Seletuskiri

liikmesriigid saavad lähtuda. Oluliseks muutuvad ka ühtlustatud karistused, mis võimaldaksiddirektiivi sätete jõustamist, seda eelkõige nende meetmete puhul, mille alusel ettevõtjadjärgivad ühtseid sertifitseerimiskriteeriumeid (ettevõtjate usaldatavuse kontrollimehhanism)ning piiranguid, mis on seotud kaitseotstarbeliste toodete edasise kasutamisega veo järel.Eelnõu väljatöötamisel jõuti arusaamisele, et kõige otstarbekam on direktiivist tulenevregulatsioon üle võtta liites selle olemasoleva regulatsiooniga ja täpsustades vajaduselerisused kaitseotstarbeliste toodete puhul.Paragrahvi lõige 6 määratleb inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba mõiste. Inimõigusterikkumiseks kasutatav kaup on kaup, millel puudub muu praktiline eesmärk kui kasutaminesurmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moelkohtlemiseks või karistamiseks. Mõiste määratlus tugineb AT määruse artiklitele 3 ja 4.Sisuliselt on tegemist kehtiva seaduse § 2 lõikes 4 toodud mõiste täpsustamisega. Samutiseotakse mõiste nõukogu määrusega, mis käsitleb konkreetselt selliste kaupadega kauplemist.Üldjuhul on inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba vedu ja sellega seoses teenuseosutamine keelatud.Erandi sellest reeglist sätestab paragrahvi lõige 7, mille järgi kohaldatakse inimõigusterikkumiseks kasutatavale kaubale ja sellise kaubaga seotud tehnilise abi osutamisele sõjalisekauba kohta sätestatut. Seda juhul, kui nimetatud kaupa kasutatakse üksnes avalikukseksponeerimiseks muuseumis selle ajaloolise tähtsuse tõttu.Oluline muudatus on selliste kaupade avaliku eksponeerimise kohustus.StrKSis nimetatud kohustus puudub, kuigi piiritletakse sellise kauba kasutaminemuuseumieksponaadina (StrKS § 7 lõike 1 punkti 4 kohaselt „kui kaupa kasutataksemuuseumieksponaadina selle ajaloolise väärtuse tõttu“). Sisuliselt on tegemist kehtivaseaduse täpsustamisega ja loogilise järgnevuse korrastamisega (StrKS annab § 2 lõikes 3erisuse, määratleb järgnevas lõikes 4 mõiste ning sätestab piirangu § 7 lõike 1 punktis 4).Lõige 8 avab kahesuguse kasutusega kauba mõiste.Võrreldes StrKS § 2 lõikes 5 tooduga on mõistet avatud selliselt, et seaduse lugemisel olekskohe arusaadav, millise kaubaga on tegemist. Eelnõu kohaselt on kahesuguse kasutusegakaup selline kaup (sh tarkvara ja tehnoloogia), mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliselotstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või muudetuumalõhke seadmete tootmisel. Määratlus tugineb DU määrusele. Lisaks sõnastusetäpsustamisele on ajakohastatud StrKSis esitatud, ent aegunud viidet nõukogu määrusele.Järgnevas lõikes 9 nähakse ette, et kahesuguse kasutusega kauba kohta sätestatut kohaldatakseka kaubale, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul võialandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks AT määruse artikli 5 tähenduses. Tegemist onkehtiva StrKSi § 2 lõike 6 täpsustatud sõnastusega, arvestades muutunud nõukogu määrust.Lõige 10 annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele strateegiliste kaupade nimekirjakehtestamiseks määrusega. Strateegiliste kaupade nimekiri sisaldab viit erinimekirja: sõjalistekaupade, kaitseotstarbeliste toodete, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ningkahesuguse kasutusega kaupade nimekiri.StrKSi § 2 lõike 7 sõnastust on täpsustatud ja täiendatud nii, et oleks üheselt arusaadav,milliste kaupade nimekirjad on strateegiliste kaupade nimekirja osaks.Paragrahvi lõige 11 täpsustab, et strateegilise kaubana võidakse käsitada ka kaupa, mis ei olekantud strateegiliste kaupade nimekirja. See on võimalik juhul, kui strateegilise kauba18