Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

Kommentaarid „Põlevkivi arengukava“ tööverisoonile ja KSH tööversioonile:Evelyn Pesur, KKM KKTOArengukava Lk 272.5.5. Ioniseeriv kiirgusNii meis endis kui ümbritsevas keskkonnas leidub alati vähesel määral radionukliideja seega kaioniseerivat kiirgust, mis moodustab inimese nn loodusliku kiiritusdoosi. Näiteksannabkosmiline kiirgus aastas 0,3 mSv suuruse doosi, inimkehas sisalduvad radionukliididannavadumbes 0,2 mSv ning maapinnast ja ehitistest lähtuv kiirgus 0,5 mSv (ainuüksiradoonist, mis pärineb maapinnast saadav keskmine doos Eestis on 1 mSv aastas võiisegi suurem) suuruse doosi. Nende doosikomponentidega peab Eestimaal arvestamaiga inimene. Looduslikule doosile võiblisanduda meditsiiniprotseduuridel aastas saadav 0,30 mSv suurune doos.Tehisradionukliididestpõhjustatud keskmine doos on meil tühiselt väike. Seega on Eesti elanike keskminekiirguskoormus umbes 2,5 mSv (kui kokku liita enne välja pakutud 0,3+0,2+0,5+0,30 saame kokku 1,3 mSv aastas, mitte 2,5, see tähendabki et enne onvähemalt radooni osa alahinnatud) aastas. Põlevkivi kaevandamine iseenesest eikiirenda radoonieraldumist ja radooniga kokkupuutumise oht ei ole suur ka kaevandustes töötavatelinimestel,kuivõrd seal on tugev ventilatsioon ja kivimid on lõhelised (iseenesest tugevventilatsioon ning lõhelised kivimid pole küll radooniohu vähendajad. Näide: valeventilatsioonitüüp võib tekitada vastupidise efekti. Pigem tasuks viidata, et ohutustagatakse õige ventileerimise ning korrapärase radoonisisalduse mõõtmisega)Mõnes Eesti piirkonnas võib pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveesteluruumidesse tungivradoon põhjustada aastas 10 mSv või suuremagi kiiritusdoosi. Kiirgusseire andmetelon Ida-Virumaal võrreldes muude Eesti piirkondadega registreeritud suviti õhus kõrgemaidCs 137doose, mis võib olla tingitud Tšernobõli katastroofi järgselt ladestunudtseesiumiosakestelendumisest koos tolmuga.2003. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksipõhjaveeradionukliidide sisalduse määramine” [15] käigus uuriti veeproove Tallinnas,Rakveres,Kuusalus, Tapal, Sakus, Tartus, Kallastel, Keilas, Haapsalus ning Lüganuse jaVaivara vallas.Selgus, et aastased arvutuslikud efektiivsusdoosid täiskasvanutele olid valdavaltmadalad javastasid joogivee kvaliteedinõuetele. Vähesel määral ületas arvutuslik efektiivsusdoospiirsisalduse Vaivara ja Lüganuse valla puurkaevude vees, kus aluskorra kivimites onkohati287