ühtsem), ja relvaseaduses kasutusel olevatele mõistetele, et oleks arusaadav.RelvSis jagatakse relvad põhilise kasutusvaldkonna ja omaduste järgi. Selguse kahe seadusevahel peaks tagama relvade jagamine otstarbe järgi ehk deklareerimise alusel (deklareerimineseostub määratlusega „ette nähtud“ – relvade otstarbe määratakse vastates küsimusele ettenähtud milleks või kellele).4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:„(8) Käesolevas seaduses mõistetakse tsiviilrelva mõiste all ka tsiviilrelva osasid, sealhulgaslisaseadmeid.“Eelnõu käsitleb relvi, nende spetsiaalseid komponente ja lisaseadmeid. Relva all mõeldakseterviklikku relva. Spetsiaalsed komponendid on kõik relva osad (kõik, mis moodustavad koosrelvaga terviku). Lisaseadmed on relva summutid, sihikud, relvaalused ja rakised. Nimetatudseadmed on määratletud lisaseadmetena, kuna ilma nendeta relv töötab ja on terviklik, nendeolemasolu relvale ei ole otseselt vajalik.RelvS määratleb relva, selle olulised osad ja osad. Erinevus võrreldes StrKSiga seisnebmõistete „olulised osad“ ja „osad“ määratluses, mis hõlmavad StrKSi mõistes lisaseadmeid,ning teiste komponentide regulatsiooni puudumine. Et viia mõlemad seadused ühtsetelepõhialustele, oleks tarvis selgitada, mida RelvSis käsitatakse osade ja lisaseadmetena(helisummuti, öösihik, lasersihik ja adapter). Seetõttu on mõistlik see RelvSis selgemaltmääratleda. Strateegilise kauba seadusesse oluliste osade mõistet sisse tuua pole tarvis, kunasee reguleerib niikuinii kõiki nende relvade osi, mis selle seaduse alla kuuluvad ja edaspidikuuluma hakkavad).Teine küsimus on see, et tulenevalt julgeolekuohtude ennetamisest peaks strateegilise kaubaregulatsiooni alt relvaseadusesse üleminevatele relvaosade suhtes säilima mingisugunegikontroll. Neid relvaosi ei saa jätta tähelepanuta, küll võib see kontroll olla minimaalne,aidates tõesti vaid silma peal hoida suurematel kaubavedudel.Arvestades eelnevat ning seda, et sõjalise kauba nimekirjadest tulenevalt on kasutusellisaseadme mõiste, peaksime selgema regulatsiooni huvides määratlema RelvSis mõlemadmõisted. Meie hinnangul piisab, kui defineerime RelvSis, millised tulirelva osad on osad ningmillised lisaseadmed, ning määrame seejärel kindlaks, millist regulatsiooni neilekohaldatakse.5) paragrahv 20 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 20 1 . Tulirelva osad(1) Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk,padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselttulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.(2) Tulirelva osad ehk lisaseadmed on helisummuti, lasersihik ja öösihik.(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade.Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv.Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus.Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.(4) Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakselaserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemiseeesmärgil.(5) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundurvõi elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.(6) Tulirelva osade käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud72
seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.“Meie ettepanek on muuta lõiget 1 ja lisada uus lõige uue numeratsiooniga (lisandub lõige 2)selliselt, et esimeses lõikes käsitletakse tulirelva osasid ning teises lõikes määratletaksetulirelva osad ehk lisaseadmed.Tulirelva osad oleksid relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk,padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselttulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.Tulirelva osad ehk lisaseadmed oleksid RelvSi alusel helisummuti, lasersihik ja öösihik, kunaneed on ka StrKSi alusel lisaseadmed. Samuti on need oma laadilt siiski lisaseadmed, mittetulirelva osad.Tulirelva osade käitlemisele sama korra kohaldamine kui seda liiki relva käitlemisele tagab karelvaosade ja lisaseadmete kontrolli, mis viiakse StrKSist üle RelvSi. Selleks et mitteolemasolevat regulatsiooni liialt karmistada ja püüda tagada regulatsiooni eesmärke, on tehtudettepanek lihtsustada teatud osade kontrolli (vt ka ettepanekut nr 11) siseministri määrusega.Sellisel juhul lihtsustataks olemasolevat korda asendades eriloa taotlemiseteatamiskohustusega, mis aitaks tagada regulatsioonide eesmärke ja ühtsust. Relvaomanikuleei tohiks uus kord midagi oluliselt keerulisemaks teha.Sellisel moel oleksid RelvSi ja StrkSi (eelnõu) relvaosade ja lisaseadmete sätted kooskõlas.Lisaseadmete puhul on ette nähtud erandid vastavalt seadmele.Relvaseaduses tuuakse selgelt välja, et sõjalisele relvale (sealhulgas sellise relva osadele,lisaseadistele ja laskemoonale) kohaldatakse strateegilise kauba seadust, sest seda käsitletaksekui sõjalist kaupa.6) paragrahvi 27 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:„Sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva ning laskemoona sissevedu, väljavedu, transiit jateenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.“Nimetatud paragrahv käsitleb relva kollektsioneerimist. Muutus on vajalik, et eristada kahteseadust.7) paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Relva ja laskemoona“ sõnadega „Tsiviilrelva jalaskemoona“.Muudatuse tingib vajadus täpsustada selgelt, et mõeldakse RelvSi alusel reguleeritavaidtsiviilrelvi. Paragrahvid 59 ja 60 käivad relva piiriülese veo kohta.8) paragrahvi 59 lõikes 5 asendatakse sõnad „Relva ja laskemoona väljavedu“ sõnadega„sõjalise relva sissevedu ning tsiviil- ja sõjalise relva väljavedu, transiit ja teenuseosutamine“.Sellega täpsustatakse millist relva täpselt silmas peetakse, et oleks mõlema seaduse aluselreguleeritav selgelt kirjas. Siin mõeldakse strateegilise kauba seaduse alusel reguleeritavaidrelvi ja laskemoona. Igasuguse relva eksport jääb ka eelnõu kohaselt strateegilise kaubaseaduse alla, kuna tulenevalt kontrolli ajenditest ja vajadustest on vaid strateegilise kaubakomisjonil olemas lõppkasutajaid puudutav info (kontrollirežiimide ja Euroopa Liiduliikmesriikide teave), mis aitab kontrollida ohutut lõppkasutust.73