Lõike 2 punkti 4 ei ole muudetud: seadust ei kohaldata (nimetatud erandiga) Kaitseväele,Kaitseliidule või välisriigi relvajõududele kuuluvate või neile mõeldud sõjaväerelvade,laskemoona, lahingutehnika ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveole, kavatsusegasama kaup muutmata kujul tagasi tuua, ja sisseveole – Kaitseministeeriumi eriloa alusel.Lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata seadust (nimetatud erandiga) Eestis kehtestatudnõuetele vastavalt demilitariseeritud sõjalisele kaubale ja sõjaväevormile sellekohasekinnituse alusel. Tegemist on sisuliselt uue mõiste „demilitariseeritud sõjaline kaup“sissetoomisega. Demilitariseerimise all mõeldakse sõjalise kauba nimekirjas oleva relvasõjalise võimekuse kaotamist kaitseministri kehtestatud tehniliste nõuete kohaselt. Sõjalisekauba nimekirjas oleva kauba demilitariseerimine on Eestis seni reguleerimata.Uue akti kehtestamisega tekib võimalus Kaitseväes kasutusel olev vananenud tehnikademilitariseerida ning seejärel müüa. Samuti tekib võimalus välisriigist ostetud ja Eestissetoodava kauba puhul, mil puudub igasugune sõjaline võimekus, selle puudumist kontrollida,kinnitada ning vabastada sellised kaubad/esemed strateegilise kauba kontrolli alt.Nõuetekohaselt deaktiveeritud (sõjalise võimekuse taastamise võimatusega) kauba ülekontrolli teostamisel puudub sisuline vajadus. Sellega vabaneksid ka järelevalveasutusteressursid.Eelnõu kohaselt peaks sõjalise kauba demilitariseerimise tehnilised nõuded kehtestamakaitseminister määrusega. Eelnõuga esitatakse kaitseministri määruse kavand.Paragrahvi lõige 3 on kehtiva seaduse § 1 lõige 2 1 täpsustatud sõnastuses. Volitusnormiasukoha muutmine on vältimatus seoses kehtiva seaduse muutmise mahuga ja johtuvatervikteksti koostamisega. Eelnõu ülesehitus on korrastatud, mistõttu ülaindeksiga sätteid eikasutata.Paragrahvi lõige 4 sätestab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab sõjalise kauba jasõjaväevormi demilitariseerimise tehnilised nõuded ja nõuetekohaselt demilitariseeritudsõjalise kauba kinnitamise korra kaitseminister määrusega (määruse esialgne kavand onlisatud seletuskirjale).Paragrahvi lõike 5 järgi kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluseseadust, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja strateegilise kauba seaduse erisusi.Järgnevates paragrahvides 2–4, 6 ja 8 määratletakse eelnõu kesksed mõisted. Olulisemad jaseaduses läbivalt kasutatavad mõisted on määratletud üldsätete peatükis eraldi paragrahvis.Mõisted on laiemalt avatud järgnevates peatükkides.Eelnõus kasutatud mõistetest on mahukaimad kolm: „strateegiline kaup“, „strateegilise kaubavedu“ ning „eriluba“. Olemasoleva seadusega võrreldes on kaupade veoga seotud mõisteidühtlustatud ning rõhk asetatud kaupade liikumisega seotud lubadele ja nende kasutamisele.§ 2. Strateegiline kaupParagrahvi lõike 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode,inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.Eelnõu laiendab mõnevõrra kehtivas seaduses olevat strateegilise kauba mõistet 20 . Selgemamääratlemise eesmärgil on sellele lisatud kaitseotstarbelise toote ja inimõiguste rikkumisekskasutatava kauba mõiste. Eelnõus on säilitatud kehtiva seaduse mõte ja määratlus, et20 StrKS § 2 lõike 1 järgi on strateegiline kaup sõjaline kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.16
strateegilise kauba puhul on tegemist sensitiivse kaubaga riigisisese või rahvusvahelisejulgeoleku mõttes.Mõistet „inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup“ kasutatakse ka kehtivas seaduses(määratletud StrKSi § 2 lg 4), kusjuures StrKSi § 2 lõikes 3 nähakse ette, et sellelekohaldatakse sõjalise kauba kohta sätestatut.Täiesti uue mõistena lisandub direktiivist tulenev „kaitseotstarbeline toode“.Direktiivi artikkel 3 defineerib kaitseotstarbelise toote kui mis tahes toote, mis on loetletudEuroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirjas. Arvestades direktiivist tulenevat eriregulatsioonion põhjendatud mõiste eristamine sõjalise kauba mõistest.Lõikes 2 korrigeeritakse kehtiva StrKSi § 2 lõikes 2 avatud sõjalise kauba mõistet. Välja onjäetud mõningad praegu sõjalise otstarbe määratlemisel kasutatavad tegusõnad, millest ühenearusaamine on sisuliselt keeruline ja praktikas problemaatiline. Samuti on probleemevalmistanud relvade liigitamine sõjalise kaubana. Eelnõus täpsustatakse, et sõjaline kaup onselline kaup, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõjaliste kaupadenimekirjas.Paragrahvi lõige 3 avab uue mõiste „sõjaline relv“. Sõjaline relv käesoleva seadusetähenduses on sõjalisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud või sõjaliseks kasutamiseksprojekteeritud, valmistatud või määratud relv ning relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibeskeelatud relv, samuti selle relva osad, sealhulgas lisaseadmed, spetsiaalsed komponendid jalaskemoon.Uue mõiste kasutuselevõtt on tingitud vajadusest määratleda sõjalisel otstarbel kasutamiseksprojekteeritud, valmistatud või määratud relv ning eristada see olemasolevatest relvaliigitustest relvaseaduse kohaselt (sõjaväerelv, tsiviilrelv, teenistusrelv). Mõiste kasutamineteeb selgemaks, milline on relv, mida käsitletakse kindlasti sõjalise kaubana ja millelekohaldatakse strateegilise kauba seadust.Mõistega täiendatakse ka relvaseadust (vt täpsemalt eelnõu § 78 selgitusi).Paragrahvi lõikes 4 määratletakse massihävitusrelvade ja nende sihtmärgi tabamisesüsteemide mõiste. Massihävitusrelvadele ja nende sihtmärgi tabamise süsteemidelekohaldatakse sõjalise kauba kohta sätestatut, kui nende sihtriiki toimetamine on vältimatultvajalik nende hävitamise eesmärgil.Sisuliselt kehtivat regulatsiooni muudetud pole (StrKS § 2 lg 3). Arvestades selliste relvadeeripära ja ohtlikkust, on mõistet selgemalt sisustatud.Lõige 5 avab kaitseotstarbelise toote mõiste. Kaitseotstarbeline toode on eelnõu kohaseltEuroopa Liidu siseselt edasitoimetatav sõjaline kaup, mille veo suhtes rakendatakselihtsustatud korda kooskõlas KOT direktiiviga ja mis on loetletud kaitseotstarbeliste toodetenimekirjas. Tegemist on direktiivi ülevõtmisest tuleneva uue mõiste kasutusele võtmisegastrateegilise kauba seaduses.Kaitseotstarbeline toode on sõjaline kaup, mida veetakse Euroopa Liidu siseselt ja millelerakendatakse lihtsustatud veo tingimusi. Eesmärgiks on eelkõige liikmesriikide koostööedendamine, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Kaitseotstarbeliste toodeteekspordipoliitika ühtlustamiseks on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud pidevalt koostööd,rakendades ühiseid kriteeriume, teatamisreegleid ja konsultatsioonimehhanisme.Kaitseotstarbeliste toodete lihtsustatud veo kord loob tingimused liikmesriikide ja nendeettevõtjate vaheliseks usalduseks, sätestades ühtlustatud tõhusad meetmed, millest17
- Page 3 and 4: Eelnõu eesmärkideks on:1) harmone
- Page 7 and 8: küsimused (nt mis ajast on nõutav
- Page 9 and 10: KarSi täiendamise peaeesmärk on e
- Page 11 and 12: Relva laskekõlbmatuks muutmise nõ
- Page 13 and 14: organiseeritud kuritegevuse vastu v
- Page 15: tingitud vajadusest muuta seadus se
- Page 19 and 20: komisjon on asunud seisukohale ja k
- Page 21 and 22: tarnijalt teises liikmesriigis asuv
- Page 23 and 24: 6) muu strateegilise kauba vedu ja
- Page 25 and 26: kaupadega seotud vahendusteenuse os
- Page 27 and 28: „Strateegilise kauba vedu ja teen
- Page 29 and 30: järgi menetletakse kõiki strateeg
- Page 31: liitlasriigi huvide või julgeoleku
- Page 34 and 35: julgeoleku plaanis on oluline tagad
- Page 38 and 39: Samas tsiviilseadustiku üldosa sea
- Page 40 and 41: eksporditakse tollilattu). Samuti k
- Page 42 and 43: võimalust vedada strateegilist kau
- Page 44 and 45: Eelnõu 2. peatüki 3. jagu on püh
- Page 46 and 47: soovituses, mille kohaselt peaks õ
- Page 48 and 49: Lõike 1 kohaselt on komisjoni päd
- Page 50 and 51: kontrollida juba esimesel aastal p
- Page 52 and 53: 3).Üldsätetes on avatud ka vahend
- Page 54 and 55: § 43. Sõjalise kauba vahendaja re
- Page 56 and 57: Paragrahvi sõnastus vastab StrKSi
- Page 58 and 59: Lõige 1 täpsustab valitsusasutuse
- Page 60 and 61: § 59. AndmekoguParagrahvi lõikes
- Page 62 and 63: Teavitamiskohuste peatükis on pü
- Page 64 and 65: või hävitamisest, millega kaasneb
- Page 66 and 67:
tegelenud, ja on ettevõtteid, kes
- Page 68 and 69:
karistatakse kahe- kuni kümneaasta
- Page 70 and 71:
mõistet „vedu“ sobivas käänd
- Page 72 and 73:
ühtsem), ja relvaseaduses kasutuse
- Page 74 and 75:
9) paragrahvi 60 lõige 7 sõnastat
- Page 76 and 77:
1) „strateegilise kauba kontrolli
- Page 78 and 79:
muudatused täpsustavad ja korrasta
- Page 80 and 81:
põhimäärus (Välisministri mää
- Page 82 and 83:
Eelnõu § 19 lg 1-4, § 20 lg2, §
- Page 84 and 85:
korraldab niisuguste kaitseotstarbe
- Page 86 and 87:
liikmesriigi hinnangul võib see m
- Page 88 and 89:
Eelnõu § 2 lg 11, § 6 lg 6 Mää
- Page 90 and 91:
Eelnõu § 18 lg 3, § 19 lg 4, §
- Page 92 and 93:
eksportimise või muul viisil takis
- Page 94 and 95:
3. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1236/
- Page 96 and 97:
asukohariigi pädev asutus;taotleja
- Page 98 and 99:
SissejuhatusStrateegilise kaubaga s
- Page 100 and 101:
Väljavõte Eesti terrorismivastase
- Page 102 and 103:
Member State Penalties imposed in a
- Page 104 and 105:
Member State Penalties imposed in a
- Page 106:
Liikmesriikide karistuste võrdlus