13.07.2015 Views

Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Lenduvad ained , mg/kg(keemistemperatuuriga– 1,58 – 1,78< 250 o C)Veeleotises (L/S=10 l/kg)asuvad ained:Kuivjääk (TDS) * 4800 – 9600Sulfiidid, H 2 S-le * 96 – 192Sulfaadid 3770 – 4050 *Klooriidid 820 – 880 *Nitraadid 0,3 *Ammoniaak 11,7 – 12,6 *Fluoriidid ei sisalda *Nafta * 1,2Fenoolid 32 – 35 10,6Raskmetallid7,6 – 8,2 *(Pb+Cd+Cu+Zn+Cr+Ni)TOC 840 – 904 *рН 12,5 – 12,9 11,8Absorbeeritavadei sisalda *halogeenorgaanilisedühendid (AOX)Pestitsiidid ei sisalda ** Andmed puuduvadTSK-140 seadmetel on protsessi keemiline kasutegur vahemikus 80…85% jaorgaanilise süsiniku sisaldus tuhas alla 1%. Tahke soojuskandjaga seadmete eeliseksKiviter-protsessi seadmete ees on suurem saavutatav ühikvõimsus ja võimalus ümbertöötada madala kütteväärtusega, s.o rikastamata peenpõlevkivi.<strong>Põlevkivi</strong>õli tootmisega kaasnevaid veekeskkonda ja pinnast mõjutavad tegureid janende mõju keskkonnale ja elusorganismidele on piisavalt uuritud. Eesti Keemilisefüüsika ja Biofüüsika Instituudi teadlaste Kahru ja Põllumaa. koondatud töös “Eesti<strong>Põlevkivi</strong>tööstuse jäätmete ohtlikkus” [6] on põhitähelepanu pööratud ökotoksilistemeetodite <strong>kasutamise</strong> tulemustele jäätmete ohtlikkuse määramisel nii pinnases kuipõhjavees. Põhiliste negatiivsete mõjud tulenevad Kiviter-protsessi jäätmena tekkivapoolkoksi ja fuusside ohtlikkusest ja eriti vihmavete poolt poolkoksiladestutestväljauhutavat keemiliste ja s.h. toksiliste ühenditega, sest olemasolevadladestuspaigad pole pinnasest ja põhjaveest isoleeritud ja ladestute nõrgvett ei kogutaega puhastata. Nõuetele vastavates ladestuspaikades (prügilates) ei ole ette nähaohtlike ainete keskkonda pääsemist.Tuha transpordil autotranspordiga ja eelnevalt tuha niisutamisega vältimaks tolmuteket nii tuha veol kui selle laialilaotamisel ja tallamisel prügilas on keskkonnamõjueeldatavasti marginaalne.TSK 150 seadmetes tekkiva põlevkivituha omadusi on põhjalikult uuritud TallinnaTehnikaülikooli <strong>Põlevkivi</strong> Instituudi teadlaste poolt.2001.a. AS Narva ElektrijaamadÕlitehases töötavate TSK 150 seadmete poolt tekitatud põlevkivituha omadustepõhjalike uuringute tulemuste [11] järgi on TSK 150-tehnoloogiaga põlevkiviõlitootmisel tekkiv tuhk märksa keskkonnaohutum kui Kiviter-tehnoloogiaga54

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!