Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

§ 44. Muinsuskaitsenõuetega vastuolus oleva tegevuse peatamineMuinsuskaitseamet ja valla- või linnavalitsus on kohustatud viivitamatult peatamakõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mison muul viisil vastuolus käesoleva seadusega.Muinsuskaitseseadus näeb mälestise rikkumise või hävitamise eest ettesanktsioonid:§ 48. Mälestise rikkumine või hävitamine(1) Mälestise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakserahatrahviga kuni 50 000 krooni.Kui ehitustegevuse või mälestise piirkonnas tehtavate maastikku ilmet muutvatemuude tööde käigus või tahtliku füüsilise rikkumise puhul saab süüdlast tuvastada jateda karistada, siis lahjuks ei käsitle seadus õhuheitmetest tekkivat võimalikkumälestise kahjustamist ja kuna õhuheitmed on pärit paljudest allikatest, pole hindajaarvates Eesti tänases seadusruumis võimalik õhuheitmetest tulenevate mälestisekahjustuste korral üheselt kindlaks määrata võimalikke süüdlasi ja neid karistada.6.6. Põlevkivikasutamise mõju kohalike elanike heaolule s.h. kinnisvaraleVaadates SE 21 põhiteesi “Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestilikukultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaalloodusega”, näeme et ühiskonna jätkusuutlikkus hõlmab kõike seda, mis seondubelukvaliteedi mõistega.:Heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuurilistevajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusining eesmärke realiseerida. Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktisttõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kuimadala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) ontegemist madala heaolutasandiga maaga.Heaolu defitsiidi, eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuvakomponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid.Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selletõstmiseks pingutama. Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudminefoonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältidastagnatsiooni. Samas – tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimiselesuunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõisteevolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile) ja tekitada ohte, etindividuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel.68