Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

kahju arvestamise määrad on esitatud Vabariigi Valitsuse 08. juuni 1999. a määruses nr 186“Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade kinnitamine”(RT I 1999, 52, 570). Kuna Riigikohtu praktika avalik-õiguslike rahaliste kohustuste suhtes, millehulka oma olemuselt kuulub ka keskkonnakahju eest sissenõutav hüvitus, on väga range – kõiksellega seonduv (seega ka määrad) peab olema sätestatud seadusega –, siis on eelnõu kohaseltseadusesse lisatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad. Nimetatud määrade seadusessevõtmist toetab ka võlaõigusseaduse § 133, eriti selle lõige 2, mille kohaselt tuleb keskkonnakahjuhüvitada seaduses sätestatud ulatuses. Kuigi määrade seadusesse kirjutamine venitab seadusepikemaks, aitab see vältida võimalikke põhiseaduslikke vaidlusi.Seoses metsaraiet reguleerivate normide täiendamisega on eelnõus täiendatud ka keskkonnakahjumõistet. Nii loetakse lisaks kehtivas metsaseaduses kehtestatule keskkonnakahjuks seaduse kohaseltkehtestatust väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistute raiumist, turberaie tegemist metsatüübis,kus see ei ole lubatud, samuti raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähima aja järgimata jätmist(eelnõu § 67 lg 2 p 1); uuendusraielangi pindala suuruse või maksimaalselt lubatud laiuse võimetsamajandamiskavas määratud lubatud uuendus- või harvendusraie kogupindala suurusejärgimata jätmist; uue uuendusraie alustamist enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangiuuenemist või uuendusraie tegemist uuenemata langile lähemal kui 100 m; häilraiel lubatustsuuremate või arvukamate häilude tegemist või veerraiel lageraie korras raiutava metsa ala poolestmetsa keskmisest kõrgusest laiemaks raiumist (eelnõu § 67 lg 2 p 2); metsast toore koristamataokaspuidu väljaveo tähtaegade rikkumist (§ 67 lg 2 p 8). Eelnõu § 67 lõike 2 punktis 1 esitatud sätte– „metsale tekitatakse kahju, kui raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud” all mõeldaksejuhtumeid, kus raiutakse kohtades, kus raiekeeld on seaduses otseselt sätestatud(nt Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 punkt 5 esitatud juhul).Kehtivaid keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrasid eelnõus üldjuhul ei muudeta. Muudetudon hävitatud metsakultuuri või loodusliku uuenduse kõrgust, milleks kehtestatakse senise 0,8 masemel 0,6 m (eelnõu § 67 lg 5). Raielankide või metsamaterjali laoplatside koristamata jätmise eestkehtestatakse kahju hüvitamise määr senise 500 krooni asemel koristamata maa-ala 1 ha kohta5000 krooni (eelnõu § 67 lg 9). Eelnõu § 67 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel arvestatakse samaparagrahvi lõike 4 kohaselt keskkonnakahju 50 000 krooni iga hektari kohta, mis ületab raiudalubatud ala pindala.Kuues peatükk “Vastutus” sisaldab paragrahve 68–72 vastutuse kohta metsa, puude või põõsasteebaseadusliku raie, hävitamise või kahjustamise, metsa majandamise nõuete rikkumise, metsateatiseesitamata jätmise korral; samuti raieõiguse või metsamaterjali üleandmise ja metsa raieks andmisekorral seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse kohta ning raieõiguse võimetsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirja rikkumise korral raieõiguse või metsamaterjalikonfiskeerimise kohaldamise ja menetlemise kohta.Võrreldes kehtiva metsaseadusega on mõningaid sanktsioone karmistatud. Näiteks on eelnõukohaselt metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või kahjustamise eest seniserahatrahvi kuni 200 trahviühikut asemel kehtestatud rahatrahv 300 trahviühikut ning sama teo eest,kui selle on toime pannud juriidiline isik, senise 30 000 kroonise rahatrahvi asemel rahatrahv50 000 krooni (§ 68); metsa majandamise (eelnõu § 16 kohaselt on majandamine metsauuendamine, kasvatamine, kasutamine ning metsakaitse) nõuete rikkumise ja metsateatise esitamatajätmise eest senise rahatrahvi kuni 100 trahviühikut asemel 200 trahviühikut, sama teo eest, kuiselle on toime pannud juriidiline isik, senise 20 000 kroonise rahatrahvi asemel rahatrahv 30 000krooni (§ 70).Seitsmes peatükk “Lõppsätted” sisaldab paragrahve 73–77.Selle peatüki sätted on vajalikud metsaseaduse rakendamiseks. Peatükis on käsitletud jahiseadusemuutmist.