Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

nr. 623 “Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogustevähendamise riikliku programmi kinnitamine aastateks 1999–2003" (RTL 2000, 88,1338). Balti Elektrijaama ploki nr 11 valmimistähtajaks on 2004. aasta september,Eesti Elektrijaama plokk nr 8 valmib sama aasta novembris.Vastavalt EL liitumislepingule on Eesti põlevkivi kasutavatel põletusseadmetelüleminekuperiood direktiivi 2001/80/EÜ lisa III A osas sätestatud väävlisidumisetaseme osas. Ahtme Elektrijaamas tuleb põletusseadmed direktiivi nõuetegavastavusse viia hiljemalt 31. detsembriks 2010, Narva elektrijaamades ning Kohtla-Järve Elektrijaamas on tähtajaks 31.detsember 2015. Muude põletusseadmete osasviib Eesti oma energiatootmise antud direktiiviga vastavusse hiljemalt 01.01.2008,selleks ajaks suletakse ka Balti Elektrijaama vanad TP-17 tüüpi katlad. Lisaksülaltoodule tuleb üleminekuperioodi alla käivates põletusseadmetes tagadaväävlisidumisaste 65% ja tahkete osakeste heitmed ei tohi ületada piirväärtust 200mg/Nm³. Seejuures esitab Eesti 1. jaanuariks 2008 Euroopa Komisjonileinvesteerimiskava sisaldava plaani AS Narva Elektrijaamade ja Kohtla-Järveelektrijaama järkjärguliseks nõuetega vastavusse viimiseks aastatel 2010–2015.Nimetatud direktiivi nõuete täitmine eeldab investeeringuid rohkem kui kümnemiljardi krooni ulatuses ning on seotud regionaalpoliitika ja struktuurivahenditekoordineerimise peatükiga liitumislepingus. Vastavalt liitumisläbirääkimistel esitatudseisukohtadele soovib Eesti kasutada Ühtekuuluvusfondi toetusi energeetikatpuudutavate keskkonnaprojektide rahastamiseks. Antud abile kvalifitseeruvadjärgmiste teemade alla kuuluvad projektid: põlevkivituha ladustamine, uuedõhusaastet vähendavad tehnoloogiad ning investeeringud taastuvasse energeetikasse.Lisaks on riiklikeks keskkonnaeesmärkideks energiamajanduse valdkonnas: väävli heitkoguste edasine vähendamine 2005. aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks40% võrra, võttes aluseks 1980. aasta taseme; saasteainete heitkoguste piiramine aastast 2010 vääveldioksiidi osas 100 000tonnini, lämmastikoksiidi osas 60 000 tonnini ning lenduvate orgaanilistelühendite osas 49 000 tonnini; kütusetanklate ja terminaalide keskkonnanõuetega vastavusse viimine lenduvateorgaaniliste ühendite osas aastaks 2007; põlevkivi elektrijaamade aastase vääveldioksiidi heitkoguse piiramine 25000tonnini aastast 2012; bensiini ja diislikütuse lubatud väävlisisalduse viimine alla 50 mg/kg aastaks2005, alla 10 mg/kg aastaks 2009.Põletusseadmete renoveerimise kõrval tuleb elektrijaamade ja teiste põlevkivikütusena ja toorainena kasutavate ettevõtete tuhahoidlate prügiladirektiivi1999/31/EÜ nõuetega vastavusse viimiseks investeerida kuni viis miljardit krooni.Kiviter-tehnoloogiat kasutavates põlevkiviõli tootvates ettevõtetes nõuab lähiaastatellahendamist kaks investeerimismahukat probleemi: tehnoloogilises protsessis tekkivapoolkoksi ladustamine ning generaatorgaasis sisalduvate väävliühendite atmosfäärilaskmise vältimine.1998. a ühines Eesti Kyoto konverentsil allakirjutatud protokolliga, mille kohaselttuleb ajavahemikus 2008–2012 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid samalmääral EL liikmesriikidega, st 8% võrra võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgikohaselt peab CO 2 summaarne emissioon Eestis aastateks 2008–2012 alanematasemele 34494 tuh tonni CO 2 /a. Tegelik emissiooni tase on juba pikka aega sellestligikaudu poole madalam, mistõttu võib pärast CO 2 heitmete kaubandust puudutavate20