Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

Variant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavastoodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/aVariant 3 – Põlevkivikasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkiviorienteeruv kasutus 15 milj. t/a.Variant 4 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemegavähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/aVariant 5 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakseoluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusiega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, etpõlevkivikasutamise jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuvähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisusteleevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutustoluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksidsummarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas tänasega võrreldesvähemalt 66%. Tänase põlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjugavõrreldes väheneksid keskkonnamõjud oluliste keskkonnakomponentide osasvähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kus põlevkivikasutuse mahtu tänasegavõrreldes vähendatakse kuni 10 miljoni tonnini aastas. Teiste variantide puhulnegatiivne keskkonnamõju kas jääb samale tasemele (Variant 3) või suurenebolulisel määral (Variant 1 ja Variant 2).Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamisekavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksidheitmed 338 % võrra. Arvestades neid niivõrd suuri erisusi leiab keskkonnamõjuhindaja, et ilma piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmeterakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks jakeskkonnamõju vähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatudarengueesmärke ja võetud rahvusvahelisi kohustusi, mistõttu otsustajal tulebpõlevkivi kaevandamise ja kasutamise aastamahtu piirata.Keskkonnamõju hindajal puudub hindamise hetkel piisav teave EL ja Eestiametkondade vahel käimasolevate läbirääkimiste võimalikest tulemustest ELdirektiivi (nn. Põhiliste õhuheitmete aastakoguste (National Emission Ceilings)piiramise direktiivi ) täiendamisega Eestile kehtestatavate vääveldioksiidiheitmete aastakoguste kohta aastateks 2012 ja 2020 ja EL Direktiivi (nnheitmekaubanduse (Emission Trading Scheme) direktiivi ) uuelkauplemisperioodil ettevõtetele kehtestatavate süsinikdioksiidi lubatudheitkoguste tasemete osas aastateks 2008-2012, kuid hindaja kogemus sarnasteltvarasematelt läbirääkimistelt ja äsja EL Komisjoni poolt 10-le liikmesriigilekehtestatud süsinikdioksiidi lubatud summaarsete heitkoguste tasemed jatasemete määramise viis, lubab hindajal piisava kindlusega väita, et Eestil onlihtsam eelpoolnimetatud täiendavate õhuheitmepiirangutega vastavuses olla siis,kui Põlevkivi arengukavas ja selle vastavate meetmetega seataksepõlevkivikasutuse piiriks mitte rohkem kui 15 miljonit tonni aastas.97