Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

envir.ee

Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

Metsaseaduse eelnõu seletuskiri1. SissejuhatusEelnõu kohaselt sätestatakse metsaseaduses metsa korraldamise ja majandamise ning metsandusesuunamise ja riigimetsa majandamise põhimõtted, mis on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseksja säästvaks majandamiseks.Seaduse eelnõu koostamisel osales keskkonnaministri 16. juuni 2003. a käskkirjaga nr 437moodustatud töörühm. Seaduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumimetsaosakonna juhataja kt Erik Kosenkranius (626 2902), metsanduse ja looduskaitse asekantslerikt Olav Etverk (626 2913), lepinguline jurist Elle Kaur (516 0207) ning Keskkonnaministeeriumiõigusosakonna jurist Margus Kõiva (626 2904). Keeletoimetaja oli haldusosakonna spetsialist EnelOrmus (626 2906).2. Seaduse eesmärkMetsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine. Eelnõukohaselt toetab metsaseadus aastani 2010 kehtivas metsanduse arengukavas sätestatud eesmärkidetäitmist, samuti üleeuroopalises metsakaitseprotsessis Helsingi resolutsiooniga kehtestatud metsadesäästva majandamise põhimõtete rakendamist. Seaduse efektiivne rakendamine peaks tagama: a)metsade elustiku mitmekesisuse, metsade hea tervisliku seisundi ja tootmisvõime säilimise;b) võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks; c) metsasektoriga seotud sotsiaalseteja piirkondlike eesmärkide täitmise.Seaduse kõrvaleesmärk on tagada riigi tulundusasutusele – Riigimetsa Majandamise Keskusele(edaspidi RMK) riigimetsa majandamiseks õiguslik alus ja määrata Metsakaitse- jaMetsauuenduskeskuse põhiülesanded.Põhiprobleemid, mida uus metsaseadus peab lahendama, on järgmised:1) Käeoleval ajal puudub metsade seisundist ja majandamise ulatusest objektiivneülevaade. Olemasolevate andmete ja nende baasil koostatud kavade kvaliteet on ebarahuldavMetsade inventeerimisandmed on vajalikud, et hinnata, kas metsade majandamine on riigiseisukohalt piisavalt säästlik, samuti saada vajalikku teavet metsaomanike ja metsatööstusemajandustegevuse planeerimiseks. Selleks sätestatakse eelnõu kohaselt seadusega metsadekorraldamisele, koostatavatele majanduskavadele ja metsakorraldustööde tegijatele esitatavadnõuded.2) Metsakasutuse maht ei vasta kohati säästva metsakasutuse nõueteleMetsakasutuse maht on viimastel aastatel olnud 11,5–12,7 mln tm aastas. Samas on metsadejuurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas. Metsade majandamine üksikute kinnistute kaupa polekahjuks olnud säästev. Metsade säästliku majandamise tagamiseks koostataksemetsamajandamiskavad, mis peaksid täitma nii reguleerivat kui informeerivat funktsiooni. Kavadmääravad metsa lageraie maksimaalse pindala ja raiekohad,. ning harvendusraiete üldpindala jasoovituslikud raiekohad.Töö käigus tehtud ettepanekut määrata majanduskavaga iga-aastased maksimaalsed raiemahud igalekinnistule pole rakendatud. Seda põhjusel, et: a) viimasel kahel aastal on raiemahud näidanudlangustendentsi (vaatamata väga soodsale olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiripikema perioodi kestel on vähenenud; b) raiete ulatust on keskkonnaaspekte silmas pidades piiratud


juba kehtiva seadusega, mis sätestas raievanuse, liitumisaja ning raiepindala kehtestamisemetsamajandamiskavades ja planeeringutes; c) raiemahtude määramine sotsiaalmajanduslikesteesmärkidest lähtudes peab toimuma eelkõige turumehhanisme ja metsanduse üldistkonkurentsivõimet arvestades (suurendades huvi investeerimise vastu metsandusse ja peale puiduka muudesse metsatoodetesse).3) Raied, mida tehakse lubamatul viisil või kohtades, kus raie pole lubatudRaied lubamatul viisil või kohtades, kus raie pole lubatud, kahjustavad elustiku mitmekesisusesäilimist (raied hoiumetsades), võivad halvendada metsade kaitsefunktsiooni ja tekitada eeldusielukeskkonna halvenemiseks (raied kaitsemetsades võivad põhjustada vee kvaliteedi halvenemistvõi müra suurenemist) ning vähendada ka metsade tootmisvõimet. Et tagada raiete vastavuskehtestatud piirangutele, peab iga metsaomanik enne raiet teavitama oma kavatsusestkeskkonnateenistust. Keskkonnateenistuse heakskiit on aluseks raie alustamisele. Selline praktikaannab paremaid võimalusi ka metsavarguste piiramiseks.Aastatel 2002-2004 on ebaseaduslikult raiutud keskmiselt 110 tuh tm aastas (umbes 79,3 mlnkrooni eest aastas). 2005 aastal on ebaseaduslik raie vähenenud veelgi.4) Raietega kaasneb keskkonna tasakaalu häirimine ja raiete kvaliteet on sageliebarahuldavRaietega kaasneb looduskeskkonna oluline häirimine, mis puudutab oluliselt ka naaberomanditeseisundit (suureneb tuuleheite või putukrüüste oht). Selle vältimiseks sätestab seadus raiepiirangud(raie pindala, langi laiuse, liitumisaja jm) ning volitab keskkonnaministrit kehtestama täpsemadnõuded metsa majandamise eeskirjaga. Et tagada elustiku mitmekesisuse efektiivne kaitse katulundusmetsades, on sätestatud kohustus jätta lankidele lamapuitu ja surnud puude püstiseisvaidosi. Keskkonnaministrile on antud volitus piirata raieid ka loomade sigimisperioodil.5) Ebapiisav metsa uuendamine2003. a inventuuri andmeil on erametsades uuenemata 10% 1999. a raiestikest. 2004 ja 2005 aastainventuuride andmeil ei oma uuenemiseks eeldusi vastavalt 6% ja 5% raiestikest. Üle 2 hasuurustest okaspuuraiestikest on jänesekapsa kasvukohas 58%, jänesekapsa-mustika kasvukohas27%, naadi kasvukohas 80% ja sinilille kasvukohas 69% uuenenud lehtpuuga. Põhjuseks on niiraskesti uuenevatel aladel tehtud raied kui metsaomanike kohustuste täitmata jätmine. Samas ontegelikult tehtud metsauuendamistööde maht aasta-aastalt kasvanud, ulatudes 2003. a juba 11,3 tuhhektarini, millest 7,4 tuh hektarit tehti riigimetsades. 2004. a oli uuendamistööde maht 9,3 tuhhektarit. Uuendamata alad tulundusmetsas kujutavad endast eelkõige majanduslikku kahjuomanikule.Kahju põhjustab ka metsa liigikoosseisu muutumine ennekõike loodusliku uuenemise käigus -enamasti asenduvad okaspuumetsad väheväärtuslike lehtpuumetsadega. 1999. a ja 2000. alageraielankide inventuuride (inventuurid viidi läbi vastavalt 2003 ja 2004. a) põhjal onokaspuuenamusega puistute pindala vähenemas vastavalt 39% ja 29%. 2003.aasta statistilisemetsainventuuri alusel on erametsades kuni 30-aastates puistutes peapuuliigiks hall lepp, millelejärgneb kask. Selline suundumus vähendab tulevikus metsaomanike iga-aastast tulu kokkuhinnanguliselt 6–7 mln krooni võrra.Olukorra parandamiseks on kavandatud:a) sätestada omaniku kohustus uuendada lageraielank viie aasta jooksul kasvukohale sobivatepuuliikidega;b) rakendada tagatisraha võtmist omanikelt, kes on rikkunud metsa raiet või uuendamistreguleerivaid õigusnorme või soovivad teha lageraiet üle 2 ha suurustes jänesekapsa, jänesekapsamustikavõi sinilille kasvukoha kuusikutes;c) rakendada sunniraha omanike suhtes, kes on jätnud raiesmikud uuendamata, kasutades seda rahariigi poolt tehtava sundmetsastamise finantseerimiseks.


6) Metsakahjustuste levikAastatel 2000–2004 on metsakahjustuste ulatus püsinud 11,2–21,8 tuh ha tasemel aastas, millestsuurema osa moodustavad ulukite ja juuremädaniku põhjustatud kahjustused. Selline tase onsaavutatud tänu tõhusale tulevalvele, ulukiasurkonna suuruse reguleerimisele, järelevalvele metsadeseisundi üle ja ekspertiisile ning metsaomanikele kohustuslike metsakaitsemeetmete kehtestamisele.Eelnõu kohaselt sätestatakse seadusega metsakahjustuste ennetamise, nende leviku tõkestamise jaseire (sh rekreatsioonist tekkivate kahjustuste seire) nõuded. 2005 aasta jaanuaritormi kahjustusedeeldatavalt mõnevõrra suurendavad lähiaastate vastavaid näitajaid.7) Metsa mitmekülgse kasutamise võimaluste eiramine, tööhõive langus ja metsaomandimadal tootlikkusÜleeuroopalise metsakaitse protsessi Helsingi resolutsiooni kohaselt peab metsade majandaminetagama nii keskkonna optimaalse seisundi kui majanduse seisukohalt optimaalse hulga kaupu jateenuseid nii üleriigilisele kui kohalikule tasandile. Ühiskonna vajaduste optimaalseksrahuldamiseks peab soodustama metsade mitmekülgset kasutamist. Samas peab riik tagamametsanduse arengu jaoks vajaliku tervikliku õigusliku, institutsioonilise ja majandusliku aluse, etoleks võimalik metsa säästvalt majandada ning teha metsandusse pikaajalisi investeeringuid.Säästva metsanduse arendamisel tuleb kaasa aidata uute töökohtade moodustamisele ja seda eritimetsaga seotud tegevuse mitmekesistamise kaudu.Puudub objektiivne ülevaade metsade mitmekülgsest kasutamisest (v.a jahindus ja puidutootminening RMK puhkealadel tehtud külastatavuse uuringud). Mingil määral on olemas andmedmetsamarjade ja seente kaubanduse kohta. Samas moodustab ekspertide hinnangul metsakõrvalkasutuse maht alla 5% tänastest metsaomanike tuludest ja olulist valdkonna arengut poletäheldatud. Tähelepanuväärne on, et seoses uue tehnoloogia kasutuselevõtuga suurenebtraditsioonilise metsavarumise ja metsakasvatuse tootlikkus ning seoses piirangute kehtestamisegavähenevad tootmismahud, mis omakorda vähendab tööhõivet. Võib prognoosida, et tänasegavõrreldes väheneb aastaks 2010 tööhõive traditsioonilises metsakasvatuses ja -varumises kuni 25%e rohkem kui 1500 töökoha võrra. Olukord on seda halvem, et tegemist on valdavalt töökohtadegamaal.Puidust sõltumatute toodete ja teenuste turule toomine eeldab metsaomanikelt investeeringuid.Avalike huvide ja vajaduste rahuldamine (eelkõige metsa kaitsefunktsiooni tagamine) ilmaküllaldase kompensatsioonimehhanismita on vähendanud metsamajanduse pikaajalist tootlikkust(rentaablust) ja pole motiveerinud metsaomanikke metsandusse (sh puidust sõltumatute teenustearendamisse) investeerima. Seadusega sätestatakse alus erametsaomanikele kaitsemetsadekasutamise piirangutest tulenevate kulutuste kompenseerimiseks. See peaks motiveerimametsaomanikke majandama oma metsi kaitsefunktsioone silmas pidades ja nende efektiivsettoimimist edendades. Seadusega on sätestatud ka erametsanduse toetamise üldised põhimõtted.Seadusega sätestatakse olulisemad metsa kasutamise viisid, sh loetletakse kõrvalkasutuseolulisemad valdkonnad, seatakse metsa kasutamise kitsendused kolmandatele isikutele janimetatakse toimingud säästmispõhimõtteid eirava kõrvalkasutuse piiramiseks.8) Metsavargused ja maksupettused. Puiduga tehtavate tehingute ebakorrektsusMetsavargused kahjustavad nii looduskeskkonda (nt raie kaitsealal või vääriselupaigas) kuivähendavad metsaomaniku võimalusi oma omandit tulusalt ja säästlikult majandada (vargus tekitabmetsaomanikule varalist kahju ja lisaks jääb omanikule kohustus lagedaks raiutud ala uuendada).Metsavarguste ohjeldamiseks sätestab seadus raieõiguse ja metsamaterjali veo seaduslikkusetõendamise nõude. Seaduse kohaselt peavad metsamaterjali müüjad ja ostjad deklareerima tehingudMaksu- ja Tolliametis. See annab võimaluse müügimahtude võrdlemiseks ja on maksuauditieelvaliku aluseks.


Pettusi on esinenud metsamaterjali mõõtmisel, millega on tekitatud kahju eelkõige metsaomanikele.Eelnõu kohaselt sätestatakse, juhul kui pooled ei lepi kokku mõne muu meetodi kasutamises,kohustus kasutada keskkonnaministri kehtestatud mõõtmismetoodikat.9) RMK ülesannete ja õiguste määramineRMK näol on tegemist ainukese tulundusasutusega Eestis. Kuna Eestis puudub tulundusasutusteseadus, siis reguleerib RMK ülesandeid, õigusi ja kohustusi metsaseadus.Seadusega sätestatakse ka RMK metsatulu arvestamise põhimõtted. Kehtiv praktika ei vasta tuludemaksustamise loogikale (praegu maksustatakse lisaks puidule ka selle ülestöötamise ja transpordigaseotud lisandväärtus) ning see vähendab RMK metsade majandamise tulemuslikkust. Eelnõukohaselt määratakse RMK-le kohustus maksta metsatulu ainult uuendusraiete tulust, millest onmaha arvatud metsamaterjali ülestöötamise, veo ja müügiga seotud kulud.Juhul, kui esitatud eelnõu vastu ei võeta, jääb alles nimetatud probleemide efektiivse jatasakaalustatud lahendamise vajadus. Võib prognoosida, et probleemid süvenevad eelkõigemetsaomandi tootlikkuse, mitmekülgse kasutuse ja tööhõive valdkonnas.3. Seaduse eelnõu sisu ja võrdlev analüüsMetsaseaduse eelnõu koosneb 77-st paragrahvist, mis on jagatud paragrahvide sisu seotuse järgiseitsmeks peatükiks. Eelnõul on kolm lisa, mis sisaldavad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuseosutatavate tasuliste teenuste nimekirja ja tasumäärasid ning keskkonnale tekitatud kahjuarvestamise määrasid.Esimene peatükk “Üldsätted”. Paragrahvid 1–5 käsitlevad seaduse reguleerimisala, eesmärki,metsa ja metsamaa mõistet, seaduse kohaldatavust ja riigimetsamaa pindala suuruse määramist.Seaduse eesmärk on metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästva majandamise tagamine (§ 2lg 1). Metsa majandamine on seaduse kohaselt säästev, kui see tagab metsa elustiku mitmekesisuse,metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning võimaldab metsa mitmekülgselt kasutada.Seadusesse on taas toodud 1993. aasta metsaseaduses esinenud metsamaa mõiste, sest metsamaa onmetsa kui ökosüsteemi kõige olulisem komponent ja seda mainimata jäävad arusaamatuks mitmedmetsa kaitse ja mitmekülgse kasutamisega seotud küsimused, ka toimub metsade arvestus meil jarahvusvaheliselt metsamaa (forest land) kaudu. Mets on ka tsiviilkäibes metsamaana – mets kuulubmetsamaa omanikule.Metsaseadust ei kohaldata väiksemal kui 0,5-hektarilisel metsamaa lahustükil, sest metsaseadusekohaldamise eelduseks on metsa korraldamine. Väiksemal kui 0,5 ha suurusel eraldiseisvalmaatükil pole võimalik või on ebaotstarbekas teha metsakorraldustoiminguid, nt kirjeldada sealkasvavat metsa, kavandada majandustegevust, määrata uuendusraiete mahtu, teha selle järgiminekohustuslikuks jne. Metsakorraldustoimingud nii väikesel maalapil läheksid riigile äärmiseltkulukaks, olles samal ajal tarbetud. Nii väikesel metsatukal pole nimetamisväärset tähtsustkeskkonnakaitse seisukohalt, sageli on tegemist maaparandusobjektide kivi- ja kännukuhilatelkasvavate puudega, mille vahel pole võimalik isegi liikuda. Selliste metsatukkade kogupindalamoodustab metsadest protsendi murdosa. Sellest lähtudes ei loe kehtiv seadus neid metsaks. See agaon esile kustunud raskusi kõlvikukaartide koostamisel. Kõlvikuliik tuleb määrata igale maatükilealates pindalast 0,1 ha, kuid seni kehtinud metsaseadus ei luba 0,1–0,4 ha suurusi metsa iseloomugakõlvikuid metsaks nimetada. Seetõttu on eelnõu kohaselt metsamaa hulka arvatud teatud tunnustelevastavad maatükid pindalaga alates 0,1 ha – tegemist on küll metsaga, kuid otstarbekust silmaspidades, kuni 0,5 ha suurustel metsamaatükkidel metsaseadust ei kohaldata.Riigimetsamaa pindala nõutav suurus, milleks on vähemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast,


on eelnõu kohaselt uues seaduses sama, mis kehtivas seaduses.Teine peatükk “Metsanduse suunamine" sisaldab paragrahve 6-10 riigi metsandusalasteülesannete, metsanduse arengukava, metsa hea seisundi tagamise, Metsakaitse- jaMetsauuenduskeskuse kui valitsusasutuse ning samuti erametsanduse toetamise kohta.Riigi ülesanded metsanduses on sätestatud kooskõlas Eesti metsapoliitika dokumendis määratuga.Riik suunab metsandust arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide kaudu. Eelnõu kohaselton seadusega määratud, et arengukava koostatakse iga kümne aasta järel ja selle koostamisekorraldab Keskkonnaministeerium asjaomaseid huvigruppe kaasates.Riigi kohustus on metsade hea seisundi tagamine, milleks riik korraldab turustatava ja uuendamiselkasutatava metsaistutusmaterjali kvaliteedi kontrolli. Riik peab teostama seiret ja rakendamameetmeid eriti ohtlike metsakahjustuste vältimiseks või tulekahjude kustutamiseks.Võrreldes kehtiva metsaseadusega on eelnõust välja jäetud maakonna metsandusnõukogu käsitlevregulatsioon. Praktika on näidanud, et nimetatud nõukogude töö on olnud juhuslikku laadi ja eitäitnud oma eesmärke.Eelnõu kohaselt on seadusega Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tegevusvaldkondadeksmääratud metsa- ja jahimaade korraldamine, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ja asjaomasteandmekogude pidamine. Keskuse ülesanded sätestatakse detailsemalt põhimääruses.Eelnõu paragrahv 8 lõige 5 annab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele võimaluse tasulisteteenuste osutamiseks. Seaduse lisana on kehtestatud tasuliste teenuste tasumäärad või määradealam- ja ülempiir. Tasuliste teenuste osas, mille tasu määr on seaduses toodud alam- ja ülempiirina,kehtestab keskkonnaminister määrusega täpsustatud tasu määrad. Teatud teenuste osas tasu määravahemiku jätmine võimaldab operatiivsemalt reageerida tasu määra kujundavate asjaolude olulistelemuutustele, nt kütusehinna oluline muutumine.Paragrahv 10 sätestab erametsanduse valdkonnad, mida riik toetab, toetuse saajad ning määratleberametsaomaniku ja metsaühistu mõiste. Erametsaomanikul on võimalik toetust taotleda kametsamajandamiskavade koostamisele ja metsaparandustööde. Metsaparandustöödena käsitletaksemetsakuivendussüsteemide ja metsateede rajamist, hooldamist ja rekonstrueerimist.Kolmas peatükk “Metsa korraldamine” sisaldab paragrahve 11–15 metsa korraldamise,metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja pikendamise, loa kehtivuse lõppemise ja peatamise ningloa kehtetuks tunnistamise, metsa inventeerimise ning metsamajandamiskava kohta.Metsaseaduse 07.03.2004 jõustunud muudatustega täiendati kehtivat seadust sätetega, millekohaselt võisid metsakorraldustööde kvaliteedi parandamise eesmärgil metsakorraldustöid alates01.05.2004 teha ainult metsakorraldustööde tegevusluba omavad isikud. Selles peatükis esitataksemetsa korraldamise kulude katmisega seonduv regulatsioon, metsakorraldustööde tegevusloaandmise, pikendamise, kehtivuse lõpetamise, peatamise ja loa kehtetuks tunnistamiseprotseduurireeglid.Eelnõu kohaselt teeb metsakorraldustöid või tellib neid riigimetsa majandaja oma kulul. See tulenebvajadusest kiiresti registreerida metsas toimunud muutusi ja reguleerida vastavalt nendele metsamajandamist. Tegevuse operatiivsusest sõltub metsa majandamise edukus (eriti juhul, kuimajandamisobjekt on nii suur nagu RMK majandatav mets), seetõttu on otstarbekas metsainventeerimisandmeid ja majandamiskavu tavakohase kümneaastase metsakorralduse perioodi seestäpsustada ja aktualiseerida. Nii kehtiva kui eelnõukohase metsaseaduse alusel ei finantseeri riikRMK metsade korraldamist, samas võib metsi korraldada iga isik, kellel on vastav luba. RMK-l onotstarbekam metsa ise korraldada, kui lasta seda teha kellelgi teisel ja selle eest maksta. Metsa


omanik (majandaja) saab metsa korraldada seetõttu, et metsakorraldustoimingute hulka ei kuulueelnõu järgi enam metsa majandamise hindamine: eraõiguslikud metsakorraldusega tegelevadisikud ei pruugi olla piisavalt objektiivsed.Metsaseaduse 07.03.2004 jõustunud redaktsiooniga muudeti metsamajandamiskava sisu ja sätestati,millises osas on metsamajandamiskava kohustuslik ja millises osas soovituslik. Muudatustekohaselt tehti metsaomanikule kohustuseks pidada kinni metsamajandamiskavas sätestatuduuendus-, harvendus- ja valikraie mahust ning raieteks sobivate metsaosade loetelust ja järgidametsamajandamiskavas sätestatud valgustus- ning sanitaarraie tegemise soovitusi. Eelnõus onpiirangut täpsustatud: metsamajandamiskavas antakse kaitse- ja tulundusmetsades maksimaalseltlubatav uuendus- ja harvendusraie pindala raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa ning raieksmääratud metsaosade loetelu. Majandamiskavas näidatud raiemaht tihumeetrites on teavitavaiseloomuga, kuna selle täpne kavandamine pole võimalik. Seoses senisest erineva lähenemisegavalikraiele, seda raieliiki üldse ei kavandata (vt allpool).Kinnisasjal, kus metsa on kuni 2 ha, pole metsa majandamise kava koostamine kohustuslik, kunasel pole sisulist mõtet; samas aga on see seotud kulutustega. Metsaseadus aga kehtib ka sääraselvähese metsaga kinnisasjal juhul, kui metsamaa pindala on vahemikus 0,5–1,9 ha. Olulisemadmetsaseaduse piirangud (nt raielankide pindala) algavad suurematest arvnäitajatest. See tähendab, etkui eelmainitud kahehektarilisel alal on kogu mets raieküps, võib omanik selle korraga maha raiuda.Säärasel väikesel metsamaal pole midagi projekteerida ega millegi osas metsamajandamiskavagaomanikule ettekirjutisi teha.Neljas peatükk “Metsa majandamine” on jaotatud 7 erinevaks jaoks ja sisaldab paragrahve 16–65. Siin leiavad käsitlemist metsa majandamise komponentidena metsa uuendamine, kasvatamine,metsakaitse ja metsa kasutamine, riigimetsa majandamine.Esimene jagu „Üldsätted“ sisaldab paragrahve 16–23 hoiu-, kaitse- ja tulundusmetsa, shvääriselupaiga ja geenireservimetsa majandamise kohta. Nii kehtiv metsaseadus kui kaseaduseelnõu käsitlevad metsa kategooriatena hoiu-, kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas onmajandamise eesmärk loodusobjektide hoidmine, kaitsemetsas keskkonnaseisundi kaitsmine jatulundusmetsas majandusliku tulu saamine. Praegu on hoiu- ja kaitsemetsa paiknemine jamajandamise kitsendused sätestatud metsaseadusega või looduskaitseseadusega või selle aluselantud õigusaktiga. Eelnõu kohaselt on aga regulatsioon mõneti teine .Metsa määramine hoiu- või kaitsemetsaks on viidud vastavusse ja seostatud looduskaitseseadusega,mis välistab huvide konflikti kaitsealade valitsejatega – kogu hoiu- ja kaitsemetsade majandamiserežiim kuulub nende kompetentsi. Kui aga tekib siiski vajadus määrata kaitsemetsadeks metsi, misasuvad väljaspool kaitstavaid loodusobjekte ega seostu ranna või kaldaga, teeb sedakeskkonnaminister. Eelnõus on loetletud põhjused, mis annavad aluse täiendavaks kaitsemetsademoodustamiseks, samuti piirangud, mida keskkonnaminister võib nende metsade majandamiselekehtestada tulundusmetsadega võrreldes. Metsade seas, mida minister võib kaitsemetsadeksmäärata, on olulisemad loo- ja luitemetsad (metsamuldade kaitseks), eriti intensiivselt külastatavadmarja- ja seenekorjamise kohad, kus puidu tootmine on vähem oluline kui kõrvalkasutus (näiteksmarjametsad Nõva ümbruses) jne. Metsa majandamisele seatavatest piirangutest võib nimetadasääraste tehnoloogiate keelamist, mis võivad vee- või pinnasekaitsemetsas või olulises marjametsaskahjustada metsakõdu ja alustaimestikku (võib esitada eri nõudeid raiemehhanismidele,kokkuveoteedele, ka raieajale). Samuti võib nimetada nõuete seadmist metsa esteetiliste väärtustesäilitamise või tõstmise (nt erilise kujuga puude säilitamise, raietega vaadete avamise,harvendusraiega metsa täiuse tulundusmetsa jaoks tavalisest madalamale viimise jne) osas ja nõueteseadmist metsa tuleohutuse suurendamise osas (nt sihtide mineraliseerimine, lehtpuudesttuletõkestusribade rajamine jmt).Eelnõu kohaselt nimetatakse seni kehtivas seaduses võtmebiotoobiks nimetatud ala


vääriselupaigaks. Vääriselupaiga määratlust on eelnõus täpsustatud järgmiselt: vääriselupaik onkaitset vajav kuni 7 ha suuruse pindalaga ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsaltkohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikon elupaik, mille omadused on soodsad ohustatud ja haruldaste liikide esinemiseks, ning kus onsuur tõenäosus nende liikide esinemiseks või nende sinna asumiseks. Vääriselupaiga tingimustelevastavad elupaigad moodustavad vähem kui 1% Eesti metsade kogupindalast. Uue seadusegahakatakse vääriselupaiku kaitsma kõikides majandatavates metsades, s.o tulundusmetsades jakaitsemetsades. Seaduse § 23 lõikes 2 sätestatakse volitus vääriselupaiga klassifikaatori ja valikujuhendi kehtestamiseks. Riigimetsas korraldatakse vääriselupaikade kaitset keskkonnaministrikäskkirja alusel. Eraõiguslikele isikutele ja omavalitsustele kuuluvas metsas jääb vääriselupaikadekaitse vabatahtlikuks. Kui vääriselupaiga asustavad kaitsealused liigid, siis korraldatakse nendekaitse looduskaitseseaduse alusel ja elupaigas kehtestatakse sihtkaitsevööndi (s.o hoiumetsa) režiim.Uue mõistena on seaduse kaitsemetsa käsitlevas osas esitatud geenireservi mets. Geenireservi metsanäol on tegemist juba kakskümmend aastat tagasi eraldatud metsaosadega, kus ei rakendatamajandusvõtteid, mis võivad mõjutada metsa geenifondi arengut (näiteks kuivendamist, teatud liikiraieid, metsa uuendamist mujalt pärineva kultiveerimismaterjaliga). Geenireservi metsad peavadtagama võimaluse saada ka tulevikus metsakultiveerimiseks materjali, mis oma geneetilisteltomadustelt vastab täielikult Eesti looduslikele tingimustele. Geenireservi metsi on kümme, nendekogupindala on 3540 ha ja praegu peetakse seda piisavaks. Peaaegu kõik geenireservi metsadpaiknevad riigimetsamaal. Eelnõu kohaselt peab seadus tagama geenireservi metsade säilimise janõuetekohase majandamise ka juhul, kui need paiknevad eramaal. Praegu kasutusel olev RMKkehtestatud eeskiri seda ei võimalda.Teine jagu „Metsa uuendamine“ sisaldab paragrahve 24–26. Paragrahvi 24 lõikega 2 sätestataksemetsa uuendamise võtted, mida metsaomanik on kohustatud rakendama senise kolme esimeseraiejärgse aasta asemel kahe aasta kestel. Kogemus on näidanud, et iga raiest või metsa hukkumisestmöödunud aastaga uuendamistingimused halvenevad maapinna kamardumise, rohukasvuintensiivistumise jm tõttu ning uuendamine muutub üha kulukamaks. Iga viivitatud aastaga kaasneboluline majanduslik kahju saamata jääva puidu juurdekasvu näol. Kui metsaomanik poleuuendamisvõtteid kahe esimese aasta jooksul rakendanud, tehakse talle ettekirjutus, millegapüütakse vältida olukorda, kus viie (kehtivas seaduses seitsme) aasta pärast pole ikka veel midagitehtud ja siis seisab ees juba väga kulukate uuendamisvõtete rakendamine. Senise seitsme aastaasendamine viie aastaga on ajendatud püüdest vähendada uuenemata ja toodanguta (puidujuurdekasvuta) metsamaade olemit ning vältida uuendamistööde kallinemist. Kuna viie aastaga polekõikidel kasvukohtadel võimalik saavutada metsa uuenenuks lugemiseks vajalikku noorte puudeseni nõutavat kõrgust (vähemalt 0,8 m), on eelnõu kohaselt seda nõuet diferentseeritudkasvukohatüüpide järgi. Vähemalt miinimumkõrgusega puid peab esinema vajalikul arvul hektarikohta üle kogu pinna nii, et tagatud oleks uue metsapõlve teke. Sellised nõuded kehtestabkeskkonnaminister metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa metsa majandamise eeskirjaga.Täiesti uus on tagatisraha sissenõudmine metsaomanikelt metsa uuendamise kindlustamiseks.Tagatisraha nõutakse metsaomanikelt, kelle suhtes on kohaldatud väärteomenetlust võikriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie või metsa uuendamise nõuete rikkumiseeest, ja andmed selle kohta pole karistusregistrist kustutatud. Samuti nõutakse tagatisrahametsaomanikelt, kes metsateatise põhjal kavatsevad teha lageraiet üle 2 ha suurusel jänesekapsa,jänesekapsa-mustika või sinilille kasvukoha kuusikus. Tagatisraha maksimaalne suurus onseadusega sätestatud, see on kuni 20 000 krooni hektari kohta. Makstud tagatisraha arvel saabmetsaomanik katta metsa tegeliku uuendamise kulutusi. Kui raiesmik on uuenenud, vabastataksetagatisraha või osa tagatisrahast, mida polnud omanikule uuendamiskulutuste katteks varem väljamakstud.Riigimetsa majandamisel metsa uuendamise tagatisraha ei rakendata, sest riigimetsas on metsauuendamist lihtsam ja odavam tagada administratiivsete vahenditega kui tagatisraha abil.


Hinnanguliselt peaks tagatisraha kohaldatama kuni 30%-le erametsades lagedaks raiutud aladest,mis tähendab tagatisraha rakendamist 2–3 aastaks ligi 4,5 tuh ha-le. Sellega seoses tekib tagatisrahahaldamise erikontodele finantsvahendite pidev reserv kogumahus 50–75 mln kr.Selgitus metsauuenduse tagatisraha rakendamise kohtaMetsauuenduse tagatisraha rakendamise eesmärk on mõjutada metsaomanikke uuendamalageraielanke nendes kasvukohatüüpides, kus looduslik uuenemine on ebarahuldav ja kus hilisemadmetsauuendusmeetmed on väga kulukad.Tagatisraha nõutakse metsaomanikult sisse enne raie alustamist – see kindlustab metsauuendamiseks vajaliku raharessursi olemasolu. Praktikas tuleb ette juhtumeid, kus pahatahtlikudmetsaomanikud eiravad metsauuendamise kohustust ja võõrandavad omandi isikutele, kelle suhtessunnimeetmete rakendamine pole efektiivne.Tagatisraha määra arvutamisel lähtutakse metsauuenduse tegelikest kuludest, kusjuures võrreldeskeskmise tuluga, mis raielangilt saadakse (ligi 75 000 kr/ha), moodustab tagatisraha 15–20%.Alternatiivse meetmena on kaalutud metsauuenduse toetuste maksmist, asendustäitmist ja sunnirahamaksmist. Kõik need meetmed toetavad metsa uuendamist, kuid ei asenda tagatisrahasissenõudmist. Toetused mõjutavad motiveerivalt omanikke, kes on huvitatud oma metsapikaajalisest omamisest ja majandamisest, ning on valmis osa puidu müügist saadud tuludest taasinvesteerima metsandusse. Isikud, kelle eesmärk on saada metsast otsekohe ühekordset tulu, ja kesei kavatse kanda vastutust metsa uuendamise eest, müüvad raiesmikud isikutele, kelle suhtes polemõtet asendustäitmist või sunniraha sissenõudmist rakendada, kuna neil puudub reaalne vara ningneile kuuluva lagedaks raiutud metsamaa sundvõõrandamine ei kata sundvõõrandamise ja metsauuendamise kulusid.Võib eeldada, et tagatisraha rakendamine aitab tõhusalt kaasa metsa uuendamisele eespoolnimetatud metsatüüpides. Mõnevõrra võidakse küll tagatisraha maksmisest kõrvale hiilida,korraldades raieid väiksematel (alla 2 ha) raielankidel. Sellel on oma negatiivne mõju ka metsadeökonoomsele majandamisele. Võttes arvesse, et tagatisraha tagastatakse metsaomanikule vahetultpärast uuendustööde lõpetamist, samuti asjaolu, et metsaomanikel on võimalus saada riigilt toetustmaapinna ettevalmistamiseks ja metsataimede ostmiseks (70% ulatuses dokumenteeritud kuludest),võib metsaomanikele tekitatavat täiendavat finantskoorumust hinnata väga lühiajaliseks,proportsionaalseks avalike huvide ning metsa uuendamist toetavate muude meetmetega. Tagatisrahatagastatakse metsaomanikule kas esitatud kuludokumentide (arvete) või taotluste alusel, võttesarvesse tehtud tööde arvestuslik maksumus (lähtudes RMK keskmistest ühikuhindadest).OÜ Ekonet Konsulatstioonid on analüüsinud metsauuenduse tagatisraha rakendamise mõju.Analüüs näitas, et eespool nimetatud alade uuendamine väärtuslike puuliikidega annaksmetsaomanikele pika perioodi jooksul lisatulu keskmiselt 3 miljonit krooni aastas. Riik saakstulevikus pika perioodi jooksul täiendavat maksutulu keskmiselt 1 miljoni krooni aastas.Tagatisraha haldamiseks kulub 4–5 miljonit krooni. Lisaks majandustulule on meetmel kakeskkonnamõju – raiesmikud uuenevad kiiremini ja tagatud on raie käigus kahjustatud elupaikadevõi metsa kaitsefunktsiooni kiirem taastumine.Kolmas jagu „Metsa kasvatamine“ sisaldab paragrahve 27–33. Eelnõus defineeritakse mõistetraie, mille kohaselt loetakse raieks vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest toimingutest:puude või põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine, tüvede järkamine, metsamaterjalikoondamine ja kokkuvedu. Raie mõiste seaduses esitamine on vajalik järelevalve huvides. Ei saarääkida metsas ebaseaduslikku raiet teinud inimese tabamisest ja vastutusele võtmisest, kui me ei


saa kvalifitseerida neid metsa raiujatena. Raie on tööde kompleks, mis koosneb mitmest võttest japole võimalik fikseerida oletatava süüdlase osavõttu kõigist neist töödest. Seepärast on tähtissätestada, et piisab loetletud toimingutest ühest, et tegu oleks raiega. Metsas üksnes oksi laasivinimene on raiuja samuti, nagu see, kes puutüve üksnes langetab või järkab või metsamaterjalikoondab. Tänapäeval võivad töölised spetsialiseeruda: üks langetab, teine laasib, kolmas järkab,neljas koondab. Ilma seaduses esitatud raie definitsioonita ei saagi kindlaks teha, kes ebaseaduslikuraie tegi.Kehtiva seadusega lubatud raieid on täiendatud veel ühe raieliigi – trassiraiega, mille hulka kuulubkuni 4 m laiuse tee-, kraavi- või muu trassi ning kvartali- või piirisihi sisseraiumine, samutimetsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest (§ 28 lg 4 p 4).Kehtiv seadus lubab teha valgustusraiet metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm. 6 cmja suurema rinnasdiameetri korral on tegemist harvendusraiega. Eelnõu kohaselt sätestab seadusvalgustusraiel rinnasdiameetri piiriks 8 cm, seda põhjusel, et alles alates 8 cm-st keskmisestrinnasdiameetrist on võimalik mõõta puistu rinnaspindala ja määrata puistu täiust, mis on vajalikraie seaduspärasuse hindamiseks. Seni kehtinud piir 6 cm jättis osa raieid kontrollimisvõimaluseta.Valikraie on Eestis kõige enam vaidlusi põhjustanud raieliik. Valikraie annab tulemusi üksnes teatudharvaesinevates tingimustes. Valikraie ulatuslik lubamine on põhjustanud Eesti metsanduse ajalooskõige ulatuslikumaid metsarüüstamisi. Valikraie on väga raskesti reguleeritav ja kontrollitav. Samason kõik valikraie eesmärgid saavutatavad muude, paremini kontrollitavate raieliikidega (harvendusjaturberaietega). Erandiks on kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine metsades, kusharvendus- ja turberaieid ei lubata, kuid looduskaitse asjatundjate arvates on vaja välja raiudaüksikuid puid. Seda arvestades ongi eelnõu kohaselt lubatud valikraie üksnes looduskaitsekaalutlustel ja looduskaitseseaduse §-s 54 sätestatud korras.Seemnepuude loendisse on lisatud sanglepp, künnapuu ja jalakas, millega loodetakse suurendadajärgmise metsapõlve elustiku mitmekesisust, seda eriti kahe meil üliharuldase liigi – künnapuu jajalaka osas.Muudetud on minimaalset puistu vanust, mis lubab teha lageraiet. Kehtivas seaduses sõltubraievanus üksnes puistu enamuspuuliigist ja on selle enamuspuuliigi kõikide puistute jaoksühesugune, mis on liiga jäik ja majanduslikult ebaotstarbekas. Eelnõu annab keskkonnaministrileõiguse diferentseerida raievanust sõltuvalt mingi enamuspuuliigiga puistu kasvukoha headusest(puistu kasvukiirusest). Seejuures antakse aga ministrile ette piirid, millest ta ei tohi üle minna,näiteks männikute diferentseeritud raievanus peab mahtuma piiresse 90–160 aastat.Raievanust ei määrata hall-lepikutele, kuna hall-lepa puit on praegu kasutusel peaaegu eranditultküttepuiduna, lepikuid raiutakse noorelt mahulise küpsuse vanuses, need uuenevad hästivegetatiivselt, nende kasvatamisega pole probleeme ja need on laialt levinud. Reguleerimine polesiin otstarbekas ega põhjendatud. Ei reguleerita ka mõnede väga harva esinevate puistute raiet(näiteks pärnapuistud, võõrpuuliikide puistud), mille raievanuse määramiseks pole piisavalt alust janende vähese esinemise pärast selleks puudub ka praktiline vajadus.Täpsustatud on nõudeid lageraielankide suuruse (pindala ja laiuse) osas. Kui kehtivas seaduses onkõikides kaitsemetsades lageraielangi maksimaalseks laiuseks 30 m, siis uue seaduse eelnõus kehtibsee nõue üksnes sambliku kasvukohatüübis ja loometsades, kuid seda peale kaitsemetsade, nüüd katulundusmetsades. Kahtlemata on vähest metsamaad omavate metsaomanike jaoks soodus säte, mislubab teha uut raiet vana raiesmiku kõrval enne liitumisaja möödumist ja vana raiesmiku uuenemisttingimusel, et vana raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala või -laius ei ületa seaduses sätestatudlageraielangi pindala või laiuse maksimaalmäära. Sisuliselt lubab see säte raiuda mingit puistutlageraie korras senise ühe aasta asemel kahe või isegi enama aasta kestel.


Turberaiete osas kehtestatakse eelnõu kohaselt kitsendusi, kuna turberaiete tegemise võimalust onEestis kuritarvitatud: neid on tehtud liiga noortes puistutes ja kohtades, kus pole lootustlooduslikule uuenemisele. Sääraste üksnes puidu saamiseks tehtavate raiete piiramiseks lubabeelnõu teha turberaiet vaid puistutes, mis on saavutanud lageraiet lubava vanuse (kehtiv seaduslubab neid ka nooremates puistutes) ja üksnes teatud metsatüüpides, mille loetelu kehtestab Eestisturberaiete tegemise saja-aastase kogemuse põhjal keskkonnaminister metsa majandamiseeeskirjaga. Seaduses on ka teisi piiranguid: raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat,järgmist raiejärku ei või teha enne raielangil teatava hulga uuenduse tekkimist, turberaielankidepindala kaitsemetsades on vähendatud kümnelt hektarilt viiele jne.Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus raadamise sätet täpsustatud aluste nimetamisega, milleolemasolu korral võib keskkonnaminister või tema volitatud isik anda nõusoleku raadamiseks.Raie tegemise eel tuleb asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitada metsateatis, millesmärgitakse kavandatud raie asukoht, pindala, liik ja hinnanguline raiemaht. Raiet võib alustada allessiis, kui metsateatis on lubava märkega keskkonnateenistuselt tagasi saadud. See kõik on kakehtivas seaduses olemas, kuid metsa säästva majandamise huvides on kehtestatud täiendav piirang– metsamajandamiskava kehtivuse ajal tehtavate uuendusraiete pindala ei tohi ületadametsamajandamiskava kehtestamise otsuses näidatud uuendusraiete pindala ja seda ka raieliikide jaraiutavate puistute enamuspuuliikide kaupa. Samal põhjusel ei tohi teha harvendusraiet suuremalpindalal, kui see on lubatud kehtestatud metsamajandamiskavas. Kui lageraie tegemiseks on vajatasuda metsa uuendamise tagatisraha, väljastatakse metsateatis märkega „lubatud“ pärast tagatisrahalaekumist.Neljas jagu “Metsa kasutamine” sisaldab paragrahve 34–39 metsa kasutamise viiside,metsakasutusõiguse kitsenduste, metsas toimuva riigikaitsealase tegevuse, raieõiguse võimetsamaterjali üleandmise või metsa raieks andmise ning metsamaterjali vedamise seaduslikkusetõendamise kohustuse ning puidu mõõtmise ja selle mahu määramise kohta. Metsamaterjaligateostatavatele tehingutele kohaldub eelnõu kohaselt kirjalikkuse nõue. Eelnõu definitsioonisttulenevalt ei käsitleta metsamaterjalina järgatud ja lõhutud küttepuid. Sarnaselt kehtiva seadusekäsitletakse raieõiguse üleandmisena ka metsamaterjali omandamise õiguse üleandmist.Jao tähtsaim säte käsitleb raieõiguse või metsamaterjali üleandmise või metsa raieks andmiseseaduslikkuse tõendamise kohustust (§ 37). Raieõigusena käsitletakse eelnõus õigust metsa raiudaomandiõigusest lähtuvalt – see õigus saab olla kas metsaomanikul või lepingu alusel kasvava metsaraiumiseks omandanud isikul. Raiumise õigus võib aga olla ka isikul, kellega raieõigust omav isikon teinud töövõtu- või teenuse pakkumise lepingu. Keskkonnainspektsiooni ettepanekul on sellesjaos uue normina sätestatud dokumendid, mis peavad raiet tegeval isikul raiekohas kaasas olema jamida ta peab esitama raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikule. See normvõimaldab keskkonnainspektoril raiekohas veenduda raie tegemise seaduslikkuses ja kohustabraiujat esitama dokumendid kohe, kui ametiisik seda nõuab, mitte hiljem, tagantjärele. Avalikõiguslikuisiku omandis oleva metsa ja piiramata või tähistamata erametsa kasutusõiguse uuekitsendusena tohib eelnõu kohaselt mootorsõidukiga piiranguteta sõita vaid metsamaal paiknevatelteedel, väljaspool teid aga ainult metsaomaniku loal.Viies jagu „Metsakaitse“ sisaldab paragrahve 40–42. Metsateatis on muudetud üksnes raietlubavast dokumendist ka metsa uuendamist lubavaks dokumendiks. Sellega püütakse vältida metsauuendamist kultiveerimismaterjaliga, mille kasutamine pole selles piirkonnas lubatud, võipuuliigiga, mis sellesse kasvukohatüüpi ei sobi, või võõrpuuliigiga, mis ei kuulu uuendamiselkasutada lubatud võõrpuuliikide loetellu. Seoses tagatisraha regulatsiooniga on täpsustatud kametsateatise menetlemisega seonduvat, ning sätestatud tagatisraha teatise sisu.Lisaks kehtiva seadusega sätestatule peab metsaomanik teatama keskkonnateenistusele kaitsealuste


liikide seni teadmata elupaikade või kasvukohtade ja pärandkultuuriobjektide avastamisest, et saaksvõimalikuks nende kaitse korraldamine.Juhuks, kui metsateatises kavandatud tegevuse lubamine või keelamine nõuab kooskõlastamistRiikliku Looduskaitsekeskusega või metsakaitsealase ekspertiisi tegemist, on metsateatiseläbivaatamise aega pikendatud 30 tööpäevani.Paragrahvi 41 lõiget 14 on võrreldes seni kehtiva seaduse asjaomase punkti sõnastusega lisatudsõnad “raiega, mis on raiutavas metsaosas õigusaktiga lubatud.” Sellega tahetakse vältida raietpuistus, mis on harvendusraie korras juba nii hõredaks raiutud, et sealt ei tohi enam midagi raiuda,vältida lubamatu raie tegemist hoiumetsas jne.Kehtiva seadusega võrreldes uued normid on esitatud eelnõu § 40 lõikeis 9 ja 10. Esimene annabvõimaluse sulgeda ekspertiisi alusel külastajatele aktiivseks puhkamiseks kasutatava metsaosajuhul, kui liigne külastuskoormus on hakanud või võib hakata metsa kahjustama. Eestis on tänaseksteada mitmeid kohti (näiteks Peipsi põhjarannik), kus metsad on juba tugevasti kahjustatud, liiv onpääsenud taimkatte hävimise tõttu liikuma jmt. Lõige 10 annab keskkonnaministrile õiguse piirataloomade häirimist nende sigimisperioodil (15. aprillist 15. maini). Seda on juba edukalt rakendatudRMK majandada olevates metsades (nn suvine raierahu).Kuues jagu “Riigimetsa majandamine” sisaldab paragrahve 43–52 riigimetsa majandamise jaselle finantseerimise korraldamise, riigimetsa majandamisel lubatud tulundustegevuse, riigimetsakasutusõiguse, raieõiguse ja riigimetsas metsamaterjali võõrandamise ning Riigimetsa MajandamiseKeskuse (RMK) kohta.Paragrahvis 48 on täpsustatud RMK-lt riigieelarvesse eelarvesse kantava uuendusraiete tuluarvestamise põhimõtteid. Mõistliku maksukoormuse tagamiseks on sätestatud, et uuendusraietestsaadud metsamaterjali müügituludest arvatakse maha metsamaterjali ülestöötamise hind, veo- jamüügikulud ning alles pärast seda kantakse 26% laekunud tulust riigieelarvesse.Tulenevalt vajadusest tasakaalustada senisest enam RMK tegevjuhtimist, määrab uus seadus eelnõukohaselt, et RMK juhatus on kolmeliikmeline ja viieaastase volitusega.Seitsmes jagu „Riigimetsa Majandamise Keskuse vara valdamine, kasutamine ja käsutamine”sisaldab paragrahve 53–65. Paragrahvis 53 on sätestatud RMK varaga seotud küsimused. RMKvara moodustub tema kasutusse antud riigivarast ja RMK enda tegevuse tulemusel tekkinud võisoetatud riigivarast. RMK valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara seaduste ja RMKpõhimäärusega kehtestatud korras (RMK põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus). Eelnõu sätestabRMK nõukogu ja juhatuse volitused varasid võõrandada või tasu eest kasutusele andapõhimäärusega kehtestatud korras. Selline lähenemine võimaldab RMK-l senisest efektiivsemaltoma varasid juhtida ja vähendab ministeeriumi koormust nendes küsimustes (nt RMK majandadaoleva Sagadi mõisa kõrvalhoone ruumide rendile andmise korral Eesti Postile vmt).Paragrahvides 63-65 on sätestatud RMK poolt vara omandamisega seonduvad küsimused.Viies peatükk “Riiklik järelevalve ja kahju hüvitamine” sisaldab paragrahve 66–67 metsamajandamise riikliku järelevalve ja keskkonnale tekitatud kahju ning selle hüvitamise kohta.Tingituna vajadusest mitte ühitada omavahel riiklikku järelevalvet (haldusõigus), kahju hüvitamist(eraõigus) ja vastutust (väärtegude eest) reguleerivaid sätteid, on eelnõu kohaselt senisemetsaseaduse 7. peatükk jagatud kaheks peatükiks: “Riiklik järelevalve ja kahju hüvitamine” ja“Vastutus” (paragrahvid 68–72).Kehtiva metsaseaduse kohaselt on keskkonnale tekitatud kahju liigid sätestatud seaduses, kuid


kahju arvestamise määrad on esitatud Vabariigi Valitsuse 08. juuni 1999. a määruses nr 186“Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade kinnitamine”(RT I 1999, 52, 570). Kuna Riigikohtu praktika avalik-õiguslike rahaliste kohustuste suhtes, millehulka oma olemuselt kuulub ka keskkonnakahju eest sissenõutav hüvitus, on väga range – kõiksellega seonduv (seega ka määrad) peab olema sätestatud seadusega –, siis on eelnõu kohaseltseadusesse lisatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad. Nimetatud määrade seadusessevõtmist toetab ka võlaõigusseaduse § 133, eriti selle lõige 2, mille kohaselt tuleb keskkonnakahjuhüvitada seaduses sätestatud ulatuses. Kuigi määrade seadusesse kirjutamine venitab seadusepikemaks, aitab see vältida võimalikke põhiseaduslikke vaidlusi.Seoses metsaraiet reguleerivate normide täiendamisega on eelnõus täiendatud ka keskkonnakahjumõistet. Nii loetakse lisaks kehtivas metsaseaduses kehtestatule keskkonnakahjuks seaduse kohaseltkehtestatust väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistute raiumist, turberaie tegemist metsatüübis,kus see ei ole lubatud, samuti raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähima aja järgimata jätmist(eelnõu § 67 lg 2 p 1); uuendusraielangi pindala suuruse või maksimaalselt lubatud laiuse võimetsamajandamiskavas määratud lubatud uuendus- või harvendusraie kogupindala suurusejärgimata jätmist; uue uuendusraie alustamist enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangiuuenemist või uuendusraie tegemist uuenemata langile lähemal kui 100 m; häilraiel lubatustsuuremate või arvukamate häilude tegemist või veerraiel lageraie korras raiutava metsa ala poolestmetsa keskmisest kõrgusest laiemaks raiumist (eelnõu § 67 lg 2 p 2); metsast toore koristamataokaspuidu väljaveo tähtaegade rikkumist (§ 67 lg 2 p 8). Eelnõu § 67 lõike 2 punktis 1 esitatud sätte– „metsale tekitatakse kahju, kui raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud” all mõeldaksejuhtumeid, kus raiutakse kohtades, kus raiekeeld on seaduses otseselt sätestatud(nt Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 punkt 5 esitatud juhul).Kehtivaid keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrasid eelnõus üldjuhul ei muudeta. Muudetudon hävitatud metsakultuuri või loodusliku uuenduse kõrgust, milleks kehtestatakse senise 0,8 masemel 0,6 m (eelnõu § 67 lg 5). Raielankide või metsamaterjali laoplatside koristamata jätmise eestkehtestatakse kahju hüvitamise määr senise 500 krooni asemel koristamata maa-ala 1 ha kohta5000 krooni (eelnõu § 67 lg 9). Eelnõu § 67 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel arvestatakse samaparagrahvi lõike 4 kohaselt keskkonnakahju 50 000 krooni iga hektari kohta, mis ületab raiudalubatud ala pindala.Kuues peatükk “Vastutus” sisaldab paragrahve 68–72 vastutuse kohta metsa, puude või põõsasteebaseadusliku raie, hävitamise või kahjustamise, metsa majandamise nõuete rikkumise, metsateatiseesitamata jätmise korral; samuti raieõiguse või metsamaterjali üleandmise ja metsa raieks andmisekorral seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse kohta ning raieõiguse võimetsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirja rikkumise korral raieõiguse või metsamaterjalikonfiskeerimise kohaldamise ja menetlemise kohta.Võrreldes kehtiva metsaseadusega on mõningaid sanktsioone karmistatud. Näiteks on eelnõukohaselt metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või kahjustamise eest seniserahatrahvi kuni 200 trahviühikut asemel kehtestatud rahatrahv 300 trahviühikut ning sama teo eest,kui selle on toime pannud juriidiline isik, senise 30 000 kroonise rahatrahvi asemel rahatrahv50 000 krooni (§ 68); metsa majandamise (eelnõu § 16 kohaselt on majandamine metsauuendamine, kasvatamine, kasutamine ning metsakaitse) nõuete rikkumise ja metsateatise esitamatajätmise eest senise rahatrahvi kuni 100 trahviühikut asemel 200 trahviühikut, sama teo eest, kuiselle on toime pannud juriidiline isik, senise 20 000 kroonise rahatrahvi asemel rahatrahv 30 000krooni (§ 70).Seitsmes peatükk “Lõppsätted” sisaldab paragrahve 73–77.Selle peatüki sätted on vajalikud metsaseaduse rakendamiseks. Peatükis on käsitletud jahiseadusemuutmist.


4. Eelnõu terminoloogiaEelnõus kasutatav terminoloogia lähtub kehtivast metsaseadusest ning põhimõttelisi uuendusi kaasaei too.Boniteet– mulla, maa või metsa suhteline headus.Enamuspuuliik– puuliik, mille puitu on puistus kõige rohkem, enam kui mõne teise puuliigi oma.Eraldis– pinnalt terviklik metsaosa, mis on oma päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse,tagavara ja metsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesugustemajandamisvõtete rakendamiseks. Eraldise suuruse alampiir on 0,1 ha.Esimene rinne – puistu suurima kõrguse ja tagavaraga rinne, mille täius on vähemalt 0,3. Esimenerinne on puistu põhirinne.Geenireservi mets – metsaosa, mida majandatakse erirežiimil nii, et inimmõju geenifondile oleksminimaalne, ja mida kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina.Geenifond (varem nimetatud ka genofond) – populatsioonis olemasolevate geenide (alleelide)kogum.Häil – puude väljalangemisest või rühmiti raiumisest tekkinud tühik puurindes. Häilu läbimõõt onharilikult pool kuni kaks puistu keskmist kõrgust.Istandik – puude intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus üldjuhulkasvatatakse kiirekasvulisi võõrpuuliike või kohalikke liike regulaarse seaduga ning majandatakseühevanuselistena. Lubatud ja praktikas levinud on nendel aladel väetiste ja taimekaitsevahenditekasutamine.Istandikku on võimalik lugeda metsaks juhul, kui omanik taotleb selle metsamaana katastrissekandmist, kui seda on arvestatava perioodi jooksul majandatud metsaseaduse nõuete kohaselt ja sealkasvavaid võõrpuuliike on metsaseadusega lubatud metsas kasvatada.Üldjuhul ei kohaldata istandikule riiklikke metsandustoetusi. Enne selle seaduse jõustumist rajatudkohalike metsapuude istandikke, mida Metskaitse- ja Metsauuenduskeskus ei ole klooniarhiivseemlatenaregistreerinud ja mille puude keskmine vanus on üle 20 aasta, käsitletakse üldjuhulmetsana.Järelkasv – metsas kasvavad noored puud (välja arvatud alla 2-aastased tõusmed ja üle 4 meetrikõrgused puud, kui nende kõrgus on üle 25% ülarinde kõrgusest), mis võivad areneda uueksmetsapõlvkonnaks.Kultiveerimismaterjal – puuliikide ja nende kunstlike hübriidide seemned ja muud seemneüksused,taimeosad ning istutamiseks või ümberistutamiseks määratud istutusmaterjal.Kultiveerimismaterjali algmaterjal – kultiveerimismaterjali saamiseks kasutatud seemneallikas,puistu, seemla, perekondade vanemad, kloon või kloonisegu.Kõva lehtpuu – selle seaduse tähenduses tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher.Külvikohtade algtihedus – metsakultuuri rajamisel külvikohtade arv ühe hektari kohta.Lageraie – raieviis, millega ühe aasta jooksul raiutakse raielangilt ära kõik puud peale järelkasvu,seemnepuude, säilikpuude ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavate puude. Pärast lageraiet


alles jääva puurinde täius on väiksem kui 0,3.Lahustükk – eraldiseisev metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets.Lank (raielank) – metsaosa, mis on eraldatud raieks või mida parajasti raiutakse.Liitus – puuvõrade või puistu võrastiku liitumuse määr. Võrade liitus leitakse, jagades võradehorisontaalprojektsioonide summa proovialal prooviala pindalaga. Võrastiku liituse leidmiseksjagatakse prooviala pindalaga see pindala, mida võrastik katab.Loodusõnnetus – torm, üleujutus, ulatuslik metsapõleng või muu loodusjõust põhjustatudhävingulise toimega sündmus.Metsakahjustus – mets loetakse kahjustatuks kui: 1) puistus on surevaid või tüvekahjuritestvärskelt asustatud, ulukitest värskelt kooritud või tuulest värskelt murtud või heidetud esimese rindepuid rohkem kui 5% puude üldarvust; 2) rohkem kui 20%-l puudest on putukate söödud okkaid võilehti enam kui 25% ulatuses; 3) puistu kasvutingimused on oluliselt muutunud üleujutuse võikeskkonna saastumise tõttu; 4) puistut on kahjustanud metsatulekahju.Metsakasvukohatüüp – ühesuguste kasvutingimustega metsamaa kogum, metsatüpoloogiliseklassifikatsiooni territoriaalne põhiüksus, mis ei muutu ka metsatüübi muutudes. Eestis on praegukasutusel E. Lõhmuse ordineeritud klassifikatsioon. Metsakasvukohatüüpe eristatakse peamiseltmulla ja taimekoosluse järgi, metsakasvukohatüübi piires eristatakse enamuspuuliigi alusel üht võimitut metsatüüpi (näiteks mustika kasvukohatüüp).Metsanduse pärandkultuur – möödunud aegade metsa ja metsandusega seotud tegevuse tulem,mis kätkeb endas tänapäevani säilinud suulisi pärimusi ja materiaalseid väärtusi ( näiteks tellise-võilubjaahjud, laevaehituskohad, vaigutuslangid, söepõletuskohad, tõrvaajamiskohad, ristipuud,metsavendade punkrid, soosillad, kiviaiad, vanad teetähised, lautrid ).Metsatüüp – metsade tüpoloogilise liigitamise põhiüksus, ühetaoliste metsaökosüsteemide kogum(näiteks mustikakuusik).Metsa (puistu) rinne – metsa vertikaalstruktuuri osa, mis moodustub puudest, mille võrastik onenam-vähem ühel kõrgusel. Metsas eristatakse esimest rinnet (ehk ülarinnet), teist rinnet, järelkasvurinnet, üksikpuude rinnet ja surnud puude rinnet. Teise rinde kõrgus on 25–75% esimese rindekeskmisest kõrgusest, kusjuures teise rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 meetrit.Mitmerindeline puistu – puistu, milles esineb esimene ja teine rinne.Metsataimla (taimeaed) – maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste seemikuid ja istikuidmetsakultuuride ja haljasalade tarbeks.Otsetoimeline mineraalväetis – mineraalväetis, mis varustab taimi (puid) toiteelementidega.Plusspuu – hea fenotüübiga puu, mida kasutatakse eeskätt pookokste võtmiseks.Puistu – struktuuri, vanuse, tekkeviisi ja muude tunnuste poolest ühetaoline puude kogum metsas.Puistute eraldamise kriteeriumid on esitatud metsa korraldamise juhendis.Puittaimed – puituvate vartega kõrgemad taimed (puud, põõsad, liaanid ja puhmad).Puuvõrade liitus – vt liitus.


Päritolupiirkond – liikide või alamliikide jaoks piirkond või piirkonnad, millel on sarnasedlooduslikud tingimused ja mille puistud või seemneallikad on fenotüüpsete või geneetilisteomaduste poolest sarnased.Rekreatiivne kasutamine – metsa kasutamine virgestuseks.Rekreatsioon – virgestus, aktiivne puhkus.Rinnasdiameeter – puu tüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kaugusel juurekaelast, st kohast, kuspuutüvi hargneb juurteks (nn rinna kõrgusel).Rinnaspindala – puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast (nn rinnakõrgusel). Puistu rinnaspindalaks nimetatakse kõikide selles puistus kasvavate puuderinnaspindalade summat, mida väljendatakse ruutmeetrites hektari kohta. Puistu rinnaspindalamääratakse relaskoobi abil puistu esimese ja teise rinde jaoks.Seemnepuu – lageraie korral raiesmiku uuendamiseks kasvama jäetud hea kvaliteediga puu, misannab seemet loodusliku uuenduse tekkeks.Seemnekandvusiga – vanus, milles mingi puuliigi puud hakkavad regulaarselt seemneid kandma.Eestis saabub seemnekandvusiga harilikul kuusel 30–50 aastaselt, harilikul männil 25–35 aastaseltja arukasel 20–30 aastaselt.Sulglohk – maapinna nõgu, mis on ümbritsetud kõrgema alaga. Sulglohke liigitatakse sõltuvaltsellest, kas need on põhijoonelt ümarad või piklikud: lehter, liud, häil, kauss, pali, mold, haudmik.Säilikpuu – lageraie korral teiseks raieringiks kasvama jäetav elujõuline puu, millest saab järgmiseraie ajal eriti jämedat puitu.Täius – suhtarv, mis iseloomustab kasvuruumi kasutamist puistus. Arvutatakse puistu rinnaspindalavõi hektaritagavara jagamise teel samast puuliigist ja sama kõrgusega puistu samade näitajatega,mis on antud standardtabelites.Tüvepuit – puu tüves sisalduv puit.Vääriselupaik (varem nimetatud võtmebiotoop )– kaitset vajav kuni 7 ha suurune alatulundusmetsas ja kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikideesinemise tõenäosus on suur.Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest (kooslusest) jasellest eluta keskkonna osast, mida organismid on oluliselt muutnud.Ülarinne – sama, mis esimene rinne (vt metsa rinne).5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu ettevalmistamisel on arvesse võetud EÜ Nõukogu direktiivist 99/105/EÜ“Metsapaljundusmaterjali turustamise kohta” (EÜT L 11, 15.01.2000) tulenevatkultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkondade piiritlemise nõuet ja EÜ Nõukogudirektiivist 68/89/EÜ “Toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise koht”(EÜT L 32, 06.02.1968) tulenevat EMÜ toorpuidu liigituse järgi klassifitseerimise korrakehtestamise nõuet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seiremääruse 2152/2003/EÜ (Forest Focus) Euroopa Ühenduses elluviimiseks antakse eelnõu kohaselt


metsaseadusega Vabariigi Valitsusele volitus “Eesti metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seireriikliku programmi” kehtestamiseks.6. Seaduse mõjuPeamised sihtrühmad, keda seadus mõjutab, on metsaomanikud ja metsa majandajad ning neileteenust pakkuvad ettevõtjad (metsakorraldajad, nõustajad, puidu varumise ja veoga tegelevadettevõtted). Laiemalt mõjutab seadus metsatööstusettevõtete konkurentsivõimet ja koguelanikkonda (keskkonnaseisundi paranemise ja metsade mitmekülgsema kasutamise võimalustekaudu).Ühiskonnale keskkonnaseisundi paranemisest tulenevat tulu on raske hinnata. Sama kehtib kaelustiku mitmekesisuse säilimise hindamise kohta.Seaduse kehtestamisega kaasnevate kulude ja tulude analüüsimisel püüti hinnata perioodil 2006–2010 selliseid näitajaid nagu tööhõive muutusest tingitud kulud ja tulud, trahvide rakendamisesttulenevad tulud, metsade korraldamise kulud, metsateatiste ja majanduskavade menetlemisega (shraiete ja metsauuendustööde kontrollimisega) kaasnevad kulud, vääriselupaikade majandamisetoetuste ja kaitsemetsades kehtivate piirangute kompenseerimise kulud, erametsaomanike toetamisekulud ja metsasektori kulutused muudest raietega seotud piirangutest (seemnepuude jätmine,määratud raievanuste järgimine, metsauuenduse aja lühendamine, tagatisrahade maksmine).Tööhõivemetsasektoris väheneb. See on otseselt seotud raie mahtude ja tööjõu tootlikkusega.Tootlikkust suurendab tõhusate metsavarumismasinate kasutuselevõtt, mille intensiivsuse kasvukson prognoositud 5% lisavõimsust aastas. Võib eeldada, et suurenevale metsakorraldus- jametsauuendustööde mahule vaatamata väheneb tööhõive 5% võrra aastas ja aastaks 2010 onmaapiirkondade metsandussektoris kadunud kuni 1500 töökohta (prognoos on väga lähedaneRahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO2003. a prognoosile, kuid oluliselt erinev Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi tööhõive prognoosist aastani 2010). Töökohtade vähenemisesttingitud kulu arvutamisel on aluseks võetud metsandustöötajate keskmine palk (2003. a 5912 kr japalga kasvuks on prognoositud 5% aastas), eeldus, et töötuna ollakse keskmiselt 6 kuud ja sellelperioodil makstakse töötuskindlustust 50% keskmisest palgast. Seega võib perioodil 2006–2010prognoosida töötukassa kulutusi kogusummas 68 mln kr. Tööhõive vähenemisega kaasnebparatamatult piirkondade ebavõrdsus, suureneb vaesumisoht ja halveneb riskirühmade sotsiaalnekaasatus.Esimestel aastatel pärast seaduse kehtestamist metsaõigusrikkumiste arv tõenäoliselt mõnevõrrasuureneb. Eelkõige on see tingitud uue seaduse mittetundmisest. Aastaks 2010 on prognoositudebaseaduslike raiejuhtumite arvuks 600 (analoogiliselt 2004. aastale) ja trahvituludeks 1,7 mlnkrooni aastas.Seadus sätestab, et metsa majandamise kava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. Seetähendab, et metsakorralduse mahtu ja metsakorraldustööde finantseerimist riigieelarvest tuleboluliselt suurendada. Praegune metsakorraldustööde aastamaht (ligi 48 000 ha) peab järk-järgulttõusma kuni 150 000 ha-ni. See tähendab, et metsakorralduse kulud (koos lennupildistamise jamajanduskavade kehtestamise kuludega) moodustavad aastatel 2006–2010 105,8 mln krooni.Metsateatiste ja majanduskavade kehtestamisega tekib keskkonnateenistustel ja Metsakaitse- jaMetsauuenduskeskusel täiendavaid haldus- ja kontrollimiskulusid. Kuna keskkonnateenistusteametnikud vastutavad metsateatise kohaselt kavandatud tegevuse lubamise ja keelamise ning selletulemuste eest, siis suureneb vajadus kontrollida menetluse käigus olukorda metsas (sh kasvabmetsakaitsealaste üldekspertiiside maht). Suureneb ka vajadus kontrollida metsauuenduse seisu(eriti tagatisrahaga seotud objektidel). Seega, vaatamata metsakasutuse mahu vähenemisele, võib


prognoosida halduskulude kasvu 3% aastas, mis tähendab iga aasta ligi 0,5 mln krooni täiendavatfinantseerimist. Aastateks 2006–2010 prognoositakse kulutusi metsateatiste menetlemisele,raiekohtade ja metsauuenduse kvaliteedi kontrollimisele metsas ning üld- ja detailekspertiisidetegemisele kokku summas 74,7 mln krooni.Vääriselupaikadega seotud toetuste maksmise kulu sõltub eelkõige lepingutega võetud kohustusteulatusest. Lepinguid on sõlmitud erametsaomanikega alates 2003. aastast. Kaitset väärivatevääriselupaikade kogupindala küünib 4000 hektarini. Riigi suurimad kulutused on seotudkeskkonnakaitse (vee- ja pinnase kaitse, asulate kaitse müra ja tormide eest jm) eesmärgilkehtestatud piirangute metsaomanikele kompenseerimisega. Eelnõu kohaselt kompenseeritaksemetsaomanikele piirangutest tulenevad olulised kulutused ja saamata jäänud tulu nende metsadeosas, mille keskkonnaminister nimetab § 19 lõike 2 alusel kaitsemetsadeks. Prognoosi kohaselttähendab see iga-aastast kulu 48–50 mln krooni, mis teeb perioodil 2006–1010 kokku 248,3 mlnkrooni.Erametsaomanike toetatakse eelkõige metsakahjustuste likvideerimisel. SihtasutuseErametsakeskus kaudu toimub erametsaomanike nõustamine ning ühistegevuse edendamise jametsade majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete väärtuste suurendamise toetamine. Kõiknimetatud toetused on sätestatud ka kehtivais õigusaktides, kuid praktikas pole neid ressurssidepuudumise tõttu täiel määral rakendatud. Nende toetuste efektiivne rakendamine eeldab iga-aastastfinantseerimist umbes 25,7 mln krooni ulatuses ja aastatel 2006–2010 moodustab kogukulu 128,4mln krooni.Hinnangute järgi tekitatakse piirangute (lühema uuendamisperioodi, seemnepuude jätmise,tagatisraha maksmise ja raievanuse suurendamise) kehtestamisega metsaomanikele kulutusi võivähendatakse tulu 80–95 mln krooni võrra aastas. Lisaks moodustavad metsavarumispiirangutekehtestamisega loomade sigimisperioodil metsavarumise ja puidutöötlemisega tegelevatelettevõtetel saamata jääv tulu või suurenevad kulutused (seoses laovarude suurendamise vajaduse,liisingukulu ja töötasu püsikulu säilimisega) 36–37 mln krooni aastas. Metsaomanike jametsatööstusettevõtete kulutused, mis suurenevad uute piirangute kehtestamise tõttu, võivadmoodustada aastatel 2006–2010 kokku 635,2 mln krooni.7.Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tuludSeaduse rakendamise esimesel aastal suurenevad riigieelarve kulud 2005. aastaga võrreldes ligi 55mln krooni võrra ja edaspidi keskmiselt 8,6 mln krooni aastas. Kulude suurenemine on vajalik, etrahastada seaduse kehtestamisega kaasnevaid ekspertiise ja uuendusraiete kontrollimist. Suurendadatuleb ka metsakorraldamise ja lennupildistamise mahtu, et tagada inventeerimisandmetenõuetekohasus. Oluliselt suurenevad ka riigieelarvekulutused seoses metsamajandamispiirangutekompenseerimisega (suureneb kompensatsioonide maksmise maht vääriselupaikade kaitselepingutealusel ja metsa kaitsemetsaks määramise korral). Esimese aasta kulude kasvu on võimalikjärgmistele aastatele edasi lükata, kuid sel juhul tuleb arvestada seaduse rakendamise väiksemaefektiivsusega.8. RakendusaktidEelnõu kohaselt tuleb metsaseaduse alusel kehtestada järgmised õigusaktid.Vabariigi Valitsuse määrused:1. Riigimetsamaa minimaalne pindala maakonnas (siin ja edaspidi viide metsaseaduseeelnõule – § 5 lg 2).2. Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutamine ja registri põhimääruse kinnitamine(§ 9 lg 2).


3. Raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord (§ 46 lg 2).4. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus (§ 47 lg 2).5. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja sellemaksmise kord (§ 49 lg 9).Vabariigi Valitsuse korraldused:1. Riigimetsas aasta jooksul harvendus-, valik- ja uuendusraie korras raiuda lubatud puidumaksimaalne kogus ja lageraielankide maksimaalne kogupindala enamuspuuliikide viisi (§ 45lg 4).2. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisu kinnitamine (§ 49 lg 2).Keskkonnaministri määrused:1. Kaitsemetsa majandamise eeskiri teatud kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale(§ 20 lg 2);2. Metsa kaitsemetsaks määramise korral makstava hüvitise taotlemise, taotluseläbivaatamise ja hüvitise arvutamise kord (§ 20 lg 6).3. Vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (§ 23 lg 2);4. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjalipäritolupiirkonnad (§ 24 lg 8).5. Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu (§ 24 lg 9).6. Tagatisraha suuruse määramise, tasumise, vähendamise, tagatisrahast vabastamise jatagatisraha arvelt kulutuste hüvitamise ning tagatisrahalt intressi maksmise kord (§ 26 lg13).7. Raadamiseks nõusoleku taotlemise kord ja taotluse vorm (§ 32 lg 3).8. Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja veoselehevorm (§ 37 lg 10).9. EMÜ toorpuidu liigituse järgi toorpuidu klassifitseerimise kord (§ 37 lg 12).10. Müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametileesitatava teatise vorm (§ 38 lg 1).11. Puidu mõõtmise ja puidu mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ningmõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded (§ 39 lg 1).12. Suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondade jaotus (§ 40 lg 8).13. Piirangud raiele loomastiku kaitseks nende sigumisperioodil (§ 40 lg 10).14. Metsateatise vorm, sellel nõutavate andmete loetelu ja metsateatise esitamise kord(§ 41 lg 6).15. Riigimetsa Majandamise Keskuse kontrollimise kord (§ 43 lg 7).16. Riigimetsa Majandamise Keskuse osutatavate teenuste nimekiri (§ 44 lg 2).17. Metsa korraldamise juhend (§ 11 lg 3).18. Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele ning metsakorraldustööde tehnilistelevahenditele esitatavad nõuded ja katsetööde ning eksamite korraldamise ja tulemustehindamise, samuti tehniliste vahendite nõuetele vastavuse hindamise ningekspertkomisjoni töö- ja moodustamise kord (§ 12 lg 3 ja 5).19. Metsakorraldustööde tegevusloa taotlemise, andmise ja pikendamise kord ningmetsakorraldustööde tegevusloa vorm (§ 12 lg 10).20. Metsamajandamiskava kehtestamise kord (§ 15 lg 10).21. Metsa majandamise eeskiri:1) Metsakasvukohatüübile sobivate ja metsauuendamisel kasutada lubatudpuuliikide nimekiri (§ 24 lg 6);2) Külvi või istutamise teel uuendatavate metsatüüpide loetelu (§ 24 lg 10);3) Külvi- ja istutuskohtade minimaalne algtihedus (§ 24 lg 10);4) Maapinna ettevalmistamisele esitatavad nõuded (§ 24 lg 10);5) Metsatüübid, kus metsa uuendamisvõtete rakendamine pole kohustuslik (§ 24 lg


10);6) Metsa uuenenuks lugemisel nõutav puude minimaalne arv ühel hektaril jaarvesse võetavate puude minimaalne kõrgus (§ 24 lg 7);7) Juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded (§ 24lg 10);8) Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise kord (§ 25 lg 7);9) Metsauuendusalase ekspertiisi tellimise ja tegemise kord (§ 25 lg 3);10) Seemnepuudele, säilikpuudele ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatelepuudele ja nende säilitamisele esitatavad nõuded, samuti elustiku mitmekesisusetagamiseks vajalike puude maksimaalne lubatav kogus (§ 29 lg 3);11) Puistu vanus, millest alates lageraie on lubatud (§ 29 lg 5);12) Puistu keskmine rinnasdiameeter, millest suurema rinnasdiameetriga puistuteraiumine lageraie korras on lubatud (§ 29 lg 6 p 1);13) Puistu rinnaspindala (täius), millest väiksema rinnaspindalaga puistute raiuminelageraie korras on lubatud (§ 29 lg 6 p 2);14) Häilraiel sisseraiutavate häilude arv ja suurus (§ 30 lg 3);15) Metsatüübid, kus turberaiete tegemine on lubatud (§ 30 lg 5);16) Puistu esimese rinde rinnaspindala (täiuse) lubatud alammäär pärast turberaieiga järku (§ 30 lg 7);17) Enne järgmise raiejärgu tegemist raielangil olemasolevate puude nõutavminimaalne arv 1 hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus (§ 30 lg7);18) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha hooldusraiet (§ 31lg 4);19) Puistu rinnaspindala (täiuse) lubatud alammäär pärast harvendusraiet (§ 31lg 4);20) Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha turberaiet (§ 30lg 7);21) Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused (§ 31 lg 3);22) Nõuded kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ningümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks (§ 33 p 1);23) Elustiku mitmekesisuse ning pärandkultuuriobjektide kaitsenõuded (§ 33 p 2);24) Metsa kokkuveoteedele esitatavad nõuded (§ 33 p 3);25) Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisid ja kord (§ 40 lg 4);26) Pestitsiidide metsas kasutamise juhud (§ 40 lg 5);27) Pinnase kahjustamise maksimaalne lubatud määr metsa uuendamisel ja raiel(§ 40 lg 6);28) Metsakaitsealase ekspertiisi tellimise ja tegemise kord (§ 40 lg 11);29) Vaigutamise ja mahlalaskmise piirangud (§ 40 lg 11).22. Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, vääriselupaigakaitseks kinnisasja isikliku kasutusõigusega riigi kasuks koormamise tingimused, toetusetagasinõudmise kord ning metsamajandamiskava koostamise toetuse määr (§ 10 lg 11 ja12).Riigimetsa valitseva ministri määrused1. Riigimetsa majandaja kontrollimise kord (§ 43 lg 7).2. Riigimetsa majandaja osutatavate teenuste nimekiri (§ 44 lg 2).Kehtiva metsaseaduse kehtetuks tunnistamisel muutuvad mitmed määrused kehtetuks kuiõigusliku aluseta määrused, nt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1999. a määrus nr 93 „RiigimetsaMajandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks jatulu saamiseks, üleandmise ja võõrandamise korra kinnitamine” (RT I 1999, 30, 418), VabariigiValitsuse 12. märtsi 1999. a määrus nr 92 „Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva


vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, kasutusse andmisekorra kinnitamine” (RT I 1999, 30, 417) ja Vabariigi Valitsuse 08. juuni 1999. a määrus nr 186„Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradekinnitamine” (RT I 1999, 52, 570) .9.Seaduse jõustumineSeadus jõustub 2006. aasta 1. juulil, seaduse § 26 ja § 41 lõige 5, lõike 7 punkt 2, lõiked 9 ja 10jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril.Villu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


Seletuskirja lisa 1Seaduse mõju analüüs peamiste tulude ja kulude kaupaMõju 2006 2007 2008 2009 2010Raiemaht (mln tm) 10,0 10,0 10,0 10,0 9,5Metsauuenduse maht (ha) 16000 16000 16000 16000 16000Metsakorralduse maht (ha) 70000 100000 115000 150000 150000Raiete seaduspärasuse kontrollaktide 5537 6349 6421 6421 6100arvMetsauuenduse edukuse10707 11653 13580 13637 10859kontrollaktide arvMetsakaitsealaste ekspertiiside arv 1268 1331 1398 1468 1541Lepingutega kaitstud1600 2400 3200 4000 4000vääriselupaikade pind (ha)Ebaseadusliku raie maht (mln tm) 0,09 0,12 0,10 0,09 0,08Metsanduse tööhõive 5311 5311 5305 5305 5030Keskmine brutokuupalk metsanduses 6844 7186 7545 7923 8319(kr)Riigi kulud (mln kr):Metsakorralduse kulu 12,4 16,6 24,4 25,9 26,5Metsateatiste menetlemise, raiete ja 13,9 14,6 15,0 15,6 15,6metsauuenduse kontrollimise jametsakaitsealase ekspertiisi kuluVääriselupaikadega seotud toetuste 5,1 8,2 11,3 14,4 14,4kuluKaitsemetsade majandamispiirangute 48,7 49,9 49,9 49,9 49,9kompenseerimise kuluErametsanduse toetamise kulu 20,9 23,5 26,0 28,0 29,0Metsakahjustuste likvideerimise 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2toetamise kuluMetsaomanike ja ettevõtjate kulud(mln kr)Loomade sigimissperioodil raiete 36 36,3 36,6 36,9 37,3piiramisega tekitatav kuluVõimalike raievanuste tõstmisest 10 15 17 17 17tulenev kuluMetsa uuendamise nõuetest (lühem 70 74 78 77 77uuendamise periood, seemnepuud,tagatisraha) tulenev kuluRiigieelarve tulud (mln. kr)Ebaseaduslike raiete eest määratudtrahvid1,5 1,9 1,7 1,7 1,7


Metsaseaduse eelnõu ja Euroopa Liidu õigusallikate võrdlustabelSeletuskirja lisa 2EÜ Nõukogu direktiiv 68/89/EÜ toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktideühtlustamise kohta (EÜT L 32, 06.02.1968)EÜ Nõukogu direktiiv 99/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta(EÜT L 11, 15.01.2000)EelnõusäteEL õigusallika nõueVastavus ELõigusallikaleMittevastavusevõi osalisevastavuspõhjendusKooskõllaviimisetähtaeg§ 20lg 5Direktiiv 99/105/EÜ art 2 lg a;lõike b punktid i, ii ja iii, lõikec punktid i, ii, iii, iv, v ja vi;lõiked e, f, gVastab§ 37lg 11Direktiiv 68/89/EÜart 1 ja 2, art 3 lõiked 1 ja 2,art 4-6Vastab


Seletuskirja lisa 3Metsaseaduse eelnõurakendusaktide kavandidEELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSMÄÄRUS…………………………2006 nr……..Riigimetsamaa minimaalne pindala maakonnasMäärus kehtestatakse metsaseaduse § 5 lõike 2 alusel.MaakondMinimaalne riigimetsa pindala maakonnas (tuh.ha)Andrus AnsipPeaministerVillu ReiljanKeskkonnaministerHeiki LootRiigisekretär


EELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSMÄÄRUS…………………………2006 nr……..Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutamine ja registri põhimäärusMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I ... ... ) § 9 lõike 2 alusel.§ 1. Registri asutamine ja ametlik nimi§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja§ 3. Registri ülesehitus§ 4. Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid§ 5. Registrisse kantavad andmed§ 6. Andmete esitajad§ 7. Andmete registrisse kandmine ja andmete töötlemise kord§ 8. Andmete säilitamine§ 9. Registriandmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine§ 10. Registrist andmete väljastamise kord§ 11. Järelevalve§ 12. Registri likvideerimineAndrus AnsipPeaministerVillu ReiljanKeskkonnaministerHeiki LootRiigisekretär


EELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSMÄÄRUS…………………………2006 nr……..Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse kinnitamine 1Metsaseaduse (RT I ...........) paragrahvi 47 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:Kinnitada «Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus» (juurde lisatud).RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE PÕHIMÄÄRUSI. ÜLDSÄTTEDII. KESKUSE ÜLESANDEDIII. KESKUSE ÕIGUSEDIV. KESKUSE NÕUKOGUV. KESKUSE JUHATUSVI. KESKUSE STRUKTUURVII. KESKUSE SÜMBOOLIKAVIII. ARUANDLUS JA KONTROLLIX. LÕPPSÄTTEDAndrus AnsipPeaministerVillu ReiljanKeskkonnaministerHeiki LootRiigisekretär1 Määrus on analoogne kehtiva, Vabariigi Valitsuse 10. 02. 1999. a määrusega nr 56 (RT I 1999, 17, 279) kinnitatudpõhimäärusega.


EELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSMÄÄRUS…………………………2006 nr……..Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja sellemaksmise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I ...........) paragrahvi 49 lõike 9 alusel.§ 1. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele makstava tasu suurus§ 2. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele tasu maksmise kordAndrus AnsipPeaministerVillu ReiljanKeskkonnaministerHeiki LootRiigisekretär


EELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSKORRALDUS…………………………2006 nr……..Riigimetsas ...... . aasta jooksul harvendus-, valik- ja uuendusraiega raiuda lubatava puidumaksimaalne kogus ja lageraielankide maksimaalne kogupindala enamuspuuliikide viisiMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I ... ... ) § 45 lõike 4 alusel.Riigimetsa majandajaRaieliigid ja puidukogused kuupmeetritesUuendusraie | Valikraie | Harvendusraie | KokkuAndrus AnsipPeaministerHeiki LootRiigisekretär


EELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSKORRALDUS…………………………2006 nr……..Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisu kinnitamineMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I ....) § 49 lõike 2 alusel.1. Moodustada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu ja kinnitada selle koosseis kolmeksaastaks järgmiselt:................Andrus AnsipPeaministerHeiki LootRiigisekretär


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tasulisteteenuste täpsustatud tasumääradMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 8 lõike 5 alusel.Metsakaitseline ekspertiis:a) metsakaitselise ekspertiisi (detailekspertiisi) välitöö Ha ... kroonib) metsakaitselise ekspertiisi välitöö transpordikulu maaüksus ... krooni21. Metsauuendusalane ekspertiis:a) metsauuendusalase ekspertiisi välitöö ha ... kroonib) metsauuendusalase ekspertiisi välitöö transpordikulu maaüksus .... krooniVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Erametsanduse toetamise alused,toetuse taotlusele esitatavad nõuded,vääriselupaiga kaitseks riigi kasuks kinnisasjaisikliku kasutusõigusega koormamisetingimused ning toetuse tagasinõudmise kordning metsamajandamiskava koostamise toetuse määrMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 10 lõigete 11 ja 12 alusel.1. peatükkÜldsätted2. peatükkToetamise alused3. peatükkToetatavad tööd ning metsamajandamiskava koostamise toetuse määr4. peatükkToetuse taotlusele esitatavad nõuded ja taotluste menetlemine5. peatükkVääriselupaiga kaitseks lepingute sõlmimine ning riigi kasuks kinnisasja isikliku kasutusõigusegakoormamise tingimused6. peatükkToetuste tagasinõudmine7. peatükkAndmete säilitamine8. peatükkKehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsa korraldamise juhendMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 11 lõike 3 alusel.1. peatükkÜldsätted2. peatükk Metsa kaardistamise tingimused3. peatükk Metsa inventeerimise metoodika4. peatükk Metsamajandamiskavas metsa majandamise viiside ja võtete kavandamise nõuded5. peatükk Metsa raie mahu arvestamise metoodika6. peatükk Kehtetuks tunnistamineMäärused lisad:1. Metsa kaardistamisel kasutatavad leppemärgid2. Boniteerimistabelid3. Baaskõrguste arvutamise mudelid4. Tagavara arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid5. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid6. Standardtabelid7. Tuleohutusklassid8. Metsa inventeerimisel kasutatavad klassifikaatorid9. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel kasutatavad klassifikaatorid10. Küpsusvanused ja arenguklassid11. Arvestuslangi arvutamisel kasutatavad valemidVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsakorradaja katsetöödele ja eksamitele ningmetsakorraldustööde tehnilistele vahenditeleesitatavad nõuded ja katsetööde ning eksamite korraldamiseja tulemuste hindamise, samuti tehniliste vahenditenõuetele vastavuse hindamise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 12 lõigete 3 ja 5 alusel.§ 1. Tehnilised vahendid§ 2. Nõuded välitöö vahenditele§ 3. Nõuded infotehnoloogilisele riist- ja tarkvarale§ 4. Nõuded tehnilisele dokumentatsioonile§ 5. Tehniliste vahendite nõuetele vastavuse hindamine§ 6. Komisjoni töö- ja moodustamise kord§ 7. Kehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsakorralustööde tegevusloataotlemise, andmise ja pikendamisekord ning metsakorraldustööde tegevusloa vormMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 12 lõike 10 alusel.1.peatükk Üldsätted§ 1. Metsakorraldustööde tegevusluba§ 2. Metsakorraldustööde tegevusloa andja§ 3. Ekspertkomisjoni koosseis ja töökord2. peatükk Metsakorraldustööde tegevusloa taotlemine§ 4. Loa taotlemine3. peatükk Metsakorraldustööde tegevusloa andmine ja pikendamine§ 5. Loa andmise otsustamine§ 6. Loa vorm§ 7. Loa pikendamine4. peatükk Rakendussätted§ 8. Kehtetuks tunnistamineMääruse lisad:Metsakorraldustööde tegevusloa taotluse vormVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsamajandamiskava kehtestamise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 15 lõike 10 alusel.1. peatükk Üldsätted§ 1. Metsamajandamiskava kehtestaja2. peatükk Metsakorraldustööde tegevusluba omava isiku koostatud metsamajandamiskavakehtestamise taotlemine ja metsamajandamiskava kehtestamine§ 2. Metsamajandamiskava kehtestamise taotlemine§ 3. Metsamajandamiskava kehtestamine§ 4. Metsamajandamiskavas sisalduvate andmete kandmine metsaregistrisse3. peatükk Enne „Metsaseaduse” §-de 5 1 j 5 2 jõustumist koostatud metsamajandamiskava ja metsamajandamise soovituse ning kuni 2004. aasta 1. maini metsakorraldustööde tegevuslubamitteomava isiku koostatud metsamajandamiskava kehtestamise taotlemine ningmetsamajandamiskava ja metsa majandamise soovituse kehtestamine§ 5. Metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse kehtestamise taotlemine§ 6. Metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse kehtestamine§ 7. Metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituses sisalduvate andmete metsaregistrissekandmine või metsaregistrisse kantud andmete muutmine4. peatükk Rakendussätted§ 8. Kehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTERMÄÄRUSKaitsemetsa majandamise eeskiriteatud kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmaleMäärus kehtestatakse metsaseaduse § 20 lõike 2 alusel.…………………………2006 nr……..1. peatükk Üldsätted§ 1. Reguleerimisala§ 2. Kaitsemetsa piir2. peatükk Kaitse üldpõhimõtted§ 3. Keelatud või piiratud tegevus§ 4. Lubatud tegevus§ 5. Kaitse eesmärkVillu ReiljanKeskkonnaministerAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsa kaitsemetsaks määramise korralmakstava hüvitise taotlemise, taotluseläbivaatamise ja hüvitisearvutamise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 20 lõike 6 alusel.1. peatükk Hüvitise taotlemine ja taotluse läbivaatamine§ 1. Taotluse esitamine§ 2. Hüvitise maksmise nõuded§ 3. Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine§ 4. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused§ 5. Hüvitise maksmine2. peatükk Hüvitise arvutamine§6. Hüvitise arvutamise alused§7. Hüvitise määramise metoodikaVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Vääriselupaiga klassifikaator javaliku juhendMäärus kehtestatakse metsaseaduse § 23 lõike 2 alusel.1. peatükk Üldsätted§ 1. Reguleerimisala2. peatükk Vääriselupaiga valiku juhend§ 2. Vääriselupaiga valik§ 3. Vääriselupaiga kaitse korraldamine3. peatükk Vääriselupaiga klassifikaator1. jagu Vääriselupaiga tüübid§ 4. Vääriselupaikade jagunemine§ 5. Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad§ 6. Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad2. jagu Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaikade kirjeldus ja näitajad§ 7. Vääriselupaikasid iseloomustavate näitajate arvestamine§ 8. Loometsad§ 9. Männikud ja männisegametsad§ 10. Kuusikud ja kuusesegametsad§ 11. Laialehelised metsad§ 12. Haavikud§ 13. Teised lehtmetsad§ 14. Lepikud§ 15. Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad§ 16. Märgalade männikud ja kaasikud§ 17. Märgalade laialehelised metsad3. jagu Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigatüüpide kirjeldus ja näitajad§ 18. Looduslike veekogude kaldanõlvad§ 19. Veekoguäärsed madalikud ja lammid§ 20. Teised veest mõjutatud alad§ 21. Väikesed märgalasaared ja –poolsaared§ 22. Järsakud§ 23. Põlendikud§ 24. Puisrohumaad§ 25. Sarapikud§ 26. Üksikud suured puud§ 27. Pargid


4. peatükk Rakendussätted§ 28. Kehtetuks tunnistamineMääruse lisad:1. Arvestuslik sorteerimine2. Ozozlins tüvemoodustaja mudel selle kasutamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


KESKKONNAMINISTRIEELNÕU KAVANDMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsa majandamise eeskiriMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 24 lg 6-7, 10, § 25 lg 3, 7, § 29 lg 3, 5, 6 p 1-2,§ 30 lg 3, 5, 7, § 31 lg 3, 4, § 33 p 1-3, § 40 lg 4-7 ja 11 alusel1. peatükk Metsa uuendamine§ 1. Metsakasvukohatüübile sobivate ja metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide nimekiri§ 2. Külvi või istutamise teel uuendatavad metsakasvukohatüübid§ 3. Külvi- ja istutuskohtade minimaalne algtihedus§ 4. Maapinna ettevalmistamisele esitatavad nõuded§ 5. Metsakasvukohatüübid, kus metsa uuendamise võtete rakendamine pole kohustuslik§ 6. Juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded§ 7. Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise kord§ 8. Metsa uuenenuks lugemisel nõutav puude minimaalne arv ühel hektaril ja arvesse võetavatepuude minimaalne kõrgus2. peatükk Metsa raiumine§ 9. Seemnepuudele, säilikpuudele ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatele puudele janende säilitamisele esitatavad nõuded, samuti elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalike puudemaksimaalne lubatav arv§ 10. Puistu raievanus, millest nooremate puistute raiumine lageraie korras on keelatud§ 11. Puistu keskmine rinnasdiameeter, millest väiksema rinnasdiameetriga puistute raiuminelageraie korras on keelatud§ 12. Puistu rinnaspindala (täius), millest suurema rinnaspindalaga puistute raiumine lageraie korrason keelatud§ 13. Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha lageraiet§ 14. Häilraiel sisseraiutavate häilude arv ja suurus§ 15. Metsatüübid, kus turberaiete tegemine on lubatud§ 16. Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha turberaiet§ 17. Puistu esimese rinde rinnaspindala (täiuse) lubatud alammäär pärast turberaie igat järku§ 18. Enne järgmise raiejärgu tegemist raielangil olemasolevate puude nõutav minimaalne arv 1hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus§ 19. Puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha hooldusraiet§ 20. Puistu rinnaspindala (täiuse) lubatud alammäär pärast harvendusraiet§ 21. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused§ 22. Nõuded kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritsevametsa kaitseks§ 23. Elustiku mitmekesisuse ja pärandkultuuri objektide kaitsenõuded§ 24. Metsa kokkuveoteedele esitatavad nõuded3. peatükk Metsakaitse§ 25. Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisid ja kord§ 26. Pestitsiidide metsas kasutamise juhud§ 27. Pinnase kahjustamise maksimaalne lubatud määr metsa uuendamisel ja raiel


§ 28. Metsakaitsealase ekspertiisi tellimise ja tegemise kord§ 29. Vaigutamise ja mahlalaskmise piirangud4. peatükk Rakendussätted§ 30. Kehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Eestis metsa kultiveerimisel kasutadalubatud kultiveerimismaterjalialgmaterjali päritolupiirkonnadMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 24 lõike 8 alusel.§ 1. Reguleerimisala§ 2. Mõisted§ 3. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud Eesti päritoluga kultiveerimis- materjalialgmaterjali päritolu§ 4. Eesti metsa kultiveerimisel kasutada lubatud väljastpoolt Eestit pärineva kultiveerimismaterjalialgmaterjali päritolu§ 5. Kehtetuks tunnistamineMääruse lisad:1. Puuliikide ja tehishübriidide loetelu2. Eesti päritoluga hariliku männi algmaterjali päritolupiirkonnad3. Eesti päritoluga hariliku kuuse algmaterjali päritolupiirkonnadVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsa uuendamisel kasutadalubatud võõrpuuliikide loeteluMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 24 lõike 9 alusel.§ 1. Eestis metsa uuendamisel ja metsastamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu§ 2. Kehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Tagatisraha suuruse määramise, tasumise,vähendamise, tagatisrahast vabastamise jatagatisraha arvelt kulutuste hüvitamisening tagatisrahalt intressi maksmise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 26 lõike 13 alusel.§ 1. Reguleerimisala§ 2. Tagatisraha suuruse määramine§ 3. Tagatisraha tasumine§ 4. Tagatisraha vähendamine§ 5. Tagatisrahast vabastamine§ 6. Tagatisraha arvelt kulutuste hüvitamine§ 7. Tagatisrahalt intressi tasumineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUSRaadamiseks nõusoleku taotlemisekord ja taotluse vormMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 32 lõike 3 alusel.…………………2006 nr……………§ 1. Reguleerimisala§ 2. Raadamise taotleja§ 3. Raadamiseks vajalikud kooskõlastused§ 4. Taotluse esitamine§ 5. Taotluse vorm§ 6. Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine§ 7. Andmete säilitamine§ 8. Kehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsamaterjali veoeeskiri,metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmiseakti ja veoselehe vormMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 37 lõike 10 alusel.1. peatükkÜldsätted2. peatükkRaieõiguse võõrandamine3. peatükkMetsamaterjali võõrandamine ja töötlemiseks või ladustamiseks üleandmine4. peatükkMetsa raieks andmine5. peatükkMetsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vorm6. peatükkMüüdud raieõiguse või metsamaterjali ja ostetud metsamaterjali teatise vorm7. peatükkKehtetuks tunnistamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………EMÜ toorpuidu liigituse järgitoorpuidu klassifitseerimise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 37 lõike 12 alusel.1. Määruse reguleerimisala2. Mõõtmine3. Toorpuidu klassifitseerimine4. Klassifitseerimine mõõtmete järgi5. Kvaliteedi järgi klassifitseerimineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUSRaieõiguse või metsamaterjali müügivõiostutehingu teatise kinnitamineMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 38 lõike 1 alusel.…………………2006 nr……………Kinnitada Raieõiguse või metsamaterjali müügi- või ostutehingu teatis (lisatud).LisaTeatise vormVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUSPuidu mõõtmise ja puidu mahu määramisemeetodid, mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemustedokumenteerimisele esitatavadnõudedMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 39 lõike 1 alusel.…………………2006 nr……………1. peatükkPuidu mõõtmise ja selle mahu määramise meetodid2. peatükkMõõtmistäpsusele ja mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõudedVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUSSuure, keskmise ja väikesemetsatuleohuga maakondade jaotusMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 40 lõike 8 alusel.§ 1 Määruse reguleerimisala…………………2006 nr……………Määrusega kehtestatakse suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotusmetsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks.§ 2 Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotusMaakonnad jaotatakse metsatulekahjude esinemissagedust arvestades järgmiselt:1) suure tuleohuga maakonnad on Harju-, Ida-Viru- ja Põlvamaa;2) keskmise tuleohuga maakonnad on Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaa;3) väikese tuleohuga maakonnad on Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Rapla-, Saare-, Valga- jaViljandimaa.Villu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Piirangud raiele loomastikukaitseks nende sigumisperioodilMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 40 lõike 10 alusel.Määrusega kehtestatakse raiekeeld loomastiku kaitseks mitme rindega puistus ja segapuistusajavahemikul ....Villu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Metsateatise vorm, sellelnõutavate andmete loeteluja metsateatise esitamise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 41 lõike 6 alusel.§ 1. Metsateatise vorm ja sellel esitatavate andmete loetelu§ 2. Metsateatise esitamine keskkonnateenistusele ja selle nõuetele vastavuse hindamine§ 3. Metsateatise esitajale tagastamine§ 4. Metsateatiste register§ 5. Metsateatiste säilitamine§ 6. Kehtetuks tunnustamineVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUS…………………2006 nr……………Riigimetsa Majandamise Keskusekontrollimise kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 43 lõike 7 alusel.1. Üldsätted2. Kontrollimise eesmärk3. Kontrollülesande püstitamine4. Kontrollimise kavandamine5. Kontrolli läbiviimine6. AruandlusVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDKESKKONNAMINISTRIMÄÄRUSRiigimetsa Majandamise Keskuseosutatavate teenuste nimekiri…………………2006 nr……………Määrus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 44 lõike 2 alusel.§ 1. Teenuste nimekiriVillu ReiljanMinisterAnnika VelthutKantsler


EELNÕU KAVANDVABARIIGI VALITSUSMÄÄRUS…………………………2006 nr……..Raieõiguse ja metsamaterjalimüügi kordMäärus kehtestatakse metsaseaduse (RT I 2006 ) § 46 lõike 2 alusel1.peatükk Üldsätted2.peatükk Raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodika3.peatükk Raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduur4.peatükk Müügi järelevalve5.peatükk RakendussättedAndrus AnsipPeaministerVillu ReiljanKeskkonnaministerHeiki LootRiigisekretär

More magazines by this user
Similar magazines