning loodetavasti kasuks ka Pärnu SütevakaHumanitaargümnaasiumi veel paremaks ning väärtustekesksemaks kujundamisel. Antud töö uurissüvendatult ühe kooli väärtusi ning suhtumist väärtuskasvatusse. Töö käigus leidsid kõik uurimisküsimusedvastuse <strong>ja</strong> andsid piisavalt uut informatsiooni.81