1) „strateegilise kauba kontrolli süsteem“ on riigisisese kontrollisüsteemi suhtes läbivalt jalaialdaselt kasutatud sama kaua, kui on toiminud strateegilise kauba valdkonnakontrollisüsteem Eestis. Selle aja jooksul on tekkinud kindel arusaam valdkonnast, nendestkaupadest ja teenustest, mida Eestis kehtivad kontrollpiirangud võivad selle mõistegahõlmata, mistõttu pole mõiste avamiseks pühendatud eraldi paragrahvi.Kui StrKS reguleerib üksikud strateegilise kaubaga seonduvad tegevused, siis käesolevaeelnõu tekst rõhutab strateegilise kauba kontrollisüsteemi terviklikkust, mistõttu on peetudvajalikuks üldmõiste kasutusele võtmine eelnõus;2) „strateegilise kauba vedu“ on mõiste, mis avatakse eelnõu §-s 3 ja mis hõlmab strateegilisekauba sisseveo, väljaveo, transiidi ning kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisese veo jakahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamise.Uue mõiste kasutamine on tingitud vajadusest muuta seadus selgemaks, arvestades samasvaldkonna regulatsiooni keerukust ja mitmetasandilist regulatsiooni, millele on viidatudsissejuhatuses. Seega tähistab mõiste kõiki liike strateegilisi kaupu ja nende vedusid. Mõistekasutuselevõtuga välditakse väljendite paljusust, milles orienteerumine nõuab valdkonnatäielikku tundmist (mida ei saa eeldada igalt ettevõtjalt, kes puutub kokku või tahab tegeledastrateegilise kaubaga);3) „sõjaline relv“ on relv, mis on ette nähtud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, või relv, mis onsõjaliseks kasutamiseks projekteeritud, valmistatud või määratud.Kehtiv relvaseadus jagab relvad põhilise kasutusvaldkonna ja omaduste järgi. Üldiseltjagunevad relvad sõjaväerelvadeks, tsiviilrelvadeks ja teenistusrelvadeks, lisandub relvadeliigitamine (tulirelv, gaasirelv, pneumorelv, külmrelv, heiterelv, elektrišokirelv) jarühmitamine tsiviilkäibes lubatavuse järgi. Tsiviilrelvi ja sõjalisi relvi puudutav on ebaselgeltreguleeritud, mis tekitab praktikas probleeme. Mõiste lisamine tugineb püüdluseletsiviilrelvad ja sõjalised relvad selgelt eristada, mis on vajalik selguse tagamiseks kaheseaduse, relvaseaduse ja SKSi vahel. Mõiste väljatöötamisel on lähtutud relvade jagamisestotstarbe järgi (relvade otstarve määratakse nende deklareerimisel);4) „sõjalise kauba demilitariseerimine“ on sõjalise relva sõjalise võime kaotamine.Tegemist on pisut laiema mõistega kui relva (jäädavalt) laskekõlbmatuks muutmine, midakasutab relvaseadus. Relvade puhul tähendab see sisuliselt sama, ent relvad on vaid üks osasõjalisest kaubast.Demilitariseerimine kehtib ka sõjaliste maismaasõidukite jms võimetuks muutmisele ning selpõhjusel ei saa kasutada relvaseaduses sisalduvat mõistet „laskekõlbmatuks muutmine“.Sõjalise kauba demilitariseerimise tehnilised nõuded ning sellise kauba sisse- ja väljaveo kordon riigiti väga erinevad, mistõttu on põhjendatud Eestis sellise mõiste kasutuselevõtt jaseonduv reguleerimine;5) „kaitseotstarbeline toode“ – direktiivi kohaselt tähendab kaitseotstarbeline toode sõjalistkaupa, mille suhtes rakendatakse Euroopa Liidu sisesel edasitoimetamisel lihtsustatud korda.StrKSis „kaitseotstarbelise toote“ mõistet ei kasutata, ent arvestades, et direktiivist tulenevmõiste on väga rangelt seotud direktiivi lisaga (kaupade nimekiri), ei olnud võimalikühendada olemasolevat mõistet „sõjaline kaup“ ja direktiivist tulenevat mõistet„kaitseotstarbeline toode“. Seda eelkõige seetõttu, et direktiivi lisas toodud kaitseotstarbelistetoodete nimekiri ei ole täielikult sama sisuga, mis Eesti sõjaliste kaupade nimekiri.Need on küll väga sarnased, kuid Eesti nimekiri sisaldab kaupu, mida on vaja kontrollidaEesti oma vajadustest tulenevalt ning mida ei ole direktiivi lisas. Ühe näitena võib tuua76
massirahutuste kontrolliks vajaliku kauba.Siinkohal ei ole ka otstarbekas eraldada nimetatud nimekirju, et eristada Eesti omamuudatused Euroopa Liidu muudatustest. Varasem kogemus näitab, et nimekirjadeeraldamine komplitseerib kaupade määramist nimekirjade alusel. Kauba määramine peab agaolema ettevõtjale lihtne ja arusaadav.Teine põhjus, miks võeti kasutusele uus mõiste, on see, et sõjaliste kaupade ja KOT puhul onkaubavedude kontroll väga erinev. Sõjaliste kaupade puhul kontrollitakse iga piiriülest vedu,igaks liikumiseks on vaja eriluba, ilma mingisuguste eranditeta. KOT direktiivist tulenevalttehakse aga erand vaid Euroopa Liidu sisestele liikumistele, mis puhul erikord on võimalik.Eelnevat kokku võttes ei nähtud paremat lahendust kui luua uus mõiste.Eelnõu koostajate seisukoht on, et tehtud muudatustega on võimalik säilitada ettevõtjale selgeja arusaadav kord kõikide kaubavedude kohta.V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.Eelnõu reguleerimisalaga on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009 direktiiv2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohtaning nõukogu 5. mai 2009 määrus (EÜ) 428/2009, millega kehtestati ühenduse kordkahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidikontrollimiseks (uuesti sõnastatud, millega asendati nõukogu määrus 1334/2000/EÜ).Eelnõu seletuskirjale lisatakse direktiivi ja määruse ning eelnõu võrdlustabel.Eelnõu ei käsitle ELi õigusaktidega juba reguleeritud küsimusi, selle eesmärk on tagada ELiõiguse tulemuslik riigisisene rakendamine, eelkõige arusaadavate menetluste ning tõhusate,proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamisega.VI.Seaduse mõjudSeaduse mõjusid on hinnatud eelnõu väljatöötamisega samal ajal, suheldes ekspertide jastrateegilise kaubaga tegelevate ettevõtjatega. Eelnõu koostajate hinnangul puuduvad seadusevastuvõtmisel mõjud regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustetöökorraldusele.Seaduse vastuvõtmisega kaasnevad arvatavasti tagajärjed ja mõjud riigi julgeolekule jarahvusvahelistele suhetele, väiksemas ulatuses võib märkida ka majanduslikke mõjusid.Seadusega luuakse asjakohane ja praktikas hästi toimiv nüüdisaegne strateegilise kaubakontrolli süsteem. Strateegilise kauba veo ja strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamisetõhus reguleerimine on Eestile eeldus rahvusvaheliste ja ELi õigusest tulenevate kohustustetäitmiseks, samuti vastab see ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidele. Toimivseadus on oluline abinõu Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks, aidates laiemalt kaasaüleilmse rahu ja julgeoleku säilitamisele, terrorismi tõkestamisele, konfliktide vältimisele,samuti inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse toetamisele ning tugevdamisele.Samuti on sellega paremini tagatud nii Eesti hea maine kui ka Eesti ja Eesti liitlasriikidehuvid ja julgeolek.Seadusega püütakse tõsta strateegilise kaubaga tegelevate ettevõtjate vastutust. Kuigi77
- Page 3 and 4:
Eelnõu eesmärkideks on:1) harmone
- Page 7 and 8:
küsimused (nt mis ajast on nõutav
- Page 9 and 10:
KarSi täiendamise peaeesmärk on e
- Page 11 and 12:
Relva laskekõlbmatuks muutmise nõ
- Page 13 and 14:
organiseeritud kuritegevuse vastu v
- Page 15 and 16:
tingitud vajadusest muuta seadus se
- Page 17 and 18:
strateegilise kauba puhul on tegemi
- Page 19 and 20:
komisjon on asunud seisukohale ja k
- Page 21 and 22:
tarnijalt teises liikmesriigis asuv
- Page 23 and 24:
6) muu strateegilise kauba vedu ja
- Page 25 and 26: kaupadega seotud vahendusteenuse os
- Page 27 and 28: „Strateegilise kauba vedu ja teen
- Page 29 and 30: järgi menetletakse kõiki strateeg
- Page 31: liitlasriigi huvide või julgeoleku
- Page 34 and 35: julgeoleku plaanis on oluline tagad
- Page 38 and 39: Samas tsiviilseadustiku üldosa sea
- Page 40 and 41: eksporditakse tollilattu). Samuti k
- Page 42 and 43: võimalust vedada strateegilist kau
- Page 44 and 45: Eelnõu 2. peatüki 3. jagu on püh
- Page 46 and 47: soovituses, mille kohaselt peaks õ
- Page 48 and 49: Lõike 1 kohaselt on komisjoni päd
- Page 50 and 51: kontrollida juba esimesel aastal p
- Page 52 and 53: 3).Üldsätetes on avatud ka vahend
- Page 54 and 55: § 43. Sõjalise kauba vahendaja re
- Page 56 and 57: Paragrahvi sõnastus vastab StrKSi
- Page 58 and 59: Lõige 1 täpsustab valitsusasutuse
- Page 60 and 61: § 59. AndmekoguParagrahvi lõikes
- Page 62 and 63: Teavitamiskohuste peatükis on pü
- Page 64 and 65: või hävitamisest, millega kaasneb
- Page 66 and 67: tegelenud, ja on ettevõtteid, kes
- Page 68 and 69: karistatakse kahe- kuni kümneaasta
- Page 70 and 71: mõistet „vedu“ sobivas käänd
- Page 72 and 73: ühtsem), ja relvaseaduses kasutuse
- Page 74 and 75: 9) paragrahvi 60 lõige 7 sõnastat
- Page 78 and 79: muudatused täpsustavad ja korrasta
- Page 80 and 81: põhimäärus (Välisministri mää
- Page 82 and 83: Eelnõu § 19 lg 1-4, § 20 lg2, §
- Page 84 and 85: korraldab niisuguste kaitseotstarbe
- Page 86 and 87: liikmesriigi hinnangul võib see m
- Page 88 and 89: Eelnõu § 2 lg 11, § 6 lg 6 Mää
- Page 90 and 91: Eelnõu § 18 lg 3, § 19 lg 4, §
- Page 92 and 93: eksportimise või muul viisil takis
- Page 94 and 95: 3. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1236/
- Page 96 and 97: asukohariigi pädev asutus;taotleja
- Page 98 and 99: SissejuhatusStrateegilise kaubaga s
- Page 100 and 101: Väljavõte Eesti terrorismivastase
- Page 102 and 103: Member State Penalties imposed in a
- Page 104 and 105: Member State Penalties imposed in a
- Page 106: Liikmesriikide karistuste võrdlus