vedu ja teenuse osutamine eriloa alusel“).Lõikes 2 on ka sõnaselgelt välja toodud, et eriluba peab olema saadud enne kauba või teenuseriigipiiri ületamist. Praktikale tuginedes on komisjoni liikmed korduvalt rõhutanud sellisesätte seadusesse lisamise vajadust, et oleks üheselt selge, et eriluba peab olema kehtiv ningomandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist, sealhulgas Eestis asuvasse tollilattujõudmist. Eelnevatel aastatel on tihti tulnud ette olukordi, kus kauba riigipiiri ületamiseltolliametnikule ettenäidatav luba on kehtivuse kaotanud, selle taotlemise menetlus veel kestabvõi soovitakse seda alles peale kauba kohalejõudmist taotlema hakata. Strateegilise kaubapuhul on tegemist siiski eriti ohtliku kaubaga, mistõttu on julgeoleku tagamiseks vajalik, etluba kauba veoks saadakse enne kauba liikumist. Seetõttu sõnastatakse põhimõte, et luba peabolema saadud, mitte taotletud enne veo või teenuse algust.Lõige 3 täpsustab, et KOT direktiivi kohaselt kaitseotstarbeliste toodete sisseveoks,transiidiks ja Euroopa Liidu siseseks veoks vajalikule loale kohaldatakse üldjuhul litsentsi võiüldloa kohta sätestatut (kui seaduses ei ole ette nähtud teisti).Lõikes 4 määratakse erisus, millal ei ole kaitseotstarbelise toote veoks eriluba vaja. Erisustugineb KOT direktiivi artikli 4 lõikele 1, mille kohaselt ei ole kaitseotstarbeliste toodeteveoks läbi liikmesriikide või sisenemiseks liikmesriigi territooriumile, kus asubkaitseotstarbelise toote vastuvõtja, vaja teiste liikmesriikide luba. Eelnõus kasutatud mõistetekohaselt tähendab see, et kaitseotstarbelise toote sisseveoks (sisenemine Eesti territooriumile)ja transiidiks (Eestist läbivedu) ei ole eriluba vaja, kui on olemas teise Euroopa Liiduliikmesriigi väljastatud kehtiv luba. Nimetatud erisus ei piira kuidagi selliste sätetekohaldamist, mis on vajalikud avaliku julgeoleku või avaliku korra seisukohalt, näiteksveoohutuse tagamiseks.Paragrahvi lõike 5 järgi kohaldatakse Euroopa Liidu sisesele kauba edasitoimetamisele DUmääruse artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud juhtudel litsentsi kohta sätestatud põhimõtteid.Nimetatud määruse kohaselt on Euroopa Liidu sisene edasitoimetamine üldjuhul litsentsivaba(luba nõuab eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse), kuid luba on vaja määruse IV lisassätestatud eriti sensitiivsete kaupade veoks. Samuti võib liikmesriik nõuda luba kahesugusekasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile,kui edasitoimetamise ajal:- edasitoimetaja teab, et kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool Euroopa Liitu;- liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab luba nende kaupadeeksportimiseks lõppsihtkohta (väljaspool Euroopa Liitu) ning kui otse tematerritooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud luba;- ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtkiEuroopa Liidu tolliseadustiku 25 artiklis 24 määratletud töötlemist või toimingut.Lõige 6 täpsustab kehtiva seaduse § 4 lõike 3 1 sõnastust ja viidet Euroopa Liidu määrusele,muutes sätte oluliselt selgemaks.Kahesuguse kasutusega kauba ja eelnõu § 2 lõike 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatavakauba transiidiks ning vahenduseks on eriluba vajalik üksnes DU määruse artiklitega 5 ja 6sätestatud kaalutlustel ja strateegilise kauba komisjoni sellekohasel otsusel. Tegemist onjällegi erisusega reeglist.Määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt on (määruse I lisas loetletud) kahesuguse kasutusega25 Euroopa Liidu tolliseadustiku konsolideeritud tekstile ja selle muudatustele on asjakohased viited Maksu- jaTolliameti kodulehel: http://www.emta.ee/2228924
kaupadega seotud vahendusteenuse osutamiseks vaja luba, kui liikmesriigi pädev asutus onvahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saabkasutada tervikuna või osaliselt mõnel määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil 26 . Samason sätestatud vahendaja vastutus: kui vahendaja on teadlik, et kaubad, mille puhul ta kavatsebvahendusteenuseid osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnelmääruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama liikmesriigi pädevaleasutusele, kes siis otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.Määruse artikli 6 kohaselt võib liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil toimub määruseI lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit (Euroopa Liidu välisest riigist),keelata nimetatud transiidi, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saabkasutada tervikuna või osaliselt määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Oluline on,et sellise keelu üle otsustamisel peab liikmesriigi pädev asutus arvesse võtma ülesandeid jakohustusi, mida nad on võtnud endale rahvusvaheliste lepingute ja tuumarelva levikutõkestamise rahvusvahelise korra raames.Samamoodi on eriluba vaja sellise kahesuguse kasutusega kauba transiidiks ja vahenduseks,mis ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja, kuid mis eelnõu § 2 lõike 11 kohaseltvõidakse arvata strateegilise kauba alla komisjoni sellekohasel otsusel.Lõigetes 7 ja 8 on võrreldes kehtiva seadusega (StrKS § 4 lõiked 5 ja 6) täpsustatud jatäiendatud olemasoleva regulatsiooni mõistete kasutust ja sõnastust.Lõike 7 kohaselt esitatakse strateegilise kauba veoks vajalikud dokumendid või teave (s.teriluba või muud dokumendid, kui vedu on eriloa nõudest vabastatud või teave üldloaregistreeritud kasutajaks olemise kohta) tolliasutusele tolliformaalsuste käigus ja koostollideklaratsiooniga või kauba vabastamiseks järelevalve alt. Tegemist on tavapärasekäitumisega tolli õigusliku regulatsiooni mõttes.Samasugune teavitamine teenuse osutamisel ei ole põhjendatud. Seetõttu on paragrahvi lõikes8 sätestatud, et teenuse osutamise korral esitatakse eriluba (või muud dokumendid, kuiteenuse osutamine on eriloa nõudest vabastatud ) või teave üldloa registreeritud kasutajaksolemise kohta järelevalveasutuse nõudmisel. Ettevõtja peab olema valmis eriluba esitama.Lõikes 9 sätestatakse, et eelnõu § 5 lõikes 2 nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni subjektilenõutava loa kohta kehtib sama regulatsioon, mis litsentsi kohta.§ 7. Lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalve tagamineParagrahv käsitleb lõppkasutuse järelevalve dokumente ning on sisuliselt sama kui kehtivaStrKS §-s 6 sätestatu. Muudetud on sõnastust, tuues välja olulisima nimetatud dokumentidekohta – nende väljastamise lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel. Seega on selgeltrõhutatud, et ilma lähteriigi asjaomase asutuse nõudmiseta kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalvet ei tagata ning tagatisdokumente ei väljastata.Varasem paragrahvi pealkiri kehtivas seaduses „Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalve tagamine“ on üheselt arusaadav oma ala spetsialistidele. Samas on kasutusel kaväljend „sisseveo, väljaveo, transiidi ja teenuse riiklik järelevalve“ (StrKS § 47). Lisades26 Määruse artikli 4 lõikes 1 on osutatud järgmised eesmärgid: keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teistetuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks,avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks,hooldamiseks või ladustamiseks.25
- Page 3 and 4: Eelnõu eesmärkideks on:1) harmone
- Page 7 and 8: küsimused (nt mis ajast on nõutav
- Page 9 and 10: KarSi täiendamise peaeesmärk on e
- Page 11 and 12: Relva laskekõlbmatuks muutmise nõ
- Page 13 and 14: organiseeritud kuritegevuse vastu v
- Page 15 and 16: tingitud vajadusest muuta seadus se
- Page 17 and 18: strateegilise kauba puhul on tegemi
- Page 19 and 20: komisjon on asunud seisukohale ja k
- Page 21 and 22: tarnijalt teises liikmesriigis asuv
- Page 23: 6) muu strateegilise kauba vedu ja
- Page 27 and 28: „Strateegilise kauba vedu ja teen
- Page 29 and 30: järgi menetletakse kõiki strateeg
- Page 31: liitlasriigi huvide või julgeoleku
- Page 34 and 35: julgeoleku plaanis on oluline tagad
- Page 38 and 39: Samas tsiviilseadustiku üldosa sea
- Page 40 and 41: eksporditakse tollilattu). Samuti k
- Page 42 and 43: võimalust vedada strateegilist kau
- Page 44 and 45: Eelnõu 2. peatüki 3. jagu on püh
- Page 46 and 47: soovituses, mille kohaselt peaks õ
- Page 48 and 49: Lõike 1 kohaselt on komisjoni päd
- Page 50 and 51: kontrollida juba esimesel aastal p
- Page 52 and 53: 3).Üldsätetes on avatud ka vahend
- Page 54 and 55: § 43. Sõjalise kauba vahendaja re
- Page 56 and 57: Paragrahvi sõnastus vastab StrKSi
- Page 58 and 59: Lõige 1 täpsustab valitsusasutuse
- Page 60 and 61: § 59. AndmekoguParagrahvi lõikes
- Page 62 and 63: Teavitamiskohuste peatükis on pü
- Page 64 and 65: või hävitamisest, millega kaasneb
- Page 66 and 67: tegelenud, ja on ettevõtteid, kes
- Page 68 and 69: karistatakse kahe- kuni kümneaasta
- Page 70 and 71: mõistet „vedu“ sobivas käänd
- Page 72 and 73: ühtsem), ja relvaseaduses kasutuse
- Page 74 and 75:
9) paragrahvi 60 lõige 7 sõnastat
- Page 76 and 77:
1) „strateegilise kauba kontrolli
- Page 78 and 79:
muudatused täpsustavad ja korrasta
- Page 80 and 81:
põhimäärus (Välisministri mää
- Page 82 and 83:
Eelnõu § 19 lg 1-4, § 20 lg2, §
- Page 84 and 85:
korraldab niisuguste kaitseotstarbe
- Page 86 and 87:
liikmesriigi hinnangul võib see m
- Page 88 and 89:
Eelnõu § 2 lg 11, § 6 lg 6 Mää
- Page 90 and 91:
Eelnõu § 18 lg 3, § 19 lg 4, §
- Page 92 and 93:
eksportimise või muul viisil takis
- Page 94 and 95:
3. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1236/
- Page 96 and 97:
asukohariigi pädev asutus;taotleja
- Page 98 and 99:
SissejuhatusStrateegilise kaubaga s
- Page 100 and 101:
Väljavõte Eesti terrorismivastase
- Page 102 and 103:
Member State Penalties imposed in a
- Page 104 and 105:
Member State Penalties imposed in a
- Page 106:
Liikmesriikide karistuste võrdlus