Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

on eelnõu kohaselt uues seaduses sama, mis kehtivas seaduses.Teine peatükk “Metsanduse suunamine" sisaldab paragrahve 6-10 riigi metsandusalasteülesannete, metsanduse arengukava, metsa hea seisundi tagamise, Metsakaitse- jaMetsauuenduskeskuse kui valitsusasutuse ning samuti erametsanduse toetamise kohta.Riigi ülesanded metsanduses on sätestatud kooskõlas Eesti metsapoliitika dokumendis määratuga.Riik suunab metsandust arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide kaudu. Eelnõu kohaselton seadusega määratud, et arengukava koostatakse iga kümne aasta järel ja selle koostamisekorraldab Keskkonnaministeerium asjaomaseid huvigruppe kaasates.Riigi kohustus on metsade hea seisundi tagamine, milleks riik korraldab turustatava ja uuendamiselkasutatava metsaistutusmaterjali kvaliteedi kontrolli. Riik peab teostama seiret ja rakendamameetmeid eriti ohtlike metsakahjustuste vältimiseks või tulekahjude kustutamiseks.Võrreldes kehtiva metsaseadusega on eelnõust välja jäetud maakonna metsandusnõukogu käsitlevregulatsioon. Praktika on näidanud, et nimetatud nõukogude töö on olnud juhuslikku laadi ja eitäitnud oma eesmärke.Eelnõu kohaselt on seadusega Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tegevusvaldkondadeksmääratud metsa- ja jahimaade korraldamine, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ja asjaomasteandmekogude pidamine. Keskuse ülesanded sätestatakse detailsemalt põhimääruses.Eelnõu paragrahv 8 lõige 5 annab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele võimaluse tasulisteteenuste osutamiseks. Seaduse lisana on kehtestatud tasuliste teenuste tasumäärad või määradealam- ja ülempiir. Tasuliste teenuste osas, mille tasu määr on seaduses toodud alam- ja ülempiirina,kehtestab keskkonnaminister määrusega täpsustatud tasu määrad. Teatud teenuste osas tasu määravahemiku jätmine võimaldab operatiivsemalt reageerida tasu määra kujundavate asjaolude olulistelemuutustele, nt kütusehinna oluline muutumine.Paragrahv 10 sätestab erametsanduse valdkonnad, mida riik toetab, toetuse saajad ning määratleberametsaomaniku ja metsaühistu mõiste. Erametsaomanikul on võimalik toetust taotleda kametsamajandamiskavade koostamisele ja metsaparandustööde. Metsaparandustöödena käsitletaksemetsakuivendussüsteemide ja metsateede rajamist, hooldamist ja rekonstrueerimist.Kolmas peatükk “Metsa korraldamine” sisaldab paragrahve 11–15 metsa korraldamise,metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja pikendamise, loa kehtivuse lõppemise ja peatamise ningloa kehtetuks tunnistamise, metsa inventeerimise ning metsamajandamiskava kohta.Metsaseaduse 07.03.2004 jõustunud muudatustega täiendati kehtivat seadust sätetega, millekohaselt võisid metsakorraldustööde kvaliteedi parandamise eesmärgil metsakorraldustöid alates01.05.2004 teha ainult metsakorraldustööde tegevusluba omavad isikud. Selles peatükis esitataksemetsa korraldamise kulude katmisega seonduv regulatsioon, metsakorraldustööde tegevusloaandmise, pikendamise, kehtivuse lõpetamise, peatamise ja loa kehtetuks tunnistamiseprotseduurireeglid.Eelnõu kohaselt teeb metsakorraldustöid või tellib neid riigimetsa majandaja oma kulul. See tulenebvajadusest kiiresti registreerida metsas toimunud muutusi ja reguleerida vastavalt nendele metsamajandamist. Tegevuse operatiivsusest sõltub metsa majandamise edukus (eriti juhul, kuimajandamisobjekt on nii suur nagu RMK majandatav mets), seetõttu on otstarbekas metsainventeerimisandmeid ja majandamiskavu tavakohase kümneaastase metsakorralduse perioodi seestäpsustada ja aktualiseerida. Nii kehtiva kui eelnõukohase metsaseaduse alusel ei finantseeri riikRMK metsade korraldamist, samas võib metsi korraldada iga isik, kellel on vastav luba. RMK-l onotstarbekam metsa ise korraldada, kui lasta seda teha kellelgi teisel ja selle eest maksta. Metsa